1-05-74\2

Kriminaalasi nr. 1-05-74 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2006.a Tallinna Linnakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin-Jana Vaab juuresolekul prokurör Raivo Kala kaitsja Natalja Lausmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja V.V Isikukood , kodakondsuseta isik, emakeel -vene keel, keskharidusega, töök OÜ Olerest, elukoht, varem kohtulikult karistatud 06.10.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – 139 lg 3 p 1 järgi 1 aasta vangisust KrK § 115 lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust, koheselt kuulus vangistusest ärakandmisele aastat, 2 aastat jäeti täitmisele pööramata, katseajaga 3 aastat, vabane 08.06.2004.a. süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4,6 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas V.Vut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse katse, 26.11.2004.a. kella 22.00 paiku püüdis varastada Tallinnas Pärnu mnt 325 asuva Hiiu pubi ees seisnud AS-le Sampo liising kuuluvat ja T.Ti kasutuses olevat sõiduautot Renault Trafic, re.nr 155 MEI väärtusega 324000 krooni, olles eelnevalt varastanud Hiiu pubis T.Ti jope taskust nimetatud sõiduauto võtmed koos puldiga ning avades selle abil sõiduauto juhipoolse ukse ning käivitades mootori ja lülitades käigus sisse. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna V.V peeti sündmuskohal kinni. Seega pani V.V toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses, olles varem toime pannud varguse katse s.o. KarS § 199 lg 2 p 4,6 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav V.V end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et 26.11.2004.a. läks ta Hiiu pubisse, turvatöötaja lubas tal pubis ringi vaadata, seejärel läks ta üle tee asuvasse pubisse, kuid lahkus sealt kuna seal oli vanem seltskond. Ta läks uuesti Hiiu pubisse, ostis pileti. Suundus saali, kus pani jope tooli seljatoele ja läks tualetti, kuna tualett oli kinni võttis jope ja läks välja, et väljas tualetti kasutada. Tagasi pubisse minnes ta libastus, eemalt seltskonnast keegi ütles, et ole ettevaatlik, on libe, ta pööras ringi ja märkas eesti keelset seltskonda, ta hakkas ühe meesterahvaga rääkima, meesterahvas andis talle auto võtmed, et autot käivitada, kuna meesterahvas ise oli purjus, meesterahvas ütles veel, et varsti tulevad tema tuttavad. Meesterahvas avas autoukse puldist, tema läks ümber auto juhiukse poole, istus autosse, käivitas auto, mõne aja pärast tõmmati auto uks lahti ning 2 meesterahvast tirisid ta autost välja. Ta tahtis hakata noormeestele selgitama, kuid keegi ei kuulanud teda ja hakkasid teda peksma. Ta rabeles lahti ja üritas põgeneda, teda peeti kinni ja viidi Hiiu pubi fuajeesse, kus ta proovis turvamehele selgitada, mis juhtus, turvamees sellele ei reageerinud. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et V.Vu ütlused on paljasõnalised, naiivsed ja ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige kannatanu ja tunnistajate ütlustega, keda on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest ning kelle ütluste õigsuses puudub kohtul alus kahelda. Kannatanu T.T on anud ütlusi, et V.Vut on ta varem näinud seoses 26.11.2004.a. toimunud sündmustega. 26.11.2004.a. läks ta koos oma sõbra Andri Orasega Hiiu pubisse, ta parkis tema kasutuses oleva punast värvi sõiduauto Renault Trafic Hiiu pubi akende ette, pani autole signalisatsiooni peale, auto võtmed jopetaskusse. Pubis valisid laua mille lähedal teisi inimesi ei istunud, ta pani oma jope tooli seljatoe peale ja koos sõbraga suundusid baarileti äärde, et süüa tellida, baarileti äärest ta nägi, kuidas üks meesterahvas istus nende kõrval olevasse lauda, meesterahvas oli tumeda peaga, meesterahval oli seljas tumedad riided. Kui nad oli söögid tellinud ja lauda istusid, siis kõrval lauas meesterahvast enam ei olnud. Mõne aja pärast ütles Andri Oras talle, et tema autol tuled vilguvad, ta tormas pubist välja, jooksis auto juurde ja nägi enda autos meesterahvast, auto oli käivitatud ja auto oli meetri võrra tahapoole liikunud, kui ta tõmbas juhiukse lahti, siis auto liikus tahapoole, ta tahtis meesterahvast kinni pidada, meesterahvas osutas vastupanu, Andri Oras keeras autol süüte välja. Tekkis rüselus, meesterahvas püüdis põgeneda, ta küsis meesterahvalt, mis ta tegi tema autos, meesterahvas ütles, et tegi nalja, neile tuli appi ka turvamees, et hoida meesterahvast kinni, turvamees helistas politseisse, kuna turvamees ei saanud aru, kas politsei saadetakse sündmuskohale, siis helistas ta ka ise politseisse, ütles enda nime ja asukoha. Rüseluse