1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-06-758 Otsuse kuupäev 26.05.2006 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi S K

§ 276

järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Alar Karu 20.12.2005 otsus väärteoasjas nr: 2590,05,006639 Kaebuse esitaja menetlusalune isik S K Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 27.04.2006 Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik S K ja kohtuväline menetleja T J Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Resolutsioon Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsetalituse komissari A K 20.12.2005 otsus väärteoasjas nr: 2590,05,006639, millega karistati S K’t (isikukood xxxx, elukoht xxxxx)

§ 276alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o.

4200 krooni, muutmata ja S K kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist 2 esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD 1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Tiit Jõgi koostas menetlusalusele isikule S K 22.11.2005 väärteoprotokolli AB 783348 selle kohta, et S K 22.10.2005 kell 01.00 Lääne-Viru maakonnas xxxx linnas xxxxx tänaval eiras politseiametnike seaduslikku korraldust mitte segada politseioperatsiooni läbiviimist ööklubis xx, kusjuures korduvatele politseiametnike korraldustele istuda oma kohal ja mitte takistada politseiametnike tööd, ta ei allunud. Vastutus nimetatud väärteo eest on ette nähtud

§-s

1. Vastulauset menetlusalune isik S K ei esitanud.
2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Alar Karu 20.12.2005 otsusega väärteoasjas nr: 2590,05,006639 karistati menetlusalust isikut S K

§ 276alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o.

4200 krooni selle eest, et tema 22.10.2005 kell 01.00 Lääne-Viru maakonnas xxxxx linnas xxxxx ööklubis eiras politseiametnike seaduslikku korraldust mitte segada politseioperatsiooni läbiviimist ööklubis xx, eiras korduvaid politseiametnike korraldusi istuda oma kohal ja mitte takistada politseiametnike tööd. 3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Sergei Kubanski. Menetlusalune isik S K taotles oma kaebuses esmalt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Menetlusalune isik S K kinnitab oma kaebuses, et tal ei olnud võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul Viru Maakohtule kaebust esitada, kuna viibis nii otsuse tegemise ajal kui ka viibib praegu kinnipidamiskohas – xxxx Vanglas. Menetlusalune isik S K märgib oma kaebuses, et eelnimetatud asjaolu oli kohtuvälisel menetlejal teada. Menetlusalune isik S K tunnistab, et tal puudus võimalus pöörduda ise väärteootsuse saamiseks Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonda, mistõttu ta sai tema suhtes tehtud otsusest teada alles pärast seda, kui kohtutäitur Kersti Vilbo saatis talle kodusel aadressil täitmisteate. Menetlusaluse isiku S K kaitsja v.-adv. Küllike Namm viibis alates 17.12.2005 – 10.01.2006 väljaspool Eesti Vabariiki. Viru Maakohtu määrusega 20.03.2006 ennistati kaebuse esitamise tähtaeg. Menetlusalune isik S K vaidlustab tema suhtes tehtud väärteootsuse täies ulatuses, taotledes kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Menetlusalune isik S K märgib, et väärteoprotokoll

§ 276rikkumise kohta on tema suhtes koostatud põhjendamatult ja ebaõigesti.

Menetlusaluse isiku S K sõnul viidi 22.10.2005 Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna poolt läbi ööklubis xx politseioperatsioon, kuid tema ei ole politseiniku korraldust eiranud ega takistanud politseioperatsiooni läbiviimist. Menetlusalune isik S K juhib tähelepanu sellele, et tunnistajatena tema väidetava väärteo toimepanemise kohta on üle kuulatud ainult kohtuvälise menetleja enda ametnikud, kuid nende objektiivsuse ütluste andmisel seab ta põhjendatult kahtluse alla. Menetlusalune isik S Kkinnitab, et teda kinni ei peetud, samuti ei koostatud kohapeal ka väärteoprotokolli, vaid väärteoprotokoll koostati alles 22.11.2005, s.o. kuu aega peale väidetavat õiguserikkumist. Menetlusalune isik S K märgib, et alles üks kuu peale väidetava väärteo toimepanemist otsustati hakata tema suhtes menetlema väärteoasja, kuna ta oli võetud vahi alla pärast 3 politseioperatsiooni toimunud kakluse eest, kus sai kannatada erariietes politseiametnik. Menetlusalune isik S K on seisukohal, et juhul, kui oleks aset leidnud tõepoolest selline õiguserikkumine nagu väärteo materjalidest nähtub, oleks kohtuväline menetleja pidanud koheselt läbi viima vastavad menetlustoimingud või pidama ta kinni nagu on väitnud tunnistaja Lembit Kalda. Menetlusalune isik S K leiab, et tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kuna tema suhtes alustati väärteomenetlust oluliselt hiljem ning peale seda, kui tema suhtes alustati kriminaalmenetlust erariides politseiametniku ründamise eest.

1. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik S K esitatud kaebuse juurde, lisades, et sündmus oli 22.10.2005 öösel, see oli reedel vastu laupäeva ööklubis xx, kus ta oli koos V D, A O, J K ja oma abikaasaga, samuti veel mingite sõpradega, kelle nimesid ta ei tea. Menetlusaluse isiku S K sõnul andis politsei baari külastajatele infot toimuva kohta edasi siis, kui muusika ei mänginud ja tuli põles, kuid tema seda infot ei kuulnud, mistõttu tema läks ja küsis infot tantsupõrandale tulnud koeraga politseiniku käest, öeldes, et ta on raha maksnud ja miks ta ei või kuulata muusikat, mispeale koeraga politseinik seletas talle, et toimub reid, mille käigus kontrollitakse alaealisi ning et tuleb jääda oma kohtadele. Menetlusalune isik S K võttis omaks, et ta ei jäänud oma kohale, sest need tunnistajad, kes seal baarileti juures olid, liikusid juba kõik väljapääsu poole, kus oli suurem mass politseinikke ning kuna oli juttu sellest, et baar pannakse kinni, siis läks ta viimasena vaatama, mis seal toimub. Menetlusaluse isiku SK sõnul oli peale seda üks politseinik rääkinud O, läinud kõrvale ja näidanud näpuga tema poole, mispeale kaks politseinikku tulid tema juurde. Menetlusaluse isiku S K arvates viidi teda baarist välja garderoobi juurde, pandi põrandale maha ja soriti ta taskutes sellepärast, et taheti leida temalt narkootikume. Menetlusaluse isiku S K väitel mingist korrarikkumisest juttu ei olnud. Menetlusalune isik S K avaldas, et kui ta oleks jäänud lauda istuma, siis oleks teda laua tagant kinni võetud. Menetlusalune isik S K kinnitas, et selle sündmusega seoses koostati protokoll tema abikaasale ja vist ka A Oe, kuid ta ei tea, miks neile protokoll koostati. Tunnistaja Lembit Kalda kinnitas kohtuistungil, et välja oli kuulutatud politseioperatsioon baaris xx, mille eesmärk oli avastada alkoholijoobes alaealisi. Tunnistaja L Kütlustest nähtub, et vastavalt politseiprefekti kirjalikule korraldusele juhtis tema seda politseioperatsiooni. Tunnistaja L K väitis, et peale baari sisenemist esitas tema isiklikult palve diskorile muusika kinni keerata ja süüdata saalis tuled, mida ka tehti. Tunnistaja L K avaldas, et peale seda teatas ta valjuhääldi kaudu saalis viibijatele, et toimub politseioperatsioon, samuti oli ta teatanud politseioperatsiooni eesmärgi ning andnud korralduse jääda oma kohtadele, mitte takistada politseioperatsiooni läbiviimist ja hoiatanud, et kes takistab politseioperatsiooni läbiviimist, peetakse kinni ja viiakse politseiosakonda. Tunnistaja L K sõnul hakkasid politseinikud peale seda isikuid kontrollima, kui ootamatult tekkis keset saali mingi rüselus või kära. Tunnistaja L K kinnitas, et ta läks sinna juurde ja seal oli S Ki, kes paistis olema mingi grupiga. Tunnistaja L Ksõnul oli SK hääl kõige tugevam, kusjuures S K nõudis valju häälega politsei tegevuse lõpetamist ja muusika käimapanemist. Tunnistaja L K väitis, et ta ütles S K isiklikult vene keeles, et politsei tegevuse takistamine tuleb lõpetada ja hoiatas S K võimalike sanktsioonide eest, kuid tema korraldus ei avaldanud mingit mõju. Tunnistaja L K ütlustest nähtub, et kuna politsei tegevus oli takistatud, siis hakkas ka teiste baaris olijate tegevus võimenduma, mistõttu ta võttis vastu otsuse S K kinni pidada ja toimetada politseiosakonda. Tunnistaja L K väitel üritasid isikud Si K sõpruskonnast S K maha rahustada ning kuna tema korraldus S K kinni pidada oleks pingestanud seda olukorda rohkem, kui ta pidas vajalikuks, siis võttis ta vastu otsuse mitte toimetada S Kpolitseiosakonda, kuigi rikkumine oli toime pandud. 