p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja JURI PETROV – elukoht *, isikukood *, sünd *, *, haridus *, emakeel * kee, *, isik karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 07.05-08.05.2005, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Ruth Sild RESOLUTSIOON 1.Õigeks mõista Juri Petrov süüdistuses
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt /tl 2-7/ asub Puise küla Ridala vallas Läänemaal. Puise bussipeatusest 100 meetrit edasi on näha külavahetee paremale, talu hoovi viiv sissesõidutee (foto 1 ja 1). Sisenedes talu hoovi, on näha otse ees, paremal palkidest ehitusjärgus elumaja (foto 3). Elumaja välisukse ette on pargitud valget värvi paktiauto Citroen Berlingo reg märgiga 193 AMA (foto 3 ja 4). Talu hoovis vasakul on näha laut, kus hoitakse lambaid. Elumaja välisuks suletud asendis, uks lukustamata. Sõiduauto uksed suletud asendis, lukustamata, süütevõti süüteluku võtmeavas. Sõidukist vasakul ja eespool maapinnal näha rööpsed autorehvijäljed (foto 5 ja 6). Sõiduki parempoolne esitiib keskkohast muljutud (foto 7). Talu hoovist, sõiduki kõrvalt ega ka elumaja välisukse juurest verekahtlasi jälgi ei leitud. Muid jälgi ega asitõendina kasutatavaid esemeid ei leitud. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 71 08.08.2005 /tl 38-41/ kohaselt on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud * Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi akt nr 3 aktile nr 71/2005 09.11.2005 kohaselt andis ekspert täiendava arvamuse, et * SA Läänemaa Haigla teatise /tl 87/ kohaselt tõendatakse, et * Isiku läbivaatuse protokolli /tl 31-34/ kohaselt on Viktor Metsa * Patsiendikaardi /tl 18/ kohaselt on politsei viinud Juri Petrovi 07.05.2005 arsti juurde ja teatise kohaselt esines J.Petrov`il *. Isiku läbivaatuseprotokolli ja fototabelite /tl 19-23/ kohaselt oli 08.05.2005 J.Petrov * Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt /tl 10-12/ on asitõendina vaadeldud Juri Petrov`ile kuuluvat pussnuga, mis on pikkusega 210 mm (foto 1). Noatera on ühelt poolt teritatud. Noatera pikkus 92 mm. Noatera laius 18 mm, paksus 2 mm. Noatera ühele küljele sissestantsitud kirjad: Frosts – MORA SWEDEN, KOLSTAL HIGH CARBON (foto 2). Pussnoa käepide musta värvi plastikust, 3 käepideme mõlemad otsad punast värvi. Käepideme pikkus 118 mm, laius 30 mm ning paksus 20 mm. Nuga asub kriminaalasja juures. Kannatanu Viktor Mets on andnud ütlusi /tl 30/, et elab Ringimardi talus oma õepoja Andres Õunap`i juures ja teeb seal igasuguseid ehitustöid. Juri Petrovi tunneb lapsepõlvest saadik, suhted on olnud head. Viimased 10-15 aastat on ka koos tööd teinud ja kui läks umbes 4 aastat tagasi Puisesse, kutsus ka J.Petrovi endaga kaasa. Elavad enamus aega koos Juriga Ringimardi talus kahekesi ja teevad tööd. 07.05.2005 hommik algas nagu tavaliselt, olid talus kahekesi Juriga. Hommikul tegid ära majapidamistööd ja toitsid loomad, muud selleks päevaks planeeritud ei olnud. Lõuna paiku tuli külla naaber Anton ja otsustasid kolmekesi teha mõned õlled. Õlled olid varem valmis ostetud ja vist oli ka viinapudel (kui suur, ei mäleta). Hakkasid kolmekesi toas napsutama. Vahepeal käisid väljas, siis jälle napsutasid ja nii see aeg läks. Paari tunni pärast oli tema juba tugevasti purjus, sest jõi kanget õlut. Samuti olid Juri ja naabrimees võtused. Naabrimees oli vist kõige kainem, sest tema pole eriline võtumees. Mingist tühisest asjast ilmselt tuli neil Juriga sõnavahetus. Kannatanu tunnistab, et kuna on üsna terava keelega, siis on nende vahel ütlemist ka ennem olnud. Tüli sai alguse toas, käisid veel väljas, kuid tüli ei rahunenud ja läks edasi ning sõnavahetus muutus teravamaks. Kuna oli purjus, ei mäleta sündmusi hästi. Mäletab, et mingil ajal lõi Jurit rusikaga (kuhu ja kuidas, ei mäleta). Ei välista , et võis Jurit lüüa veel mõned korrad. Kui ei eksi, siis löömine toimus õues. Ei tea, kus Anton sel ajal oli, tema ei sekkunud. Järgmisena mäletab, et tahtis autoga kusagile sõita ja järgmine, mida mäletab, et kusagil auto juures hakkas Juri teda külje pealt ründama ja siis tundis vasakus küljes valu. Kui ennast pööras, märkas Juri käes nuga ja see kainestas natuke. Samas mingil hetkel Juri jõudis lüüa teda veel noaga üks kord vasakusse külge ja üks kord kõhtu, kuidas täpselt oli, ei tea. Siis lõi Jurit rusikaga näkku. Seda tegi enesekaitseks, sest nägi, et Juri on väga närvis ja kartis, et lööb teda veel kord. Löögi peale Juri ehmatas ja astus tagasi. Ta jäi maja juurde seisma ja kannatanu helistas kuhugi, vist kiirabisse. Mõne aja pärast tuli kiirabi ja viis ta haiglasse. Juri oli siis veel talus, kus Anton oli – ei tea. Haiglas oli kolm päeva, kui talusse tagasi läks, oli Juri seal ja palus ta käest andeks. Kuna peab ka ennast juhtunus süüdlaseks siis andis talle täielikult andeks. Suhted on head. Töötavad talus ikka koos. Mingeid nõudmisi J.Petrov vastu ei ole ja palub täiest südamest mitte karistada J.Petrovi juhtunu eest. Käesoleval ajal tervisega mingeid probleeme seoses selle sündmusega ei ole. Tunnistaja Andres Õunap on andnud ütlusi /tl 43/, et Viktor Mets on tema onu ja Juri Petrov on väga hea sõber, kuna viimased 15 aastat on ta tema firmades töötanud ja tema juures elanud. Viimased neli aastat elavad V.Mets ja J.Petrov temale kuuluva Ringimardi talus ja teevad seal tööd. Ise kogu aeg talus ei ole. 07.05.2005 helistas talle V.Mets ja ütles, et Juri lõi teda noaga. Häälest sai aru, et V.Mets on täiesti purjus, vaevalt-vaevalt rääkis. Viktori jutust sai aru, et ta oli Jurile peksa andnud ja seepärast Juri lõi teda noaga. Soovitas V.Metsal kiirabisse helistada ja sai aru, et V.Mets oli seda juba teinud. V.Mets tahtis ise haiglasse sõita, soovitas tal seda mitte teha. Läks ise samal päeval Haapsalusse, Juri oli politseis ja Viktor operatsioonil, sel õhtul neid ei näinud. Järgmisel päeval kui Juri politseist vabaks sai, nägi teda ja võib kinnitada, et Juri nägu oli täiesti paistes, mõlemad silmad sinised. Juri seletas, et Viktor oli talle kallale läinud ja rüseluse käigus enesekaitseks lõi Viktorit noaga. Teab ja tunneb mõlemat meest väga hästi, nendevahelised suhted on väga head, elavad jälle tema juures, teevad tööd ja läbisaamine on väga hea. Tunnistaja Õrne Filantšuk on andnud ütlusi /tl 47-48/, et tema perele kuulub talu, mis asub Ringimardi talu kõrval. 2005. aasta maikuus, arvab, et kella 16.30 ajal oli toas, kui tuppa jooksis koputamata Jura, kes elab kõrval talus. Tal oli vasak põsk verine, oli ehmunud ja üleni värises. Tundus, et oli natuke võtune, kuid kindlalt mitte purjus. Küsimise peale, mis juhtus, vastas Jura, et Viktor lõi teda rusikaga. Pesi näolt vere maha, puhastas haava ära (tema meelest oli seal auk sees) ja pani plaastri peale. Pärast seda läks Jura ära. Tema juures rahunes ta maha ja rääkis küsimise peale, 4 et neil läks Viktoriga sõnavahetuseks, mis läks üle kakluseks. Õhtul tuli Jura tagasi koos politseitöötajaga ja siis sai teada, et Jura lõi Viktorit noaga. Tunnistaja Ivar Läll on andnud ütlusi /tl 100-101/, et 07.05.2005 sai korralduse sõita sündmuskohale Ridala vallas Puisesse, kust üks mees oli viidud torkehaavaga Läänemaa Haiglasse. Kedagi seal enam ei olnud. Hoovi sissesõiduteel ei märganud muid sõiduki manööverdamise jälgi, kui neid, mis fotografeeris. Teostas sündmuskoha vaatluse. Majas sees ega hoovis silmaga nähtavaid verekahtlasi plekke ei leidnud, majas oli tühje alkoholipudeleid – viina ja õllepudeleid. Nägi naabermaja hoovis Juri Petrovi ja Anton Filantšukki, küsis neilt, mis toimus. Petrov ütles, et peremees sai nuga, viidi haiglasse. Filantšuk ütles, et nemad siin kogu aeg kaklevad ja näitas Petrovi poole. Petrov hakkas end õigustama, näitas paistes silma ja väitis, et V.Mets oli teda peksnud. Kui küsis, kes noaga lõi, siis Petrov tunnistas, et tema torkas, et Viktor tuli ja peksis teda ja mis ta pidi enda kaitseks tegema, jõud temast üle ei käi ja kõigele lisaks oli tahtnud Mets talle autoga otsa sõita. Hakkas täpsemalt rehvi jälgi vaatama, kuid rohkem kui ühtesid manööverdamise jälgi ei näinud. Petrov ütles, et tülitsemise põhjus on see, et iga kord kui nad koos joovad, hakkab Mets teda venelaseks ja tiblaks sõimama ja selle pinnalt tüli tekib ja peaaegu iga kord läheb ka kakluseks. Ka sel hommikul olid sellepärast juba riidu käinud ja kakelda jõudnud. Sai aru, et Petrov oli peale Metsa noaga löömist kohe ära jooksnud. Küsis Petrovilt nuga näha. Petrov väitis, et see nuga on tal pidevalt kaasas, et lõigata heinapallinööre katki. Noa oli Petrov naabermaja seina alla peita, läksid kolmekesi nuga otsima ja Petrov otsis seda piisavalt kaua, enne kui leidis. Võttis noa ära, nuga oli suhteliselt roostes, kuid värskeid verekahtlasi plekke ei leidnud. Petrov vist ütles, et tõmbas noa puhtaks ja peitis seejärel ära. Tunnistaja Anton Filantšuk on andnud ütlusi /tl 44-46/, et tema isale kuuluv talu asub Ringimardi talu naabruses. Teab J.Petrovi ja V.Metsa, on tuttavad. 2005.a maikuus läks päeval Ringimardile juttu rääkima. Viktor ja Juri olid seal kahekesi, silma järgi olid mõlemad keskmises joobes, olid õues ja tegelesid lammastega. Läksid kõik koos tuppa, teistel oli toas veel alkoholi õlut ja vist ka 1 pudel viina, tema seda ei tarbinud, tal oli omal suur pudel õlut kaasas, mida ta jõi. Istusid kõik toas, kõik oli korras, ajasid juttu ja äkki ilma mingi põhjuseta, Viktor hakkas Jürit sõimama. Konflikt tekkis rahvuslikul pinnal, Juri on venelane. Sõimamine kestis mõnda aega ja kui Juri midagi Viktorile vastu ütles, siis Viktor tõusis ja hakkas Jurit rusikatega näkku peksma. Need olid üksikud löögid, kuna Juri kukkus praktiliselt kohe pikali ja Viktor hakka teda peksma jalgadega. Püüdis Viktorit mõistusele kutsuda, kuid Viktor teda ei kuulanud ja peksmine lõppes alles siis kui Juril õnnestus toast välja joosta. Juri jäi maja ette ja Viktor jooksis talle järgi ja läks jälle rusikatega kallale. Siis toimus vastastikune kaklus, nad kukkusid maha ja kaklesid seal maas. Ei õnnestunud neid lahutada ja peale 2-3 minutit läks sealt ära. Siis kummalgi nuga käes ei olnud, kakeldi käte ja jalgadega. Sellest, et Juri lõi Viktorit noaga kuulis tema alles hiljem, kui mõne tunni pärast läks tagasi Ringimardi talusse ja hoovis oli kiirabi. Tl 95-97 teistkordsel ülekuulamisel on tunnistaja A.Filantšuk andnud lisaks ütlusi, et toas kui V.Mets J.Petrovi peksis, oli Jura põrandal maas ja ei suutnud talle vastu hakata. Mina ei näinud, et Viktor oleks teda jalgadega või millegi raskega löönud. Tema ei tea, et Juri neile tuli, sest oli oma toas. Neil on kaks välisust, läks välja –Ringimardile – seal oli ainult Viktor. Viktor muretses ja tegi ettepaneku minna Jurit otsima. Sõitsid Viktori autoga Puisesse mere äärde Jurit otsima, teda seal ei olnud, kuskil mujal ka ei paistnud ja siis sõitsid Ringimardile tagasi. Seal ajal Juri millelegi otsa ei sõitnud. Läks oma koju ära. Hiljem ei kuulnud, et Juri oleks autoga kuhugi sõitnud. Siis rääkis ema talle, et Juri oli neil olnud ja tema ema oli teda tohterdanud. Mingil ajal kui oli hoovis, nägi et Ringimardi hoovi sõidab kiirabi, läks vaatama, mis juhtunud on. Ringimardi talu hoovis oli Viktor kiirabi autos ja teda tohterdati seal. Juri seisis seal ja ütles, et andis Viktorile nuga. Nuga ei näinud. Juri oli õnnetu ja kurva olemisega. Kui politsei Juri ära viis, siis andis Juri tema kätte maja võtmed, et ta saaks Viktori tuppa lasta, kui Viktor haiglast tuleb. Teab, et Juri ja Viktori vahelised suhted on väga head ennem seda sündmust ja ka peale seda sündmust ei ole midagi muutunud. 5 Kannatanu Juri Petrov on andnud sündmuse järgsel päeval ütlusi /tl 14-16/, et on V.Metsaga koos töötanud kuskil 17 aastat, praegu töötavad Puise külas Ridala valla Läänemaal talus sulastena, ehitavad maja ja kasvatavad lambaid. 