4-05-716\1

Väärteoasi nr.4-05-716 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 14. juunil 2006.a Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe, sekretär Anu-Mai Andevei, tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Andrus Reidi, kohtuvälise menetleja tunnistus nr 971 kaebuse esitaja V.N osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 09.06.2006.a Ees – ja perekonnanimi: V.N, Kodakondsus: EV kodakondsus, kõrgharidus varem väärtegude korras karistamata; Töökoht: meremeeste esindaja Eestis, emakeel vene keel kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivkonstaabel Rene Birk poolt 02.12.2005.a.väärteoasjas nr 2314,05,029532 tehtud otsuse peale rahatrahvi 2100 kr tühistamise nõudes. V.N palub kaebuses ja kohtuistungil otsuse tühistamist. LE § 91 rikkumist ta ei tunnista, palub tühistada LS § 74´17 lg 1 alusel määratud rahatrahvi. Ta räägib, et juhistaaž on temal 15 aastat. Ta kinnitab, et 20.07.2005.a kell 7.15 olles tagasiteel Tartust Tallinnasse, liikus ta parempoolses reas Tartu mnt –Järvevana tee ristmikult Peterburi tee suunas. Ta ootas foori taga, tema ees seisis 2 autot. Foori rohelise tulle süttides hakkas ta liikuma Suur –Sõjamäe suunas. Lülitas sisse vasaku suunatule ning püüdis reastuda Mercedese ja Ford Transiti vahele. Süttis kollane foori tuli. Ta sai liikuda paar meetrit, kui tagant suure hooga tema kõrvale sõitis härra, kes talle üle pideva joone küljega sisse sõitis. Ta tõmbas oma reas paremale, hüppas eest. Sellepeale sõitis Ford tagant vasakult poolt oma pamperiga vastu tema autot, riivas, sõitis üle stopp joone. Ta selgitab, et tema sõiduk on väikese hoovõtuga. Kaebuses põhjendab ta sündmust nii: „ ..siis kui jõudsin valgusfoori juurde, läks põlema kollane tuli, ja ma pidurdasin. Vasakust peeglist nägin, et Ford ei pidurda ja sõidab mulle otsa tagant. Et vältida kokkupõrget ma püüdsin keerata selles reas maksimaalselt paremale. Sellel momendil Ford oma esistangega vigastas tema autol vasaku poole (taga tiib, mõlemad uksed, peegel ja esitiib). Sellest tulenevalt on V.N seisukohal, et kokkupõrge toimus teise osapoole otsasõidu tulemusena, kuna ei järginud LE § 93, § 94 nõudeid. V.N tegutses Liikluseeskirjade § 91, § 93, § 93 nõudeid järgides Tunnistaja Rene B on andnud ütlusi selle kohta, et 20.07.05.a sõites tipptunnil otse SuurSõjamäe suunas ja oodates foori taga oli tema ees 2 autot. Foori rohelise tule süttides hakkasid kõik liikuma. Talle sõitis auto, reastudes ühest reast teise (hüppas jõumeetodil esimesest reast minu ritta), kõrvalt sisse vigastades auto paremat külge. Juht oli ületanud temast paremal oleva pideva joone ja kui asi juhtus oli fooris roheline tuli. Ta sai vaid paar meetrit liikuda, kui bussi tagant tuli suure hooga sõiduk arvates, et tema ees on vaba. Ta märkas sõidukit siis kui see juba otsa sõitis. 2 Politseiprefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu ei ole trahvi tühistamisega nõus, kuna karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja järginud seadust. Protokoll on koostatud õigesti. Enne liikumise alustamist on juht kohustatud veenduma, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. V.N kirjeldas oma tegevust, mille kohaselt R.Bi juhitud sõiduk liikus eespool. Kaebaja soovides rida vahetada, ületas keelatud kohas tee pidevat telgjoont. Kui vaadata sõidukite asetust ja vigastusi, on näha, et need on kokku põrganud külgepidi, mitte kaebuses kirjeldatud viisil. Süüdistus on formuleeritud õigesti. V.N ei veendunud enne manöövrit selle ohutuses, vasakule keerates põrkus kokku seal liikunud