4 Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et toimus politseioperatsioon, mille käigus kontrolliti alaealisi. Tunnistaja T K sõnul jõudsid nad 3-4 alaealist ära kontrollida ja nende nimed kirja panna, kui algasid need sündmused. Tunnistaja T K avaldas, et tema juurde jooksis naiskolleeg ja palus teda appi. Tunnistaja T K kinnitas, et ta läks saali ja nägi S K, kes vehkis kätega, oli rahutu ja endast väljas. Tunnistaja T K sõnul segas S K politseioperatsiooni ja ta pidi S Kvälja tooma. Tunnistaja T K võttis omaks, et oli üks nendest, kes pani S K kõhuli maha, kuid ta ei jõudnud seal mingeid dokumente kontrollida, sest seal läks suuremaks segaduseks, kuna tuli suurem inimmass ja ei olnud võimalik dokumente kontrollida. Tunnistaja T K arvates tulid S K appi tema sõbrad. Tunnistaja T K jäi kohtuistungil oma kohtuvälises menetluses (tl 18) antud ütluste juurde. Tunnistaja T K on kohtuvälises menetluses kinnitanud, et politseioperatsiooni juht K ning teised politseitöötajad andsid K korduvalt korraldusi, et ta istuks oma laua taha ja ei segaks politseioperatsiooni läbiviimist, kusjuures samad korraldused anti ka kõigile teistele nende seltskonna liikmetele, kuid nad ei täitnud politsei korraldusi, vaid tahtsid, et politsei lahkuks, kuna nemad on peo eest maksnud. Tunnistaja T K on kohtuvälises menetluses öelnud, et kuna seltskonnast oli kõige agressiivsem S K, siis politseioperatsiooni juht L K andis korralduse Ki ära viia, kuid äraviimisel hakkas K osutama neile füüsilist vastupanu ning K äraviimist takistas kogu nende seltskond, üritades K tema ja vanemkonstaabel Tasase haardest vabastada. Tunnistaja T K on kohtuvälises menetluses väitnud, et nad panid koridoris K jõuga maha, et talle käerauad peale panna, kuid see aeg nende seltskonna liikmed 5 inimest hakkasid neid K eemale tirima, kusjuures neile tuli stiihiliselt appi ka teisi alkoholijoobes baari külastajaid ning arvestades jõudude vahekorda, et vältida baaris löömingut, kus võivad kannatada ka süütud inimesed, lasksid nad K lahti ning üks tuttav toimetas ta eemale. Tunnistaja T K on kohtuvälises menetluses kinnitanud, et politseioperatsiooni juht võttis vastu otsuse, et ei hakka praegu K ja tema seltskonda ööklubist kaasa viima, sest neid on ka hiljem võimalik välja kutsuda ning antud momendil seltskond lõpetas korrarikkumise. Tunnistaja M A kinnitas kohtuistungil, et baaris xx, kus ta töötab baarmenina toimus 22.10.2005 kella 01.00 paiku politseireid ning diskorile anti korraldus panna muusika kinni. Tunnistaja M A väitel anti läbi mikrofoni korraldus jääda oma kohtadele. Tunnistaja M Asõnul saadi üldjuhul sellest korraldusest aru. Tunnistaja M A kinnitas, et ta nägi rüselust, kedagi nagu tiriti välja politseinike poolt. Tunnistaja M A sõnul võis ööklubis olla külastajaid paarisaja inimese ringis, sest pileteid oli nii palju müüdud. Tunnistaja A O kinnitas kohtuistungil, et nad tähistasid ööklubis xx V D juubelit. Tunnistaja A O väitis, et ta ei kuulnud, kas öeldi läbi mikrofoni, et hakkab politseireid, kuid muusika pandi kinni ja tuled pandi põlema ning siis sai ta kellegi käest teada, et toimub politseireid ning et mida peab tegema. Tunnistaja A O ütlustest nähtub, et ta korduvalt küsis politseinike käest, et millal see lõpeb, et pangu muusika mängima, sest baar on asutus, kuhu tullakse puhkama ning et kõik maksid pileti eest 50 krooni. Tunnistaja A O kinnitas, et kõik tõusid seal püsti, käisid ringi ja küsisid midagi. Tunnistaja A O väitel olid väljapääsu ukse juures 4-5 politseinikku, kes panid S K niisama mitte millegi eest põrandale, siis tõstsid püsti, kontrollisid dokumente ja lasksid minna. Tunnistaja A O on kohtuvälises menetluses (tl 24) öelnud, et takistada politseinike poolt K äraviimist, haaras tema politseinikest kinni ja hakkas politseinikke K pealt ära tirima. Tunnistaja A O on kohtuvälises menetluses öelnud, et veel nägi ta, et politseinikke üritas Kpealt ära tõmmata ka tema elukaaslane N I. Tunnistaja A O on kohtuvälises menetluses väitnud, et K läks appi palju inimesi, kuid teisi ei oska ta nimeliselt öelda. Tunnistaja A O on 5 kohtuvälises