käigus õnnestus meesterahval mõnikümmend meetrit eemale joosta, kuid ta püüti kinni ja anti üle politseile. Tunnistaja Andri Oras andis ütlusi, et 26.11.2004.a. läks ta koos T.Tiga Hiiu pubisse, T.T parkis oma sõiduauto Renault Trafic Hiiu pubi akende ette, lukustas uksed ja pani võtmed jopetaskusse. Pubis nad valisid laua, panid joped tooli seljatoele ja läksid baarileti juurde tellima. Olles baarileti ees ta nägi, et kõrval lauda oli istunud meesterahvas, kes oli samuti tumedat värvi jope pannud tooli seljatoele. Tool, millel meesterahvas istus puutus kokku T.Ti tooliga. Ta imestas, miks meesterahvas neile nii lähedale istus, kuivõrd saalis oli teisi vabu laudu. T.T esitas tellimuse ja läks lauda tagasi, tema järgnes mõne hetke pärast. Tema istus lauas näoga akna poole, mõne aja pärast ta märkas, et T.Ti autol tuled vilguvad, ta ütles seda T.Tile, T.T vaatas üle õla ja jooksis pubist välja, tema jooksis T .Tile järgi. T.T jooksis juhiukse juurde, T.T tõmbas juhiukse lahti, sel hetkel auto mootor töötas, käik oli sees, autorattad käisid ringi. Meesterahvas kes oli autos, püüdis juhikohalt kõrvalistuja kohale liikuda, tema keeras süüte välja ja võttis võtmed eest. T.Til õnnestus meesterahvas autost välja tirida, kui sinna tuli ka baari turvamees ja veel mõned inimesed, kes aitasid varast kinni hoida. Meesterahval õnnestus ennast korraks lahti rabeleda ja jooksis üle tee, püüdsid meesterahva kinni ja kutsusid politsei. Kinnipeetus tunneb ära süüdistatava V.Vu. Tunnistaja A.H andis ütlusi, et 26.11.2004.a. töötas ta Hiiu pubis baarmanina, mäletab, et sel õhtul taheti varastada autot. Tema töötas sel õhtul baarileti taga, saalis palju inimesi ei olnud, oli vabu laudu. Mäletab, et teenindas kahte noormeest, noormehed esitasid baarileti ees tellimuse ja istusid lauda, mõne aja pärast jooksid saalist välja, jõudmata sööma hakata. Tunnistaja Kristjan Sauka andis ütlusi, et 26.11.2004.a. töötas Hiiu pubis turvameesadmistraatorina, tema tööülasanneteks oli müüa pileteid, probleeme lahendada, korda hoida. 26.11.2004.a. õhtul kellaaega ta ei mäleta, sisenesid baari kaks meesterahvast, ostsid pileti ja läksid saali. Peale nende meesterahvaste tuli veel üks meesterahvas, kes vaatas saalis ringi ja lahkus, mõne aja pärast tuli meesterahvas tagasi, ostis pileti ja läks saali, meesterahvas viibis saalis mõned minutid ja lahkus. Paari minuti möödumisel jooksid saalist välja kaks meesterahvast, jooksid autode juurde, tema järgnes meesterahvastele. Noormehed jooksid maja ette pargitud sõiduauto juurde ja hakkasid autost kedagi välja tirima, tema läks samuti auto juurde, noormehed ütlesid, et meesterahvas tahtis nende autot varastada, ta aitas noormeestel varast kinni hoida. Kinnipeetav mees suutis korraks lahti rabeleda ja jooksis üle tee, ta püüdis meesterahva kinni, helistas politseisse, toimetas meesterahva pubi eesruumi. Kinnipeetu oli sama meesterahvas, kes oli varem pubisse sisenenud, seal ringi vaadanud ja lahkunud, seejärel tagasi tulnud ja pileti ostnud ning uuesti lahkunud. Peale kinnipeetud meesterahva keegi baarist ei väljunud. Samuti kirjalike materjalidega s.o. asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliha, kus vaadeldavaks objektiks oli sõiduauto Renault Trafic reg. nr 155, vaadeldaval sõiduautol vigastusi ei esinenud, lukud olid töökorras / I kd tl 4-8/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on V.Vu süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,6 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem samalaadse kuriteo toimepanemise ees karistatud. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad süüteo on ta toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd varaline kahju puudub, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9 kohus otsustas Tunnistada süüdi V.V KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4,6 järgi ning karistada teda vangistusega 1 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada 06.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat – võrra ning lugeda liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibinud aeg 26.11.2004.a. kuni 06.09.2005.a. s.o. 9 kuud ja 10 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 2 aastat 2 kuud ja 20 päeva.. Tõkend – kautsjon – jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, siis tühistada. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista V.Vult 4500 krooni sundraha ja ekspertiisitasu summas 4380 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kautsjon summas 200000 krooni tagastada V.Vule peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik