lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav J.M , Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, ametlikult ei tööta, mitteametlikult töötas ehitusel, varem kohtulikult karistatud: 1) 15.03.1993a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotus 2 aastat, tingimisi katseaeg 2 aastat, karistus kustunud, 2) 02.07.1997a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1; § 141 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 6 aastat; 3) 26.08.2004a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7; § 323 järgi vangistus 3 aastat;
lg 1,2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 3 kuud, täitmisele pööramata jäeti vangistus 2 aastat ja 9 kuud tingimisi katseaeg 2 aastat; vabanes Tartu vanglast osalise vangistuse ärakandmisega 05.04.2005a. 4) 16.11.2004a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi vangistus 6 kuud katseaeg, 2 aastat, viibis eelvangistuses (22.07.2003a. kuni 01.08.2003a.), tõkend: vahistamine alates 30.06.2005a, Kaitsja vandeadvokaat Marget Hendriksen 1 RESOLUTSIOON kohus 1. Tunnistada süüdi J.M aasta ja 4 /neli/ kuud. Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1, 306 ,
lg.lg.1 ja lg.4 otsustas:
1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 /üks/
2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.08.2004a Tartu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata vangistuse osa 2 /kaks/ aastat ja 9 /üheksa/ kuud., mõistes liitkaristuseks vangistus 4 /neli/ aastat ja 1 /üks/ kuu.
kuni 01.08.2003a.) seega kandmisele kuuluv karistusaeg on 4 /neli/ aastat ja 19 päeva. Karistusaja algus 30.06.2005a.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendus: Kohus leiab, et J.Mi süü talle esitatud süüdistuses
1 järgi on tõendatud süüdistuses kõigis episoodides, kuid süüdistusest kuulub väljajätmisele viimase lause viimane lõik – „minigripp 4,95 g glükoosiga“, sest süüdistatakse teda narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises edasiandmise eesmärgil ja ebaseaduslikus edasiandmises. Glükoos iseenesest ei ole aga narkootiline aine, ega aine mille omandamiseks on vaja luba. Narkootilise aine ekspertiisis pole nimetatud minigipis asuvas glükoosis tuvas-tatud amfetamiini jälgi. Süüdistatav J.M end süüdi ei tunnista. Ta kinnitab kohtus, et Tartu mnt. 79-3 korterisse asus elama koos elukaaslase N.T ja 21.10.2004a. sündinud lapsega juuni-kuu algul 2005a. Korteriomanik Juri Orlov viibib ise Tallinna Vanglas. Ta tunnistab, et ise tarvitab umbes aasta narkootikumi, viimasel ajal aga sellepärast, et väike laps ei lase öösel ma gada. A. BBi teab endisest elukohast Koplist, kuid temale narkootikumi pole andnud. 30.06.2005a. tema korterist leitud roosakas pulber – amfetamiin oli spordikotis, kuid sellest kogusest ei tea midagi, see ei kuulunud temale. Spordikotis olid tema asjad. Korterist leiti lä-biotsimisel veel suur hulk minigripkotte, mis ei olnud tema omad Külalisi tema korteris käis harva, ainult üks Serge –nimeline mees, kes aitas tal remonti teha ja kelle ta palus 24.06. 2005a. korterisse valvesse lapse juurde, kui nad naisega läksid jaanituld tegema. Seda võivad kinnitada majanaabrid. Samuti võivad majanaabrid kinnitada, et Sergei elas selle maja trepi-kojas. Seda, et Sergei ka narkootikume tarvitas, sai teada ajapikku, kui ta oli lubanud Sergeil oma korteris viibida. Temalt endalt kinnipidamisel leitud minigrupp oli just Sergei poolt talle antud, selle koostis on samasugune nagu teistelt leitud narkootikumidel. Oma korterisse kaa-merate paigutamist põhjendab asjaoluga, et koridorist varastati ära nende lastevanker. Kaamerat sai