← Eesti

1-06-2489\2

Kriminaalasi nr. 1-06-2489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2006.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk

§ 199lg 2 p.

4,8 järgi vangistusega 3 kuud, R.Ll

§ 199lg 2 p.

4- § 25 lg 2 järgi, D. Zil

§ 199lg 2 p.

4- § 25 lg 2 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista D.Z

§ 199lg 2 p.

4,7,8 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks lugeda 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 29.08.2005.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi mõista R.L

§ 199lg 2 p.

4,7,8 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks lugeda 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg: 18.02.2005, 01.03.200502.03.2005 ja 17.03.2005 -18.03.2005, s.o. kokku 5 päeva. Kandmisele kuulub R.Ll 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast – 16.03.2006.a. Välja mõista R.Llt ja D. Zilt solidaarselt: 1)Maie K kasuks 6135.- krooni, 2)Boriss Bi kasuks 1300.- krooni, 3)Mihhail P kasuks 600.- krooni, 4)Galina Ti kasuks 28 500.- krooni, 5)Valentina K kasuks 17 000.- krooni, 6)Ellen K kasuks 500.- krooni, 7)Valeri S kasuks 65.- krooni, 8)Tamara L kasuks 3500.- krooni, 9)Klara Gkasuks 2150.- krooni, 10)Tatjana a kasuks 3500.- krooni, 11)D.jus M kasuks 100.- krooni, 12)Egon L kasuks 850.- krooni, 13)Erki R kasuks 6700.- krooni, 14)Helje L kasuks 970.- krooni, 15)Aleksei Sa kasuks 2045.- krooni, 16)OÜ Lagendiku Garaaž kasuks 1600.- krooni, Välja mõista D Zilt: 1)Merle Ki kasuks 25050.- krooni, 2)Vladimir B kasuks 5672.80 krooni, 3)Jüri Sci kasuks 11720.- krooni, 4)Evelin P kasuks 30 600.- krooni, 5)Evelin S kasuks 17300.- krooni, 6)Kristi Ks kasuks 19200.- krooni, 7)Liina K kasuks 14200.- krooni, 8)Hiie Au kasuks 5745.- krooni, 9)Valentina R kasuks 6367.- krooni, 10)Anu L kasuks 7600.- krooni Välja mõista R.Llt M.T kasuks 1475.- krooni. I.Bi tsiviilhagi summas 12540.- krooni seoses kannatanu surmaga jätta läbi vaatamata. I.Bi pärijatel on õigus nõuda kahju hüvitamist D. Zilt tsiviilkohtumenetluse korras. J.Si tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi D. Zi ja R.L vastu tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista D. Zilt kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha -1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2)kaitsjatasu 7531.35 krooni Välja mõista R.Llt kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2)kaitsjatasu 6314.45 krooni 2 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kulude hulka kuuluvad ekspertiiside eest tasutud summad kokku 34 660.- krooni riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Asitõendid: 2 Hansapanga kaarti, Ühispanga kaart, TAK töötõend I.Bi nimele, kaks tabalukku, kommipaber, mutrivõti, päikeseprillide poolik osa, suitsukonid, töökindad, gaasivõti, raudkang, DNA proovid – hävitada; Lukudetailid (asuvad Põhja PP Põhja politseiosakonna hoiuruumis) – hävitada. Mobiiltelefon Nokia 5210 – anda KrMS § 126 lg 3 p. 3 alusel riigi omandisse. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatavad, kannatanud ja kaitsjad esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatavatel ja nende kaitsjatel 15 päeva jooksul alates süüdistatavatele kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast SÜÜDISTUS D. Zit süüdistatakse selles, et tema 12.02.2005.a. kella 15.00 ja 21.00 vahel tungis koos D.K ukseluku lõhkumise teel Tallinnas Vilde tee 90-21 asuvasse korterisse ja varastas I.Bile kuuluvad isiklikud asjad koguväärtuses 12540.- krooni. Samuti tema, ajavahemikul 23.02.2005.a. kell 18.00 kuni 27.02.2005.a. kell 21.00 tungis ukseluku lõhkumise teel Akadeemia tee 5-524 asuvasse korterisse ja varastas Evelin Paimetsa vara summas 30 600.- krooni. Samuti tema 01.07.2005.a. ajavahemikul kell 10.00 kuni 16.00 tungis ukseluku lõhkumise teel Akadeemia 5-505 asuvasse korterisse ja varastas E.Su vara summas 17385.- krooni, Kristi Kõssile kuuluvat vara summas 19200.- krooni ja Liina Kukele kuuluvat vara summas 14200.krooni. Samuti tema ajavahemikul 29.07.2005 kell 08.10 kuni 01.08.2005 kell 08.10 tungis ukseluku lõhkumise teel Akadeemia 5-525 korterisse ja varastas Hiie Antsule kuuluvat vara summas 5745.- krooni. Samuti tema 02.08.2005.a. ajavahemikul kell 07.45 kuni 17.20 tungis ukseluku muukimise teel Tammsaare tee 74-24 korterisse ja varastas J.Sile kuuluvat vara summas 11520.- krooni. Samuti tema 03.08.2005.a. kella 13.00 kuni 23.00 tungis ukselukkude lõhkumise teel Tammsaare tee 110-104 korterisse, kust varastas M.Kile kuulunud asju kogusummas 23 950.- krooni. Samuti tema 06.08.2005.a. ajavahemikul kell 10.00 kuni 23.50 tungis ukseluku muukimise teel Siili 12-8 korterisse ja varastas A.Lile kuuluvat vara summas 14600.- krooni. Samuti tema 23.08.2005.a. ajavahemikus 12.15 kuni 14.30 tungis Astangu 62-12 korterisse, kust varastas V.Rle kuuluvat vara summas 6367.- krooni. Samuti tema, 29.08.2005.a. kell 05.35 tungis Mustamäe tee 124 asuva maja ette pargitud V.Bile kuuluvasse sõiduautosse Ford Sierra reg.märgiga 249 AMS väärtusega 25 000.- krooni selle 3 varastamise kavatsusega, kuid tegevus jäi lõpule viimata, sest autovaldaja pidas ta sündmuskohal kinni. R.Lt süüdistatakse selles, et tema 16.02.2005.a. ajavahemikul kella 09.30 kuni 10.00 tungis Sütiste tee 36-78 korterisse ja varastas sealt M.Tile kuuluvat vara summas 1975.- krooni. R.Lt ja D. Zit süüdistatakse selles, et nemad koos tungisid ajavahemikul 16.02.2005.a. kell 19.00 kuni 17.02.2005.a. kell 06.25 Ehitajate tee 76A asuvasse MTÜ Lagendiku Garaaži, kus varastasid: *garaažiboksist nr. 2 B.Bile kuulunud vara summas 1300.- krooni, *garaažiboksist nr. 1 Maie K kuuluvat vara summas 2600.- krooni, *garaažiboksist nr. 3 Jüri T kuuluvat vara summas 28500.- krooni, *garaažiboksist nr. 9 Tamara L kuuluvat vara summas 3500.- krooni; *garaažiboksist nr. 13 Klara G kuuluvat vara summas 2000.- krooni; *garaažiboksist nr. 19 Tatjana L kuuluvat vara summas 3000.- krooni; *garaažiboksist nr. 20 J.Sile kuuluvat vara summas 112900.- krooni; *garaažiboksist nr. 24 Erki Rekuuluvat vara summas 6000.- krooni; *garaažiboksist nr. 25 Helje Lkuuluvat vara summas 150.- krooni; *garaažiboksist nr. 26 Aleksei Sa kuuluva sõiduauto VW Passat väärtusega 40000.- krooni. Samuti nemad ajavahemikul 16.02.2005.a. kell 19.00 kuni 17.02.2005.a. kell 06.25 Ehitajate tee 76A asuvas MTÜ Lagendiku Garaažis tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksi nr. 4, mis kuulub Valentina K, garaažiboksi nr. 5, mis kuulub Guido Ta, garaažiboksi nr. 6, mis kuulub Ellen garaažiboksi nr. 7, mis kuulub Valeri S, garaažiboksi nr. 23, mis kuulub Egon Langile, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, sest garaažiboksides ei olnud midagi, mis omaks nende arvates mingit väärtust. Samuti nemad ajavahemikul 16.02.2005.a. kell 19.00 kuni 17.02.2005.a. kell 06.25 Ehitajate tee 76A asuvas MTÜ Lagendiku Garaažis tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksi nr. 21, mis kuulus D.jus Motorale, kuid ei viinud oma tahtlikku tegevust lõpule, sest garaažiboksi uks kiilus kinni. Seega R.L ja D. Z panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, isikute grupi poolt ja isikute poolt, kes on varem toime pannud vargusi, s.o.

§ 199lg 2 p.

4,7,8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. MENETLUS KOHTUS Kohtuistungil soovisid süüdistatavad endiselt kriminaalasja arutamist lühimenetluse korras. R.L tunnistas end süüdi osaliselt, eitades garaažiboksis nr. 20 seisnud J.Si auto küljest osade vargust. D. Z tunnistas oma süüd samuti osaliselt. Ta eitas analoogselt R.Lga garaažiboksist nr. 20 autoosade vargust, ei tunnistanud oma süüd ka Siili, Akadeemia ja Astangu tänavate korteritest varguste toimepanemises. Süüdistatavad eitasid J.Sile kuulunud auto küljest osade vargust ka kohtueelses menetluses, Siili, Akadeemia ja Astangu tänavate korteritest varguste toimepanemist aga D. Z eeluurimisel tunnistas, alles kohtus hakkas esimest korda oma süüd eitama. KOHTU SEISUKOHT 16.02.2005.a. Sütiste tee 36-78 korterist varguse toimepanemises on R.L süü tõendatud: *tunnistaja Ülle Vinogradova ütlustega (I.kd. lk. 144-148), mille kohaselt kohtas ta veebruari keskel ühel hommikul Sütiste tee 36 majja sisenedes välisuksel kahte noormeest, kes ei olnud selle maja elanikud. 10 minutit hiljem jooksis trepist alla M.T ja teatas, et kuulis tagatoas magades esiku põranda kriuksumist ning esikusse tulles avastas oma asjade kadumise; 4 * äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd. lk. 149-151), milles Ülle Vinogradova tundis talle esitatud fotodelt ära fotol nr. 3 oleva noormehe, keda kohtas Sütiste tee 36 majas, kui oli vargus M.Ti korteris. Äratuntuks osutus R.L; *Põhja PP Lõuna PO kriminaaltalituse politseiinspektor Voldemar Jakobsoni õiendiga, mille kohaselt M.Tilt varastatud mobiiltelefoni sees peale vargust on ajavahemikul 20.02.2005 kuni 26.02.2005.a. olnud kõnekaart nr. 56777510, mille kasutajaks oli R.L. Alates 02.03.3005.a. on pidevalt kasutanud telefoni Vladimir M (I kd. lk. 155); *tunnistaja Vladimir Mi ütlustega, mille kohaselt tõi R.L talle mobiiltelefoni Motorola ja ta kasutas seda telefoni helistamiseks, sisestades oma SIM-kaardi. V.M oli nõus telefoni välja andma politseitöötajatele (I kd. lk. 159-161; *mobiiltelefoni kui asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd. lk. 162); *mobiiltelefoni M.Tile äratundmiseks esitamise protokolliga, milles M.T tundis ära oma telefoni, mis talt varastati 16.02.2005.a.(I kd. lk. 163-164); *R.L puhtsüdamliku ületunnistusega (I kd. lk. 168); *R.L kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega 18.03.2005.a. ja 30.01.2006.a., milles ta tunnistab Sütiste tee 36-78 korterisse sisenemist. Korterisse sattus juhuslikult, oma tuttavata otsides. Nägi naisterahvast magamas, kuid see ei olnud tema tuttav. Kavatsenud korterist lahkuda, märkas ta esiku riiulil naiste käekotti ja tal tuli mõte kott varastada. Õues vaatas koti sisu. Kõik asjad peale mobiiltelefoni viskas prügikonteinerisse (I kd. lk. 175-182 , IV kd. lk.117118) *R.L ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ja fototabeliga (I kd. lk. 192-200). Kannatanu M.T sai tagasi oma mobiiltelefoni, mille maksumuse võrra kuulub tsiviilhagi vähendamisele. Kannatanu kahjunõue on 1475.- krooni, mis kuulub rahuldamisele. D. Zi süü 12.02.2005.a. Vilde tee 90-21 korterist varguse toimepanemises on tõendatud: *D. Zi puhtsüdamliku ülestunnistusega (I kd. lk. 111); *D. Zi kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega 23.03.2005.a., milles ta tunnistas, et 2005.a. veebruarikuu keskel tuli Vilde tee 90 ühiselamusse mõnest korterist varguse toimepanemise eesmärgiga, kuna vajas raha. Ühiselamust leitud monteerimislabidaga lõhkus korteri ukse luku. Korterist varastas televiisori, mobiiltelefoni, triikraua, veekeetja, rahakoti 300 krooniga, seinakella. Kõik asjad müüs samal päeval maha. Ei võtnud mobiiltelefonide akulaadijaid, pangakaarte, juhiluba, käekella ja raadiokella (I kd. lk. 114-120), kahtlustatavana ülekuulamisel 26.10.2005.a.ja 01.02.2006.a. tunnistas, et varguse pani toime koos Deniss Ka (IV kd. lk. 17-18, IV kd . lk. 44-45); *D. Zi ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (I kd . lk. 124 – 130). Deniss K suhtes on materjalid eraldatud. I.B esitas tsiviilhagi 12540.- krooni. Kuna kannatanu on kriminaalasja kohtuliku uurimise ajaks surnud ja kohtul puuduvad andmed pärijate kohta, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. I.Bi pärijatel on õigus esitada tsiviilhagi D. Zi vastu tsiviilkohtumenetluse korras. 02.08.2005.a. J.Si korterist aadressil Tammsaare tee 74-24 varguse toimepanemises on D. Zi süü tõendatud: *D. Zi kahtlustatavana ülekuulamisel 09.08.2005.a. antud ütlustega, mille kohaselt korteri ukse kaks lukku avas ta muukraua abil. Korteris pani kätte õhukesed puuvillased töökindad. Varastas arvuti monitori, digitaalfotoaparaadi, peenraha, kalleid jooke, käekella ja veel mõningaid pisiasju. Asjad müüs hiljem kõik maha (V kd. lk. 42-43, tõlge lk. 47); * D. Zi ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (V kd. lk. 51-52, 57-59, tõlge lk.66); 5 J.Si tsiviilhagi suuruseks on süüdistusaktis märgitud 11520.- krooni, mis on ainult varastatu väärtus. Kannatanu ütluste kohaselt tekitati lukkude lõhkumisega kahju 200.- krooni (V kd. lk. 32-33). Seega on kogukahju 11720.- krooni. 03.08.2005.a. M.Ki korterist aadressil Tammsaare tee 110-104 varguse toimepanemises on D. Zi süü tõendatud: *jälitusprotokolliga, mille kohaselt M.Ki korterist varastatud mobiiltelefoni sees kasutati peale vargust, s.o. 03.08.2005 kuni 07.08.2005.a. Radiolinja Eesti AS telefonikaarti numbriga 56795539, mille kasutajaks oli D. Z (III kd. lk. 178); *D. Zi puhtsüdamliku ülestunnistusega (III kd. lk. 182); *D. Zi kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta tunnistas, et 2005.a. augusti alguses sisenes ta ühte üheksakordsesse majja, kus viimasel korrusel avas muukrauaga kaks lukku ja sisenes kolmetoalisse korterisse. Ühes toas leidis kummutist kangarulli kullast ehetega, magamistoast võttis aknalaualt mobiiltelefoni Nokia

