4-06-2837\1

4-06-2837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2006.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-2837 Kohtunik Olev Otsus Väärteoasi Tarass Liira` kaebus väärteoasjas AS Pärnu ATP kontrolör Valentina Jurtsenkova` poolt 27.06.2006.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr AA14637 Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas Jätta AS Pärnu ATP kontrolör Valentina Jurtsenkova` poolt 27.06.2006.a tehtud kiirmenetluse otsus nr AA14637 muutmata ja Tarass Liira` kaebus rahuldamata. Rahatrahv tasuda Pärnu Linnavalitsuse rahandusosakonna a/a-le 10220015186019 SEB Eesti Ühispangas (vt juhiseid kiirmenetluse otsusel). Rahatrahvi tasumist tõendav dokument (kviitung) säilitada ja nõudmisel esitada AS-le Pärnu ATP. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 27.06.2006.a on koostatud AS Pärnu ATP kontrolör V. Jurtsenkova` poolt väärteoasjas kiirmenetluse otsus nr AA14637 selle kohta, et 27.06.2006.a kella 13.00 ajal Pärnu linnas bussis nr 7 sõitis T. Liira sõiduõigust tõendava dokumendita, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 547 lg 1 järgi. Nimetatud kiirmenetluse otsusega on T. Liira`le määratud kohtuvälise menetleja poolt karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. 11.07.2006.a esitas T. Liira Pärnu Maakohtule kaebuse antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole väärtegu toime pannud ning temale määratud karistus ei ole põhjendatud ning seaduslik. Samuti on kaebuse esitaja oma kaebuses märkinud, et soovib saada AS-lt Pärnu ATP moraalse kahju tekitamise eest kompensatsiooni 6000 krooni. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4-06-2837 AS Pärnu ATP menetlusspetsialist Ludmilla Kulvik oma 17.07.2006.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kodanik T. Liira sõitis liinibussis nr 7 27.06.2006.a kella 13 paiku sõiduõigust tõendava dokumendita. Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 7 lg 3 p 2 kohaselt on sõitja kohustatud ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama. Samuti ei allunud T. Liira kontrolöri nõudmisele ja püüdis põgeneda sündmuskohalt. Tulenevalt eelnevast on kohtuväline menetleja seisukohal, et T. Liira`le määratud karistus on, so rahatrahv 600 krooni, arvestades kõiki asjaolusid, õiglane, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ÜTS § 547 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. T. Liira`t on karistatud rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmääras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et T. Liira` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tegu ise on koosseisupärane. Tema teole on antud õige juriidiline hinnang, kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nr AA14637 nähtuvalt on menetlusalune isik andnud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „…..Arvan, et ühe peatuse peab saama. Ma arvan, et seadus on ekslik, mina olen õiglane. Rääkisin juttu toredate pärnu prouadega ja unustasin sellest, et buss sõidab kiiresti ja ma võin mitte jõuda piletit osta kui järgmine peatus juba tuleb. Raha oli käes, tuhat asja veel, tahtsin osta piletit aga järsku ilmus kontrolör, ja keelas“. Kaebuses on kaebuse esitaja märkinud, et: „…Käes oli mul palju asju, ei olnud aega kõike pakkida. Tulin bussijuhi juurde, aga ei hakanud teda sõidu ajal tülitama, võib olla ma olen eksinud, aga mulle tundub, et viiesajase lahtivahetamine sõidu ajal on vaevaline. Vaatasin oma taskutesse ja kottidesse, ehk on ka peenemat raha, kavatsesin osta pileti, kui buss peatub….“. Eeltoodust tulevalt kohus leiab, et kaebuse esitaja on kinnitanud asjaolu, et ta ei ostnud kohustuslikku sõidudokumenti koheselt pärast ühissõidukisse sisenemist, milline kohustus tuleneb Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirjast (edaspidi Eeskirja). Eeskirja § 7 lg 3 p 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sama sätte p 2 tulenevalt on sõitja kohustatud ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama ning p 3 kohaselt sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt. Käesoleval juhul T. Liira nimetatud nõudeid ei täitnud. Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et on põhjendatud T. Liira` karistamine ÜTS § 547 lg 1 alusel, mille kohaselt karistatakse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Kohus asus seisukohale, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 2