sõidukiga. Väärteomaterjali dokumentaalsed tõendid on: - väärteoprotokoll 09.11.2005.a AB 734446, mille kohaselt 20.07.2005.a Tartu mnt- SuurSõjamäe suunas liikudes Peterburi tee suunas juhtis V.N mootorsõidukit. Enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ning ümberreastumisel vasakule keeras otsa kõrvalrajal otseliikuvale sõidukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju (tl 2); - otsus 02.12.2005.a väärteoasjas 2314,05, 029532 V.N väärteoasjas LS § 74´17 lg 1 alusel rahatrahvi määramises summas 2100 kr (tl 3); - liiklusõnnetuse akt (tl 15), mille kohaselt on sõiduki KIA Shuma II reg nr 119ARJ vasak pool kriimustatud ja vasak peegel kahjustatud; - V.N on 20.07.2005.a tunnistanud (tl 17), et tema liikudes paremas reas, lülitas ta sisse vasaku suunatule. Ees sõitis Mercedes ja selle järel Ford Transit. Ta peaaegu lõpetas ümberreastumise manöövri, kui Mercedes rohelise fooritule peale ületas ristmiku, süttis kollane tuli. Ta hakkas pidurdama ja märkas, et Ford Transit pidurdamata sõidab talle tagant peale. Tal ei jäänud muud üle kui veidi paremale hoida ja sel hetkel Ford Transit oma esi pamperiga vigastas tema auto vasaku poole, keeras paigast vasaku peegli ja alles siis jäi seisma esiratastega stopp joonel; - sõidukil on õnnetusjärgselt kriimustatud vasak pool ja kahjustatud vasak peegel (tl 17 pöördel), mille kohta on koostatud skeem; - tunnistaja R.B sõnul (tl 19, 20) vahetult enne ristmikku tuli esimesest reast auto KiA 119ARJ ja sõitis küljepealt sisse sooviga sõita teise ritta, kuna väitis, et I rida lõppes ära ja ta ei tahtnud paremale sõita; - R.B ja V.N olid kained (tl 21, 22); - skeemio kohaselt (tl 23) jäi Ford Transit peatuma ületades stoppjoont, temast paremal ridade vahelisel joonel seisab KIA Shuma ; - fototabelite kohaselt ( tl 25- 35) asetseb sõiduauto KIA pideval joonel, temast taga pool on samuti pidev joon. KiA vigastused on auto vasakul küljel piki autot. Ford Transiti parempoolne külg kraabitud; - V.N sõnul (tl 36) on ainuke see, et ta ei andnud signaali, et Ford Transiti juhi tähelepanu tõmmata. V.N poolt istungil antud selgitus liiklusõnnetuse tehiolude kohta on vastuolus muude kogutud tõenditega. Ta kinnitas, et tema asus rohelise tule süttides Mercedese tagant ümber reastuma vasakusse ritta lülitades selleks sisse vasaku suunatule. Kollase tule süttides jäi ta seisma, ristmik oli kinni. Sel ajal ta nägi vasakust peeglist, et Transit sõidab tagant otsa. Ta tõmbas paremale. Ford tagant vasakult sõitis vastu tema autot. Tunnistaja R.B sõnul sai ta rohelise tule süttides liikuda paar meetrit kui talle sõitis paremalt küljelt sisse sõiduk KiA. Temast ees seisis 2 autot ja tahapoole jäi reisibuss...ta arvas vist et oli vaba koht, pani üle pideva joone, põrkas vastu külge. Tunnistajate ülekuulamise protokollide kohaselt oli V.N poolt juhitud sõiduki Kia vigastused vasakul, R.B juhitud Ford Transit vigastused paremal auto küljel. Skeemilt, fototabelitelt ja liiklusõnnetuse põhimõtteliselt skeemilt nähtub, et auto Ford asetseb esiratastega üle pidevjoone eespool ja tema taga paremal pidevjoone kohal seisab KiA. Kohus uurinud tõendeid leiab, et Fordi juht märkas sõidukit sellega kokkupõrkel, mis tähendab seda, et autod said vigastusjäljed kõrvuti olles. R.B seega ei saanudki näha suunatuld. Suunatule märguanne näidatakse enne manöövri algust 3 sekundit, mis on piisavalt pikk aeg. 3 sekundit eeldab vähemalt 12 meetrist pikivahet. LE § 130 – sätestab ohutu külgvahe – alustades manöövrit ei taganud V.N ohutut külgvahet. V.N lähtub sellest, et tema soovis reastuda 3 Mercedese ja