1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-06-1268 Otsuse kuupäev 21.06.2006 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi J Rväärteoasi

§ 7419

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,000542 Kaebuse esitaja menetlusalune isik J R Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 21.06.2006 Rakvere kohtumaja Kirjalik menetlus Resolutsioon J R kaebus rahuldada. Tühistada Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,000542, millega karistati J R’t (isikukood xxxx, elukoht xxxxx)

§ 7419lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

9000 krooni, põhikaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Mõista J R’le

§ 7419lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o.

6000 krooni. Muus osas jätta Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,000542 muutmata. Mõistetud rahatrahvist tasuda igakuuliselt

1. kuupäevaks 500 krooni kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Maksekorralduse koopia rahatrahvi ositi tasumise kohta esitada või saata igakuuliselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleile (Rohuaia 8, 44308 Rakvere). Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD
3. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Toivo Grünberg koostas menetlusalusele isikule JR 30.01.2006 väärteoprotokolli AB 756166 selle kohta, et J R 30.01.2006 kella 00.34 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas xxxxx tänaval, liikudes xxxxx tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis. Sellega rikkus menetlusalune isik J R LE § 76 p 1 nõudeid, mille eest on vastutus ette nähtud

§-s 7419. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsusega väärteoasjas nr: 2590,06,000542 karistati menetlusalust isikut JR

§ 7419lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

9000 krooni ja

§ 7419

lg 2 alusel võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks, sest J R 30.01.2006 kell 00.34 Lääne-Viru maakonnas xxx linnas xxxx tänaval xxxxx tänava suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes seega LE § 76 p 1 nõudeid.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik J R. Menetlusalune isik J R oma kaebuses väidab, et õlle joomisest oli möödunud piisavalt palju aega, mistõttu ta tundis ennast kainena ja otsustas sõita, et auto garaaži ära viia, sest auto pagasiruumis oli xxxxx kuuluvaid tööriistu 25 000 krooni väärtuses. Menetlusalune isik J R istus oma sõnul rooli vaatamata sellele, et eelnevalt oli talle tehtud väärteoprotokoll sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Menetlusalune isik J R ei õigusta oma käitumist, tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik J R kinnitab, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei oma ta kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest. Menetlusalune isik J R tõendab kohtule, et töötab xxxxxx alates 14.02.2005, kus väljamaksmisele kuuluv töötasu on keskmiselt 4000 krooni kuus. Menetlusalune isik J R väidab, et tal puuduvad rahalised vahendid nii suure trahvi tasumiseks, sest tasuda tuleb nii korteri kommunaalmaksete, tarbitud elektrienergia kui ka telefoniteenuste eest. Menetlusalune isik J R kinnitab, et elab koos abikaasa G R kahekesi, kuid abikaasa on töötu ja majanduslikult temast sõltuv. Menetlusalune isik J R palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha antud asjas uus otsus, millega vähendada temale määratud rahatrahvi suurust, ühtlasi soovib ta määratud rahatrahvi ajatamist maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul. Menetlusalune isik J R ei soovinud kohtuistungist osa võtta.
2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas 02.05.2006 on seisukohal, et määratud karistus on proportsionaalne ega ole maksimaalne, sest arvestades riigis kujunenud olukorda liiklusohutuse osas, kus joobes autojuhid põhjustavad üle ühe kolmandiku inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetustest, võib joobeseisundis autojuhtimist lugeda ühiskondlikult eriti taunitavaks. Kaebuses väidab J R, et ta on oma teo tagajärjest aru saanud, samas pani ta tund aega enne väärtegu, mille kohta on antud kaebus esitatud, toime samasuguse õiguserikkumise. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta 3 nende poolt väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond kohtuvälise menetlejana on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 7419lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis.

LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt

§ 20

lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 20

lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) kohaselt. Joobeseisundi tuvastamise korra § 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. 5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku J R poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused. Joobeseisundi tuvastamise protokollist (tl 33) nähtub, et menetlusalusel isikul J R on 30.01.2006 kell 00.45 tuvastatud alkoholijoove indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 016198D, mille tablool kuvatud näit oli 0,34 mg/l, mis näitab, et menetlusalune isik J R oli joobes. Menetlusalune isik J R nõustus tuvastamise tulemusega, sest ta loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest (sealhulgas ka alkoholi sisalduse määramisest veres), kinnitades seda protokollis oma allkirjaga. J R on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 36) kinnitanud, et 30.01.2006 kella 00.34 paiku juhtis ta xxxxx linnas oma isiklikku sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxxx ja Tuule tänaval peatas teda politsei sinise-punase vilkuriga. Menetlusalune isik J R märgib, et vaatamata sellele, et pool tundi tagasi sai ta politseiametnike poolt korralduse autot mitte juhtida ja talle oli tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, juhtis ta autot joobeseisundis uuesti, et parkida oma sõiduk garaaži. Tunnistaja Aleksei Savvi ütlustega (tl 34-35) on tõendatud, et ta läks J R eelmise protokolli koopiat ära viima xxxx tänavale, kui märkas JR sõidukit liikumas xxxxx tänava poole. Tunnistaja Aleksei Savvi kinnitab, et andis sõidukile peatumismärguande ning sõiduk peatus Tuule tänaval, kusjuures selle roolis oli jälle J R, kes väitis, et tahtis auto garaaži viia. Tunnistaja Aleksei Savvi sõnul tuvastasid nad J R joobe, mis oli 0,34 mg/l kohta ja otsustasid auto parklasse saata, kuna juht korduvalt sõitis joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et

§-s 7419 lg 1 sätestatud väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik J R. 4 6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 7419lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kar

S § 47 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid Menetlusalusele isikule J R kohtuvälise menetleja poolt

§ 7419lg 1 alusel määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

9000 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on 21.02.2006 otsuses väärteoasjas nr: 2590,06,000542 leidnud, et menetlusaluse isiku J R vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 sätestab karistust kergendavad asjaolud, kuid lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast arvestab menetlusaluse isiku JR karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Menetlusalune isik J R on oma kaebuses väärteo toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu kohtu arvates tuleb ka seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Menetlusalusel isikul J R ei olnud enne nimetatud väärteo toimepanemist kehtivaid väärteokaristusi. Arvestades kõigele eelnevale lisaks menetlusaluse isiku J R majanduslikku olukorda, tuleb kohtu arvates menetlusalusele isikule J R kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristust oluliselt vähendada ja kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid, mis lubavad kohtul või väärtegu menetleval kohtuvälisel menetlejal mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 7419

lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

§ 7419

lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalusele isikule JR kohaldati

§ 7419lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

Kohus on seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine menetlusalusele isikule J R, keda tabati veidi enam kui tund aega varem analoogse väärteo toimepanemiselt, on igati põhjendatud ja otstarbekas. 7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku J R kaebuse, tühistades Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsuse väärteoasjas nr: 2590,06,000542 põhikaristuse mõistmise osas ja teeb uue otsuse, võimaldades rahatrahvi tasumist ositi. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent M.Kaegas Kohtuotsus jõustus 24.juulil 2006.a Nooremreferent M.Kaegas