jälgida teleri kaudu. Ta arvas, et kui veelkord varastatakse lapsevanker, siis saab politseile esitada videolindi, et oleks kergem varast leida. Esitatud ja uuritud tõenditest aga nähtub, et läbiotsimisel 30.06.2005a. /tl.4-6/ algusega kell 16.15 Tartu mnt. 79-3 J.Mi korteris andis viimane vabatahtlikult välja kirjutus laua ülemisest sahtlist minigripp kilekoti pulbrilise ainega, milles tema sõnade järgi on amfeta tamiin. Külmkapi pealt leiti asitõend-lusikas valge pulbrilise aine jääkidega. Toast kraanikausi kohalt minigrip kilekott, milles 83 tühja minigrip kotti.Tuppa sisenedes paremat kätt asuvast kapist leiti spordikoti otsasahtlist roheka kampsuni seest minigrip kott roosaka pulbrilise aine-ga Toast akna kohalt valget värvi Sanyo kaamera, mis suunatud hoovi ja ühendatud teleriga, mis näitas majja sisenejaid, lillepotist aga leiti samasugune kaamera, mis suunatud tuppa ja ühendatud teleriga. Toast laua pealt telefon Motorola IMEI 353112000890133 Tele 2 kõnekaardiga. Asitõendi vaatlusprotokollis /tl. 9-20, 34/ on fikseeritud 30.06.2005a. kella 14.10 ajal Odra-Jakobi tn. nurgal kinni peetud D.Tilt ja Aleksei BBiltlt leitud mini-grippkotid 3 pulbrilise ainega ja Tartu mnt. 79 maja juures kella 16.00 ajal J. M särgi rinnataskust ära võetud minigrip kott pulbrilise ainega, raha ning J. Mi korterist läbi-otsimisel leitud esemed. Kilekotid pulbriliste ainetega pakitud eraldi pitseeritud ümbrikustesse - Vastavalt asitõendite narkootilise aine ekspertiisiaktis nr. AN -703-05/4308 /tl.25-27/ toodud arvamusele on tuvastatud, et minigrip kilekotis olev heleroosa pulber pakendis nr.1 (ära võetud J.Milt) massiga 0,27g, sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, pulbris on 0,063 g amfe-tamiini, lisandina sisaldab pulber suhkrut ning pulbris esineb sünteesi käigus tekkiv kõrval-produkt AA dimetüül-difenetüülamiin, minigrip kotis pakend nr.2 (ära võetud A. BBilt) olev heleroosa pulber massiga 0,26 g sisaldab 33% amfetamiinsulfaati, pulbris on 0,063 g amfetamiini, lisandina sisaldab pulber suhkrut ning pulbris esineb sünteesi käigus tekkiv kõrvalprodukt AA dimetüül-difenetüülamiin, minigripkotis olev ereroosa pulber pakendis nr.5 (äravõetud läbiotsimise käigus J.Mi elukohast) massiga 8,25 sisaldab 33% amfetamiin-sulfaati, pulbris on 0,063 g amfetamiini, lisandina sisaldab pulber suhkrut ning pulbris esineb sünteesi käigus tekkiv kõrvalprodukt AA dimetüül-difenetüülamiin, minigripp kilekotis olev valge pulber pakendis 4 (ära võetud J.Mi juurest) massiga 4,95 on glükoos, narkooti-lisi ega psühhotroopseid aineid sellest ei leitud, pakendis 3 olevas minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi(äravõetud D.T juurest),läbiotsimisel leitud teelusikal pakendis 6 lei-dub amfetamiini jälgi. Ekspertarvamuse kohaselt pakendites 1 ja 2 olevad pulbrid on sarnase värvuse, toimeaine (amfetamiini protsendilise, lisaaine (suhkru) ning sünteesi käigus tekkiva kõrvalprodukti AA-dimetüül-difenetüülamiini poolest. Ereroosa pulber pakendis nr.5 ja heleroosad pulbrid pakendis1 ja 2on sarnased toimeaine (amfetamiini protsendilise, lisaaine (suhkru) ning sünteesi käigus tekkiva kõrvalprodukti AA-dimetüül-difenetüülamiini poolest, kuid erinevad värvuse poolest. - Asitõendite osas läbiviidud DNA ekspertiisis(akt nr.GE 1779-05/4307 tl.29-30) tuvastati , et pakendis nr.1 ja 2 asuvatelt minigrip kilekotilt analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt Ei saa välistada, et J.Milt pärinev bioloogiline materjal sisaldub segaproovis, kuna kõigis analüüsitud ja tulemusi andnud DNA lookustes olid esindatud ka kõik J. Mil esinevad DNA alleelid. Pakendis nr. 4 asuval kilekotil DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev J.Milt proovist määratletud DNA profiiliga. Teiste asitõendite osas esinevatelt segaproovidelt saadud analüüsi tulemusel ei olnud võimalik teha järeldusi J. Mak-simovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mitte sisaldumise kohta. Tunnistaja Andrei BB on ülekuulamisel andnud ütlusi, et tarvitab aastakümneid me-tüülfentanüül iga päev, kui seda pole, tarvitab amfetamiini.30.06.2005a. kella 14.00 ajal ostis amfetamiini oma tuttava Jevgeni käest, kelle hüüdnimi on J.M müüb narkoo-tikume juba pikemat aega ja vahel saab tema käest võlgu. On paaril korral tema käest saanud narkootikume. Enne 30.06.2005a. ostis Jevgenilt, kes elab Tartu mnt. 79 asuva maja esimesel korrusel umbes kuu aega tagasi.30.06.2005a. tuli Jevgeni korteri akna alla, hüüdis. Jevgeni tuli tänavale ja andis talle amfetamiini. Jevgeni läks koju, tema aga suundus Odra tn., kus politsei ta kinni pidas ja leidis minigripi amfetamiiniga. Jevgeni on 32 –aastane, keskmist kasvu, kiilaspäine, kannab prille/tl.35-38/. A. BBi asukoht on teadmata, viimases elukohas pole teda enam mitu kuud olnud. Rahvastikuregistris puudub tal elukoht. Tunnistaja Ruslan Polištšuk selgitab, kes ilmus ise kohtusse, väites, et kohtukutse talle olevat saatnud mingi uurija, sest Mit süüdistatakse selles, mida ta pole teda.Ta kinnitab, et J. M elas temaga ühes majas Tartu mnt.79 umbes aasta poolteist tagasi. Sel ajal elas ma ja koridoris ka üks Sergei-nimeline narkomaan, kes kauples amfetamiiniga. Kui J. M ära sõitis, siis lasi ta Sergei oma korterisse, samuti olid seal Sergei asjad. Nii oli ka jaanipäe-val, kui nende pere tegi hoovis sašlõkki. J.M aga oma naisega sõitis ära, jättis Sergei lapse juurde valvesse. Korteri remontimisel aitas J .Mit tema ja Sergei.Kinni- tab, et on näinud Mi korteris vähemalt 5-l korral Sergeid. Käesoleval ajal Sergeist mi dagi ei tea, sest ajasid ta minema, kuna 4 pidevalt käisid narkootikumide ostjad nende rahu häi-rimas. Süüdistatav J. M kinnitab kohtus kahtlustatavana 30.06.2005a. antud ütlusi, et kui te-ma korterist leiti spordikotist kilekott roosa pulbriga, oli ta ise šokeeritud. See kilekott roosaka pulbriga on talle tundmatu Ta on selgitanud, et paar päeva tagasi, kui oli kasiinos, kuulis kui ühed inimesed rääkisid amfetamiinist. Ta küsis nende käest, kas saab osta amfetamiini. Helistati ja bussijaamas ostis ta ühelt inimeselt 600 krooni eest narkootikumi, selle andis ta vabatahtlikult läbiotsimisel välja /tl. 5-6,84-89/. Vastavalt ekspertiisiaktis tuvastatule oli see valge pulbriline aine glükoos. Järelikult teda peteti. Kohus leiab, et J.Mi süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud. Tuvastatud faktilised asjaolud on, et 30.06.2006a. J.Mil elukohast läbiotsimisel leitud suur kogus amfetamiini (see on üle 10 isikule narkojoovet tekitav kogus) asus tema spordikotis kampsuni vahel. See narkootiline aine on sarnane toimeaine (amfetamiini protsendilise, lisa-aine (suhkru) ning sünteesi käigus tekkiva kõrvalprodukti AA-dimetuüülamiini poolest, nar-kootilise ainega, mis võeti ära J. Milt särgitaskus olevast minigripkotist ja Andrei BBilt J. Mi elukoha lähedal ja kes kinnitas, et nimetatud narkootilise aine ostis J. Mi käest samal päeval, ning on ka varem temalt seda ainet saanud. Erinevus on vaid värvuses. Samuti leiti läbiotsimisel J. Mi korteris lusikas amfetamiini jälgedega ja 84 minigrippkotti. Kohus hindab J.Mi ütlusi, et ta ei tea suurest kogusest amfetamiinist, samuti minigripkottidest ja lusikast oma korteris midagi, end õigustavaks, ees-märgiga