07.05.2005 hakkasid koos V.Metsaga kuskil lõuna ajal alkoholi tarbima. Jõid õlut ja hiljem liitus nendega naaber Anton. Kui Viktor oli alkoholi tarbinud, hakkas ta teda solvavate väljenditega sõimama, muutus agressiivseks, tuli mitmeid kordi kallale. Lõi rusikatega näkku ja kui ta oli maas pikali, peksis edasi ja kägistas. Kui sai maast lahti, jooksis naabri Antoni ema juurde, kes tohterdas tema katkist nägu ja pani silma alla plaastri. Siis läks Ringimardile tagasi. Sel ajal kui ta ära oli, sõitis Viktor kuhugi ära, arvas, et läks teda otsima. Läks lambaid toitma ja kui tagasi maja juurde läks, tuli Viktor autoga tagasi. Sõitis autoga hooga hoovi, sõitis autoga talle vastu jalgu, riivas õrnalt. Kui Viktor auto ukse lahti tegi, sai auto uksega vastu nägu ja siis lõi Viktor teda jalaga vastu nägu. Kui Viktor tahtis autost välja tulla, lõi Viktorit noaga, mis oli tal käes, kuna oli tulnud lambaid toitmast ja noaga lõikas nööre katki. Noaga lõi Viktorile kusagile kõhu piirkonda, vasakule küljele. Ei mõelnud, kuhu lööb, kuna oli hirmul oma elu pärast ja ärritunud. Kartis, et Viktor tuleb talle jälle kallale ja hakkab teda peksma ja kägistama. Kui oli Viktorit noaga löönud, vajus Viktor autosse ja tagurdas autoga, mõtles, et Viktor sõidab ära, kuid Viktor sõitis autoga tema poole ja tahtis teda alla ajada. Hüppas auto eest ära maja seina äärde, kuid Viktor sõitis autoga jätkuvalt tema poole. Läks majja sisse. Viktor kutsus ta enda juurde, kus andis telefoni ja siis majaperemees riidles temaga. Peale seda läks koos Antoniga naabertallu, kust nägi , et kiirabi tuli. Anton nägi pealt, kui Viktor teda peksis ja kägistas, seda ei näinud, kui noaga lõi, sest seisis teisel pool autot. Lõi Viktorit noaga enesekaitseks. Tl 51-52 ütluste kohaselt lisas süüdistatav Juri Petrov, et ta küll lõi V.Metsa noaga, kuid ei teinud sead tahtlikult. Kui ei oleks nuga kaasa olnud, ei oleks ta sellega ka Viktorit löönud. Ei soovinud sellist tagajärge. Oli Viktori eelnevast peksmisest endast väljas ja arvas, et ta tuleb teda jälle peksma ja seepärast ilma midagi mõtlemata lõi teda. Tl 88-91 on kahtlustatav J.Petrov lisaks eelkirjeldatud ütlustele andnud alljärgnevaid ütlusi. Lambaid toidavad kaks korda päeval ja see võib toimuda väga erinevatel aegadel. Lammaste söötmiseks kasutavad heinapaki nööride lõikamiseks nuga ja peale söötmist viivad noa tagasi majja kamina peale, kus see tavaliselt seisab. Tema vaatas telekat sel ajal kui Viktor tema juurde tuli, arvas, et Viktor tahab teleka kanalit vahetada, kuid hoopis tõukas ta põrandale maha ja hakkas teda peksma – nii rusikate kui jalgadega. Sel ajal kui Viktor teda peksis, ütles ta talle nii vene kui eesti keeles, et ta on pask ja kõik venelased tuleb tappa. Viktor on ka ennem vene rahva kohta halvasti rääkinud, on aru saanud, et see on kaudselt ka tema kohta käinu ja on tundnud end ebamugavalt. Naabertalus oli natuke aega, ajas naabrinaisega peale ravitsemist juttu, kohe koju tagasi ei läinud. Kuhugi mujale minna ei olnud ja lootis, et Viktor on selleks ajaks rahunenud. Ei mõelnud selle peale, et Viktor võib teda uuesti peksma hakata. Viktorit kodus ei olnud ja ta läks lambaid toitma, võttis kamina pealt noa. Kui lambaid toitmast tuli, sõitis hoovi Viktor autoga, Anton istus kõrval. Viktor riivas tema jalga auto vasakpoolse esiporitiivaga, sai natuke haiget, ei mõelnud, et tahab meelega haiget teha. Astus tahapoole ja jäi seisma. Auto sõitis temast natuke mööda, siis pidurdas ja Viktor tegi omapoolse autoukse sellise hooga lahti, et lõi autouksega hooga talle vastu nägu nii, et sai uksenurgaga vastu huuli ja lõuga. Ei tea, kas uksega lõi meelega, kuid selline tunne talle jäi. Ei oska öelda, kas Anton kõike seda nägi ja kus Anton oli. Kui Viktor autost välja astus, lõi ta teda kohe rusikaga vastu nägu ja ta tõukas ta autosse tagasi, nuga oli käes. Nuga oli püsti käes ja ei pannud üldse tähele, et nuga on käes. Ei mõelnud, et võib Viktorit noaga tabada, ei saanud arugi, et ta võis sellega pihta saada. Kui Viktor tagasi auto istme peale kukkus, siis lõi ta teda jalaga näkku. Viktor tõmbas auto ukse kinni ja tema läks, nuga käes teisele poole autot, kus oli ka Anton. Läksid maja ees olevate puupakkude peale istuma. Kui seal istusid, siis Viktor püüdis talle autoga meelega otsa sõita. Anton jooksis majast eemale ja tema jooksis ukse poole, vahepeal üritas Viktor veel talle otsa tagurdada. Kui majja sisse sai, siis lahkus kohe tagaukse kaudu majast ja läks koos Antoniga naabrinaise juurde, sest tal oli vaja rahuneda. Kui lahkus, ei teadnud, et Viktor on vigastatud. Ajasid Antoniga juttu ja nägid, et 6 Ringimardi talu hoovi sõitis kiirabi. Peale kiirabi äraminekut läks Ringimardile ja siis oli seal juba politsei. Politseilt sai teada, et Viktor oli vigastatud ja haiglasse viidud. Politseinik küsis nuga ja tema andis noa taskust politseinikule. Ei teadnud, et Viktorit noaga lõi, kui teda tõukas ja rindkeresse tabas. Kõik toimus nii kiiresti, et ei olnud aega midagi mõelda ja hoovist ära minna. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, kannatanu ütlused, mis ta on eeluurimisel andnud, on väga umbmäärased, kannatanu on ise tunnistanud, et oli väga purjus ja suurt midagi ei mäleta. Ka tunnistaja A.Õunap ütluste kohaselt oli V.Mets vahetult peale sündmust talle helistades väga purjus, suutes vaevu rääkida. Seetõttu on ka tema ütlused antud sündmustest katkendlikud ja ei anna tõest ülevaadet tegelikkuses aset leidnud sündmustest. Samuti on kannatanu väitnud, et J.Petrov lõi teda noaga korduvalt, mida aga ei kinnita kriminaalasjas kogutud tõendid. Tunnistajana on kohtueelses menetluses üle kuulatud ka Haapsalu politseijaoskonna kriminaaltalituse politseiinspektor I.Läll, kes on olnud selles asjas ka menetleja. Seega saavad kriminaalasjas tõendiks olla vaid tunnistaja I.Läll ütlused, mis puudutavad menetlustoimingute läbiviimist, tema ütlused, mis kajastavad tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 62 mõttes, ei saa olla tõendiks (RK otsus 3-1-1-142-05). Kohus leiab, et süüdistatav on andnud menetluse käigus peamiselt kokkulangevaid ütlusi. Ütlusi on ta vaid muutnud noaga kehavigastuse tekitamise viisi kohta. Süüdistatava ütlused on kokkulangevad tunnistaja Õ.Filantšuk ütlustega, mõnes osas ka tunnistaja A.Filantšuk ütlustega, samuti muude kogutud tõenditega. Kohus leiab, et usaldusväärseks saab lugeda süüdistatava esimesel ülekuulamisel antud ütlused, mis langevad kokku ka teiste tõenditega – just esimesel ülekuulamisel on J.Petrov kinnitanud, et lõi V.Metsa vasakusse külge kõhu piirkonda, mis on vastavuses teiste tõenditega – ekspertiisidega, SA Läänemaa Haigla teatisega ja isiku läbivaatuse protokolliga. Ütlusi, et ta tõukas vaid V.Metsa ja nuga oli käes, ei loe kohus usaldusväärseks ja nõustub siinkohal prokuröriga, et niivõrd suure noa kätte unustamine ei ole usutav. Kohus loeb J.Petrov esimesel ülekuulamisel antud ütlusi usaldusväärseks ka seetõttu, kuna just siis on ta kinnitanud, et rääkis peale sündmust telefonitsi A.Õunapiga. Seda on kinnitanud ka A.Õunap, kes kinnitas, et peale sündmust helistas talle V.Mets. J.Petrov on just esimesel ülekuulamisel kinnitanud, et V.Mets andis talle telefoni ja majaperemees riidles temaga. Samuti kinnitab J.Petrov ütlusi selle kohta, et V.Mets püüdis teda ka peale noaga löömist veel autoga alla ajada, auto asukoht sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt. J.Petrov väidab, et sai maja uksest sisse lipsata ja nii päästis ennast, auto asub just maja ukse lähedal. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et J.Petrov ütlused on ebausaldusväärsed ka seetõttu, et peale nii raske tervisekahjustuse tekitamist ei olnud V.Mets ilmselt võimeline enam tegutsema s.h ka autoga sõitma. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et peale noahaava saamist ei olnud V.Mets tegutsemisvõimeline. Pigem on olemas vastupidine tõend – tunnistaja A.Õunap väidab, et V.Mets helistas talle peale sündmust ja ütles talle ka telefoni, et kavatseb ise haiglasse sõita. Samuti leiab kohus, et sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevad fototabelid ei kinnita tunnistaja I.Läll ütlusi, et õues olid näha vaid ühed rööpsed jäljed. Vaadeldes fototabeleid, on õues näha mitmed autojäljed, samuti ei nähtu fototabelitest, et hoovis oleks nii pehme pinnas, et igasuguse auto liikumise peale oleks pidanud jälg jääma. V.Petrov ei ole karistatud isik, tal ei ole juriidilisi eriteadmisi, ta on esimesel ülekuulamisel loobunud kaitsja osavõtust ja ülekuulamine on toimunud järgmisel päeval peale sündmust. Kohus leiab, et ütlustest on näha, et J.Petrov on kirjeldanud sündmust vahetult just nii nagu tema tundis ja nendest asjadest aru sai. Tunnistaja A.Filantšuk ülekuulamise protokollidest nähtuvalt on tunnistaja esimesel korral rääkinud sündmustest vaid väga üldiselt, teise korra ülekuulamise protokollist tulenevalt on aga näha, et tunnistajale on esitatud konkreetseid küsimusi, mis seonduvad asjaoludega, mis menetluse käigus on 7 selgunud. Mõnede vastuste puhul ei selgu ja ei ole arusaadav, miks tunnistaja just nii on öelnud . Nii näiteks väide, et hiljem ei kuulnud, et Juri oleks autoga kuhugi sõitnud – ei selgu, kas tal seda oma kodust oleks üldse võimalik näha olnud ja kas ta jälgis sündmusi. Samuti on tunnistaja oma ütlusi muutnud selle kohta, kas V.Mets lõi J.Petorvi jalaga või mitte. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.,petrov ütlusi ei muude ebausaldusväärseks ka asjaolu, te need ei lange täpselt kokku tunnistaja A.Filantšuk ütlustega.
p 1 näeb kuriteona ette tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Esiteks tuleb vastata küsimusele, kas J.Petrov on talle süüks arvatava teo toime pannud. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis ja isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi aktis esitatud eksperdi arvamusega on tõendamist leidnud, et 07.05.2005 V.Metsal saadud torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel on saadud terava vägivalla toimel torke-lõikevahendiga (näiteks noaga löömisel). Esinenud tervisekahjustus oli eluohtlik. Vastavalt täiendaktile, esines 07.05.2005 V.Metsal üks torkelõikehaav . Muud haavad, mis tuvastati V.Metsa läbivaatusel, ei ole saadud 07.05.2005. Ühe uue noatorkehaava olemasolu 07.05.2005 kinnitab ka SA Läänemaa Haigla teatis. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et noahaava tekitas 07.05.2005 V.Mets`ale Juri Petrov. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et J.Petrov tekitas V.Mets`ale 07.05.2005 Ringimardi talu hoovil Puise külas Ridala vallas Läänemaal noaga rindkerre torgates eluohtliku tervisekahjustuse, milleks oli torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel VIII-IX roide vahemikus eesmisel kaenlajoonel koos vahelihase vigastusega ja tungimisega kõhuõõnde koos diafragma vigastusega. Järgmisena peab kohus analüüsima, kas J.Petrov poolt toimepandud tegu oli õigusvastane.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud Karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kaitsja palub J.Petrov õigeks mõista
lg 1 alusel, leides, et J.Petrov tegutses hädakaitses.
lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Lõike 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Riigikohus on lahendis 3-1-1-124-01 jõudnud seisukohale, et hädakaitsesituatsiooni hindamisel tuleb arvesse võtta ka sellele eelnenud sündmuste käiku. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendite – süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja A.Filantšuk ütlustega on tõendamist leidnud, et 07.05.2005 viibisid Ringimardi talus J.Petrov, V.Mets ja lõuna paiku liitus nendega ka tunnistaja A.Filantšuk. Koos võeti toas napsu ja aeti juttu. Nii süüdistatav kui tunnistaja on kinnitanud, et mingil hetkel, ilma põhjuseta, hakkas kannatanu V. Mets J.Petrov kallal õiendama ja läks tüliks. Süüdistatava ja tunnistaja A.Filantšuk ütluste kohaselt oli just V.Mets see, kes J.Petrov`ile peale sõimamist kallale läks, lõi rusikatega näkku. Kui J.Petrov maha kukkus, peksis edasi – rusikate ja jalgadega ja kaklus enne ei lõppenud kui J.Petrov sai jooksu ja läks naabrite juurde. J.Petrov ja tunnistaja Õ.Filantšuk ütluste kohaselt J.Petrov naabrite juures mingi aja ja läks Ringimardile tagas. J.Petrov andis ütlusi, et ta lootis et Viktor on rahunenud. Ei arvanud, et Viktor võib uuesti peksma hakata. Tunnistaja A.Filantšuk kinnitab, et tema küll püüdis V.Metsa mõistusele kutsuda, kuid sellest abi ei olnud. 8 Seega on tõendamist leidnud eelpoolkirjeldatud tõenditega, et 07.05.2005 V.Mets ründas J.Petrovi – lüües teda korduvalt rusikaga näkku ja kui J.Petrov maas lamas, siis jätkas tema peksmist rusikate ja jalgadega. Peksmise tagajärjel tekkisid J.Petrovil ka kehavigastused, mis on tõendatud V.Petrov enda ütlustega, V.Petrov patsiendikaardiga, V.Petrov läbivaatuse protokolli ja fototabelitega ja tunnistajate Õ.Filantšuk ja A.Õunap ütlustega. Seega pani V.Mets J.Petrov vastu toime õigusvastase ründe – peksis J.Petrov`i. J.Petrov pääses ründest vaid põgenemisega. J.Petrov ütluste kohaselt peale ründaja- V.Metsa käest pääsemist läks ta naabertallu, tal oli näol vigastus ja nägu oli verine. Seda kinnitab ka tunnistaja Õ.Filantšuk. Tunnistaja Õ.Filantšuk kinnitab ka seda, et J.Petrov oli ärritunud, ta viibis tema juures mõnda aega, rääkides, mis oli juhtunud ja rahunes maha. Seejärel lahkus. Peale Õ.Filantšuk juurest lahkumist läks J.Petrov tagasi Ringimardi tallu. Oma ütluste kohaselt ta lootis, et V.Mets on maha rahunenud ja enam teda ei ründa. Läks lambaid toitma ja võttis kaasa noa, mida nad talus kasutavad heinapallide nööride läbilõikamiseks. Sai lambad toidetud ja läks maja hoovi tagasi. Hoovi sõitis autoga V.Mets, auto riivas J.Petrov jalga, kuid ta valu ei saanud ja arvas, et see oli kogemata. Kuid siis kui V.Mets hooga autoukse avas ja ta ukse nurgaga vastu nägu sai ning V.Mets teda jalaga näkku lõi, tundis ohtu, kartis, et V.Mets võib teda uuesti rünnata ja kartis oma elu pärast. Vastata tuleb küsimusele, kas selleks momendiks oli J.Petrovil tekkinud hädakaitseseisund. Kannatanu V.Mets oli juba samal päeval ilma mingi põhjuseta rünnanud süüdistatavat, teda rusikate ja jalgadega peksnud (ka maaslamavat süüdistatavat). Rünnakut ei peatanud tunnistaja A.Filantšuk sekkumine ja süüdistatav J.Petrov pääses V.Mets rünnakust vaid tänu sellele, et ta pääses põgenema ja läks naabertallu. Naabertalus ta rahunes ja naabrinaine tohterdas tema haavad. Peale seda läks ta oma elukohta Ringimardi tallu tagasi ja läks tööd tegema – lambaid toitma. Kaasa võttis vajaliku töövahendi – noa. V.Metsa Ringimardil sel ajal ei olnud, oli kusagile autoga ära läinud. Kui töö lõpetas, sõitis Ringimardi talu hoovi ka V.Mets, riivates autoga tema jalgu. Kui V.Mets hooga autoukse avas, sai J.Petrov uksega vastu nägu. J.Petrov ütluste kohaselt lõi kannatanu teda veel ka jalaga ja kui kannatanu hakkas autost välja tulema, siis tema lõi noaga. Kohus leiab, et tekkinud oli hädakaitseseisund ning selliseks seisukohaks annab alust ka eelnev sündmuste käik. V.Mets oli J.Petrovi juba hommikul rünnanud ning rünne katkes seoses J.Petrov põgenemisega. Kohus leiab, et J.Petrovil oli alust arvata, et V.Mets teda uuesti ründab, kuna suhteid nad selgeks ei olnud rääkinud ja esimesel kokkusaamisel peale esimest intsidenti, kannatanu sõitis talle autoga otsa ja autoukse avamisel lõi teda uksega ning ka jalaga, siis kohus leiab, et selline V.Metsa poolne tegevus andis J.Petrovile põhjendatud aluse arvata, et rünne tema vastu jätkub. Seega asus J.Petrov hädakaitseseisundis, tal tekkis vajadus ennast kaitsta. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-04 leidnud, et „hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust. Seejuures peavad kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid olema sobivad… Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikul, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades…. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab….. Samas ei arvata nende abivahendite hulka põgenemist, abi kutsumist ega ebakindlat vahendit.“ Kohus leiab, et prokuröri seisukoht, et asjaolu, et J.Petrovil oli nuga käes, viitab kättemaksumotiivile, ei ole kriminaalasjas tõendamist leidnud ja on oletuslik ning paljasõnaline. J.Petrov on andnud ütlusi ja see ei ole millegagi ümber lükatud, et nuga oli tal käes seetõttu, et ta tuli lambaid toitmast. Sellises olukorras jätkus rünne tema tervisele V.Mets poolt ja süüdistatav tundis oma elu pärast hirmu ning oma ütluste kohaselt lõi V.Metsale noaga kuhugi kõhu piirkonda vasakule küljele. Kinnitab, et lõi noaga lihtsalt kuhugi, ei mõelnud, sest oli hirmul. 9 Riigikohus on leidnud otsuses 3-1-1-38-04, et - tuleb vastata ka küsimusele kas isikul on tema käes oleva vahendiga võimalus teostada kaitset ründajale vähemohtlikul viisil, s.t. teda muusse kehapiirkonda lüüa. Selleks peab analüüsima, kas antud olukorras, s.o. vallandunud hirmu seisundis, oli isikul üldse võimalik kaalutleda ja otsustada, kuhu ja kuidas ründajat lüüa. Tõendamist on leidnud, et J.Petrov lõi V.Metsa noaga ühel korral vasakule poole rindkere piirkonda – see tähendab piirkonda, mille puhul iga inimene peab aru saama, et ta võib teisele isikule tekitada mis tahes tagajärje. Samas aga leiab kohus, et J.Petrov oli olukorras, kus tal oli hirm oma elu pärast ja kus tal vallandunud hirmu tõttu ei olnud võimalik kaalutleda ja otsustada, kuhu ja kuidas V.Metsa lüüa, ta sai aru, et teda rünnatakse V.Mets poot jätkuvalt ja ta kasutas esimest kaitsevahendit – tema käes olnud nuga ja torkas sellega V.Metsa, et lõpetada rünnak enda vastu. Siinjuures ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga, et J.Petrovi poolt relvitu V.Mets ründamine noaga ei vastanud kannatanu poolse ründe ohtlikkusele. Tõendamist on leidnud, et kannatanu oli eelnevalt peksnud J.Petrovi rusikate ja jalgadega ka pea piirkonda. J.Petrov ennast V.Mets vastu kaitsta ei suutnud, abi polnud ka A.Filantšuk sekkumisest. Samas on ka pea selliseks piirkonnaks, mille pihta löömisel peab lööja arvestama mistahes tagajärjega. Seetõttu saab lugeda, et ründed olid võrdväärsed ja J.Petrov kaitsetegevus vastas ründe ohtlikkusele ning J.Petrov tegevus oli kantud kaitsetahtest. J.Petrov ei tekitanud kaitseolukorras olles V.Metsale liigset kahju, ta torkas V.Metsa noaga ühel korral. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J.Petrov tegutses V.Mets suhtes hädakaitseseisundis, kaitsetegevus ei väljunud hädakaitse piirdest, ta kaitses ennast V.Mets õigusvastase ründe eest, ta kasutas selleks kohast vahendit ja ei tekitanud kaitsetegevuse käigus V.Metsale ilmselt liigset kahju. Seega tuleb J.Petrov talle esitatud süüdistuses
p 1 järgi õigeks mõista, kuna tema tegu - V.Metsale tervisekahjustuse tekitamine, mis tekitas ohu V.Mets elule, ei olnud õigusvastane. TÕKEND 30.09.2005 on J.Petrov osas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 53/, mis tuleb peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. ASITÕEND Asitõendiks tunnistatud nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures tuleb tagastada peale kohtuotsuse jõusutmist J.Petrov`ile. TSIVIILHAGI – puudub. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjatele makstud tasud - kaitsjale R.Sild makstud tasud 1699 krooni 20 senti /tl 73-75/, 1699 krooni 20 senti /tl 93-94/, 1699 krooni 20 senti /tl 108110/ ja kohtumenetluses makstud tasu 4366 krooni, kokku 9463 krooni 60 senti.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.