) § 7418 ja § 742 järgi. 29.06.2006.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,06,006127 on H. Vulkan`ile määratud eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest karistuseks: -
alusel rahatrahv 81 trahviühiku ulatuses, so 4860 krooni; -
14.07.2006.a esitas H. Vulkan Pärnu Maakohtule kaebuse antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks või rahatrahvi vähendamiseks, kuivõrd seoses pere majandusliku olukorraga, ei ole kaebuse esitaja suuteline temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tasuma. Kaebuse esitaja leiab, et otsus tema suhtes on tehtud ebaõiglaselt ja tagaselja, samuti ei olnud kaebaja teadlik, et rikkus LE-s sätestatud nõudeid. H. Vulkan`il puuduvad eelnevad rikkumised. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` oma 25.07.2006.a kirjalikus vastuses palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgnevatel põhjustel. Kohtuväline menetleja ei nõustus kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt on otsus tehtud ebaõiglaselt ja tagaselja, kuivõrd vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 72 lg 1 teeb kohtuväline menetleja otsuse üldmenetluses menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. H. Vulkan on väärteoprotokolli ärakirja kätte saanud ning temale on tutvustatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, milliseid võis ta ka pärast protokolli ärakirja kättesaamist protokolli pöördelt lugeda. VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Nimetatud õigust kasutades oleks menetlusalune isik saanud anda kohtuvälisele menetlejale teada oma olukorrast, kuid millist õigust H. Vulkan ei kasutanud. Samuti ei kasutanud H. Vulkan oma õigust esitada vastulauset. Kohtuväline menetleja leiab, et mootorsõiduki joobes juhtimine on ühiskonnaohtlik tegu ning selle tagajärgi liiklusõnnetuste statistika näol on kajastatud ka ajakirjanduses, seetõttu on ohtlik ka joobes isikule mootorsõiduki juhtimise üleandmine. H. Vulkan`ile ei ole määratud karistust maksimaalmääras vaid vastupidiselt alla keskmise. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälises menetluses tuvastatud. Samuti ei avaldu kaebusest karistust kergendavaid asjaolusid, kuivõrd H. Vulkan ei ole avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuväline menetleja märgib, et määratud rahatrahvi on võimalik tasuda osade kaupa täitemenetluse käigus ning täitmist on võimalik ka peatada, kui selleks esinevad seaduses nimetatud tingimused. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. LE § 77 kohaselt ei tohi juhtimist üle anda isikule, kes on käesoleva määruse §-s 76 nimetatud seisundis.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. LE § 78 kohaselt ei tohi mootorsõiduki ja trammi juhtimist üle anda isikule, kellel puudub vastav juhiluba.
kohaselt karistatakse omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. H. Vulkan`it on karistatud
alusel rahatrahviga 81 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul alla sanktsiooni keskmist määra ning
ja § 742 järgi, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel lähtunud Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 3, milline näeb ette, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Siinkohal kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel ebaõigesti kohaldanud KarS § 63. Kohus asus asuseisukohale, et antud juhul on tegemist nn ideaalkonkurentsiga, kuna tegevus, millega mõlemad väärteokoosseisud täideti oli sama, so mootorsõiduki juhtimise üleandmine (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-06). Seega oleks kohtuväline menetleja pidanud karistuse määramisel lähtuma KarS § 63 lg 1, millisel juhul tuleb mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. Antud juhul oli selleks
. Tulenevalt eelnevast kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber`i poolt 29.06.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,06,006127 kuulub täies ulatuses tühistamisele ning kohus teeb asjas uue otsuse, millega tunnistab H. Vulkan`i süüdi
S § 63 lg 1 mõistab H. Vulkan´ile
Samuti kohus leiab, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses väljendanud kahetsust toimepandud teo suhtes ning tema majanduslikku olukorda, puudub alus nimetatud rahatrahvi vähendamiseks. Olev Otsus Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.