Ford Transit vahele endast vasakusse ritta. Ford ei pidurdanud ja sõitis tema autole tagant sisse ning jäi pidama ületades stopp-joont. Tunnistaja ütluste kohaselt seisis tema ees kaks autot, seega sai kohtu arvates KiA liikuda tema küljele tagant, kuna arvas, et reisibussi ees on vaba koht või eeldades, et ees sõitval Fordil on võimsam kiirendus. Kohus asub seisukohale, et V.N on püüdnud luua kohtu jaoks endale soodsa tehiolustiku, öeldes, et ta soovis reastuda Mercedese ja Fordi vahele, seda selleks, et vähendada oma süüd ja vabaneda karistusest Kohus kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale leiab, et avariis osalenud juhtide ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta on vastukäivad. Väärteoasjana menetletavas liiklusõnnetuses osalevate osapoolte käitumist hinnates leiab kohus, et saabunud tagajärg on kaebuse esitanud isikule õiguslikult omistatav. R.B lähtus antud liiklussituatsioonis liiklusmärgiga tähistatud ristmikust ning soovis sõita omas reas Suur-Sõjamäele. Tema ritta soovis reastuda sõiduk KiA, kes riivas tema sõidukit, mille tulemusel toimus kokkupõrge ning vigastada sai R.Bi poolt juhitud Fordi parem külg. Ajal kui R.B oli alustanud otsesõitu, oli KiA jõudnud juba talle kõrvale ja vigastada sai liikumisel ka peegel. Kohus leiab, et paljasõnaline on kaebuse esitaja väide selle kohta, et tagant otsasõidu põhjustas Ford. Kui otsasõidu oleks põhjustanud R.B, siis kokkupõrge oleks pidanud toimuma eelkõige Fordi esistange nurga ja sõiduk KiA küljega. Materjalide kohaselt on Fordi paremat auto külge vaid kriimustatud. Skeemi kohaselt sõiduk peatus esiratastega stoppjoonel, seega kiirus ei olnud suur. Kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kriimustusjälgede jäämist Fordi esistangest. V.N öeldud väiteid vigastuste mehhanismi kohta teised tõendid ei kinnita. Eeldades liikluses kehtivat usalduspõhimõtet ja andes hinnangu kõigi liikluses osalenud isikute tegevusele, leiab kohus, et on tõene, et V.N pani suunatule, vaatas peeglisse ja siis ette ja kõrvale ja alles siis alustas pööret, kuid selleks hetkeks ei jõudnud Ford liikuda nii kaugele, et oleks tekkinud piisav pikivahe võimaldamaks reastuda KiA-l. Kontakt sõidukite külgede vahel toimus asendis kus Ford oli juba paar meetrit otsesõitu alustanud ning vasakule reastuv KiA möödunud Fordi taga olevast reisibussist. Sõiduki KiA juhil ei olnud enam võimalik manöövrit katkestada ning liiklusõnnetust ära hoida. Kaebuse esitaja pidanuks enne liikumise alustamist veenduma, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. V.Nile karistuse mõistmisel on arvestatud kõikide asjaoludega, ka sellega, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. V.Ni´le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. V.N süü väärteo toimepanekus on tõendatud. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole tunnistanud oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises. R.B kinnitas, et enne kokkupõrget ta ei näinud teist autot, Kia-l oli võimalus õnnetust vältida. Liiklusseaduse § 7417 mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, -karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et rahatrahv on määratud seaduslikult ning otsuse tühistamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, § 135, kohus o t s u s t a s: V.N, , kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivkonstaabel Rene Birk poolt 02.12.2005.a.väärteoasjas nr 2314,05,029532 tehtud otsuse peale rahatrahvi 2100 krooni tühistamise nõudes, mitte rahuldada. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 4 Kohtunik