vabaneda vastutusest. Versiooniga, et tema korteris elas ajuti üks narkomaan Sergei, mida kinnitab ka tema poolt kohtuistungile kutsutud tunnistaja, ei tee olematuks aga faktilist asjaolu, et tema oma elukohas hoidis (omakotis ja rõiva vahel suures koguses amfetamiini ja andis seda väikeses koguses edasi (A. BBile) Tema ütlused, et ta ei tea kelle lusikas või minigripp kilekotid need ei olid, ei ole asjakohane, sest esemed olid külmkapi peal ja kraanikausi kohal, see on kohtades, kus igapäevaste toimetuste tõttu on võimatu mitte märgata võõraid asju. Peale tema kinnipidamist oma elukoha lähedal, kui tema särgitaskust leiti minigripp narkootilise ainega, korteris läbiotsimisel andis ta vabatahtlikult oma arvates välja minigripp valge pulbrilise ainega, milles arvas olevat amfetamiini, kus aga tegelikult ei olnud narkootiline aine, viitab ka sellele, et ta oma arvates valdas kodus narkootilist ainet, mille omandamiseks ja valdamiseks tal luba polnud. Isikuna, kes tegeles narkootikumidega, oli ta teadlik, et minigripp, mis oli spordikotis on suur kogus narkootilist ainet. 84 minigripp koti olemasolu viitab ilmselgelt, et neid kasutati koguste jagamiseks edasiandmiseks. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, § 3 lg.3 kohaselt on suur nar-kootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Nii BBilt kui J. Milt endalt äravõetud koguses oli amfetamiinsulfaati massiga 0,27 g ja 0,26 g, milles puhast amfetamiini oli 0,063 g. Spordikotis hoitud minigripis oleva amfe-tamiinsulfaati mass oli 8,25 g, milles puhast amfetamiini oli 2 grammi. Karistamise alus on süü. J.M on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud esimese astme kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, õigusvasta-sust välistavad asjaolud puuduvad. J. M on varem korduvalt karistatud, kuigi ta on soetanud endale perekonna ja kinnitab, et tema ainus elu eesmärk on elada perekonnaelu ja kasvatada last, ta on ainus perekonna ülalpidaja, ometi on ta paari kuu vältel peale viimase kohtuotsusega 26.08.2004a. mõistetud osalise vangistuse ärakandmist pannud toime uue kuriteo ja seda katseajal pikaajalise reaalse vangistuse ähvardusel. Tingimuslikult jäi tal kand-mata vangistuse osa 2 aastat ja 9 kuud.
Seega J. Mile, kui isikule, kes on kuriteo toime pannud katseajal saab mõista karistuseks vaid reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus. Kuid kohus leiab, et karistuse kestus võib olla miinimumi lähedane. Vastavalt
lg.5 kuulub tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistus reaalselt täitmisele pööramisele, kui uue 5 kuriteo tahtliku kuriteo eest karistatakse vangistusega. Asitõenditest: - narkootiline aine (asub Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskuses) kui aine mille omandamiseks puudus vajalik luba kuulub
- sularaha 1600.- krooni, süüteoga saadud vara ja mis kuulus süüdistatavale ( asub Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontol) kuulub
Asitõenditest - mobiiltelefonid Samsung SGH-x450, Samsung SGH –D500, Nokia 3220 kõnekaartidega ja 2 digitaalkaamerat - tagastada süüdimõistetule peale otsuse jõustumist. ja 84 minigripkotti hävitada. Vastavalt KrMS § 180 lg. 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p. 3, 4, 9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisikulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 2,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006a on kuupalga alammäär 3000.- krooni, seega sundraha I astme kuriteos 7500.- krooni. Kohtunik K.Puhkason Rahvakohtunikud M. Tirmaste A. Tambur 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.