menetluses avaldanud, et lõpuks õnnestus K politsei haardest kätte saada ja nad viisid ta oma laua juurde. Tunnistaja J K kinnitas kohtuistungil, et ööklubis xx, kus nad tähistasid V D sünnipäeva, oli politseireid. Tunnistaja J K sõnul muusika lülitati välja ja tuled pandi põlema ning mikrofoni räägiti palju, aga ta ei kuulnud, mida mikrofonist öeldi. Tunnistaja J K avaldas, et pärast politseinikud ütlesid talle, et istugu ta omal kohal, aga see oli siis, kui ta ise läks ja küsis neilt. Tunnistaja J K väitis, et ta kuulis kui S K ütles politseinikele, et nad tulid sinna puhkama. Tunnistaja J K avaldas, et tema jäi lauda istuma, aga S K tõusis laua tagant püsti ja läks kuhugi ning siis oligi see, et politseinikud panid ta maha. Tunnistaja J K väitel oli kogu baar politsei tegevusele vastu ja vilistas. Tunnistaja V D kinnitas kohtuistungil, et tal oli sünnipäev ja nad läksid baari, kus istusid oma seltskonnaga, kui sinna tulid politseinikud. Tunnistaja V D avaldas, et kui politseireid algas, siis tõusid nad püsti, et teada saada, mis toimub. Tunnistaja V D ei teadnud, miks S K kinni võeti ja põrandale maha pandi. Tunnistaja V D väitel karjus terve baar, et nad tahavad seal puhata ja et nad on selle eest raha maksnud. Tunnistaja N I kinnitas kohtuistungil, et baaris lülitati muusika välja ja inimesed läksid ning istusid oma kohtadele. Tunnistaja N I väitel seisis üks politseinik koeraga leti juures ning S K läks ja küsis viimase käest, et mis toimub. Tunnistaja N I sõnul oli S K öeldud, et on politseireid ja et nad tuvastavad narkomaane ja alaealisi ning paluti istuda oma kohale. Tunnistaja N I kinnitas, et S K tuli ja istus laua taha. Tunnistaja N I ütlustest nähtub, et kui 20-30 minutit oli mööda läinud, politseinikud olid hakanud välja minema ning väljapääsu juurde oli tekkinud rahvamass, siis S K oli öelnud, et läheb ja uurib, hakates üle peade vaatama. Tunnistaja N I väitel läks rahvas laiali, politseinikud olid aga tulnud S K juurde, panid tal käed selja taha ja viisid ukse juurde, kus panid ta põrandale maha. Tunnistaja N I oma sõnul oli küsinud politseinike käest, et S K ei ole alaealine ega narkomaan, et miks niimoodi tehti, kui rahvas hakkas vilistama ja karjuma ning politsei laskis S K vabaks. Tunnistaja N I ei mäletanud enam, kas siis, kui S K oli põrandal, kukkus tal rahakott taskust välja või võeti rahakott siis, kui ta oli maas ja vaadati, et see on S K. Tunnistaja N I arvates meelestasid politseinikud rahvast enda vastu, sest lihtsalt niisama pidi tund aega istuma. Tunnistaja N I on kohtuvälises menetluses (tl 37) öelnud, et koridoris jooksis ta K ette ja pani käed K rinnale, takistades tema väljaviimist. Tunnistaja N I on kohtuvälises menetluses väitnud, et see aeg jooksis juurde A O, võttis ühe politseiniku käest kinni ja küsis pidevalt, mille eest K ära viiakse. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Tiit Jõgi kinnitas kohtuistungil, et menetlust alustati 24.10.2005 O ülekuulamisega, kusjuures S K ei saanud kohe üle kuulata, kuna ta viibis xxx arestimajas. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast T J avaldas, et väärteoprotokolli kohapeal ei pea koostama ning et väärteoprotokolli, mis kinnitab isiku süüd, koostab politsei viimase menetlusdokumendina. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Tiit Jõgi kinnitas, et S K väide, et üle on kuulatud vaid politseiametnikke ning et politsei tülitas teda sellepärast, et ta on seotud narkootikumidega, ei ole õige. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Tiit Jõgi väitis, et kui oleks olnud kahtlus, et S K on narkojoobes, siis oleks ta kohe ära viidud. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Tiit Jõgi jäi kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse juurde. 6 Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas 10.03.2006 (tl 41) menetlusaluse isiku S K kaebusele kinnitab, et väärteoprotokoll koostatakse kohtueelses menetluses peale menetlustoimingute teostamist ning väärteomenetlust alustati 24.10.
2. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta kaebus rahuldamata ja asjas tehtud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 276näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku S K poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistajate ütlused. Kohus loeb menetlusaluse isiku S K poolt väärteo toimepanemise tõendatuks tunnistajate L K ja T K ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul mingit alust kahelda, sest nende ütlused on omavahel kooskõlas ja haakuvad teataval määral nii menetlusaluse isiku S K enda ütlustega kui ka teiste tunnistajate ütlustega. Menetlusaluse isiku S K arvamus, et teda viidi baarist välja garderoobi juurde, pandi põrandale maha ja soriti ta taskutes sellepärast, et taheti leida temalt narkootikume, ei ole tunnistajate L K ja T K ütlustega kinnitust leidnud. Menetlusaluse isiku S K kaebuses toodud väide, et tunnistajana on üle kuulatud ainult kohtuvälise menetleja ametnikud, ei pea kohtu arvates paika, sest üle on kuulatud nii menetlusaluse isiku S K tuttavad A O, J K ja V D kui ka abikaasa N I, aga ka ööklubi xx baarmen M A. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond kohtuvälise menetlejana on menetlust väärteoasjas nr: 2590,05,006639 alustanud 24.10.2005 A Oülekuulamisega (tl 2324). Menetlusalusele isikule S K koostati väärteoprotokoll 22.11.2005, sest väärteoprotokoll koostatakse kohtuvälises menetluses peale kõigi antud väärteoasjas vajalikuks peetavate menetlustoimingute teostamist. VTMS-st ei tulene nõue, et kohtuväline menetleja peaks väärteoprotokolli kohapeal koostama. Tunnistajad A O, J K ja V D on menetlusaluse isiku Si K tuttavad ja tunnistaja N I on menetlusaluse isiku S K abikaasa, millest tulenevalt on mõistetav, et nad ei ole andnud menetlusalust isikut S K süüstavaid ütlusi. Samas nähtub tunnistajate A O ja N I kohtuvälises menetluses antud ütlustest, et ööklubis xx asusid nad aktiivselt takistama politsei tegevust menetlusaluse isiku S K kinnipidamisel. Kohtulikul uurimisel on tuvastamist leidnud, et ööklubis xx oldi üldiselt rahulolematud politsei tegevuse suhtes ning stiihiliselt toetasid menetlusaluse isiku S K tuttavaid ja abikaasat ka teised ööklubis viibijad, keda võis tunnistaja M A hinnangul olla paarisaja inimese ringis. Seega arvestades ebavõrdset jõudude vahekorda, võttis politseioperatsiooni juht L K, vaatamata menetlusaluse isiku S K poolt toime pandud õiguserikkumisele, kohtu arvates vastu õige otsuse, kui ta andis korralduse jätta menetlusalune isik S K ööklubisse.
2. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Tõendatud on, et

§-s 276 sätestatud väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik S K. Menetlusalusele isikule SK antud korraldus istuda oma kohal ja mitte segada politseioperatsiooni läbiviimist ööklubis xx, oli kohtu arvates seaduslik ja objektiivselt 7 täidetav ning sellist korraldust andes ei ületanud politsei Politseiseaduse §-st 13 tulenevat pädevust.

§ 276

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule SK kohtuvälise menetleja poolt

§ 276alusel määratud rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o.

4200 krooni on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A K on 20.12.2005 otsuses väärteoasjas nr: 2590,05,006639 õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku S K karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning menetlusalusele isikule S K karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Alar Karu 20.12.2005 otsuse väärteoasjas nr: 2590,05,006639 muutmata ja S K kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent M.Kaegas Kohtuotsus jõustus 27.juulil 2006.a Nooremreferent M.Kaegas