  1. Kuldehted müüs maha, mobiiltelefoni kasutas ise umbes kolm nädalat, siis müüs ka selle maha (III kd. lk. 186-193, IV kd. lk. 45); *D. Zi ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd. lk. 194-202). Kannatanu M.K esitas tsiviilhagi 25050.- krooni, milline kuulub rahuldamisele. 29.08.2005.a. Mustamäe tee 124 maja ees V.Bile kuuluva sõiduki varguse katses on D. Zi süü tõendatud: *kannatanu V.B ütlustega, mille kohaselt 29.08.2005.a. kella 5.35 ajal korteri aknast välja vaadates nägi maja ees seisnud oma autos istumas võõrast inimest. Jooksnud õue, tõmbas ta rooli taga istunud mehe autost välja. Kuni politsei tulekuni umbes 10 minutit hoidis ta seda meesterahvast kinni ja too pidevalt palus, et teda lahti lastaks, lubades selle eest ka maksta. Autol olid järgmised vigastused: purustatud juhi kõrvalistuja-poolne klaas, rikutud mõlemate esiuste lukud, ära rebitud roolikatik ja lõhutud süütelukk ( I kd. lk. 3-4, lk. 13-16), *sõiduauto Ford Sierra reg. märgiga 249 AMS vaatlusprotokolliga ja fotodega, milles fikseeritud sõiduki vigastused ( I kd. lk. 6-12); *D. Zi kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta tunnistab, st soovis autot varastada selle hilisema varuosadeks müümise eesmärgil. Autosse sisenemiseks proovis ta kõigepealt kruvikeeraja abil avada uste lukke, kuid see ebaõnnestus. Siis purustas parempoolse küljeklaasi ja istus autosse. Auto käivitamine ei õnnestunud ja sõiduki omanik pidas ta kinni (I kd. lk. 28-33, IV kd.lk. 20-21). V.B esitas tsiviilhagi summas 5672.80 krooni, mis koosneb auto remondi ja salongi puhastamise eest makstud summadest. Tsiviilhagi on tõendatud vastavate arve-kviitungitega (I kd. lk. 17-18). Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. 16.02.2005 kuni 17.02.2005.a. MTÜ Lagendiku Garaaži garaažiboksidest nr.1,2,3,9,13,19,24,25,26 varguste toimepanemises ja garaažiboksidest nr. 4,5,6,7,21,23 varguste katsete toimepanemises on R.L ja D. Zi süü tõendatud: *R.L kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega 30.01.2006.a., milles ta tunnistab, et tungis koos D. Ziga Ehitajate teel asuvasse garaažiühistusse. Ukse lukud lõhkus muukrauaga. Sisenedes garaaži, hakkas tööle signalisatsioon. Ta rebis signalisatsioonijuhtme lahti ja signalisatsioon vaikis. Monteerimislabida abil hakkasid nad lahti murdma garaažibokside lukke. Kui boksides midagi väärtuslikku ei olnud, mida saaks maha müüa, siis nad lihtsalt lahkusid boksist. Boksidest võtsid erinevaid asju: tööriistu, autodest automagnetoolasid, veepumba, autokumme, ühest boksist võtsid sõiduauto Volkswagen Passat. Auto varastamise eesmärk oli varuosadeks maha müüa. Kõik boksidest võetud asjad panid nad sellesse autosse ja viisid ühte parki, kus ladusid need põõsastesse. Kõik varastatud asjad müüsid maha. Garaažist varastatud autoga ringi sõites peatusid nad kaupluse Minsk juures. Samal ajal sõitis sinna auto, millest 6 väljus meesterahvas. Tal oli püstol ja karjus, et tulistab. Nähes, et meesterahvas on agressiivselt meelestatud, põgenes ta auto juurest (IV kd.lk. 119-126); *R.L ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd. lk. 90-102); *D. Zi kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, mis sarnanevad R.L ütlustega ja milles ta tunnistab erinevate garaažibokside uste avamist, boksidest asjade vargust ning väidab samuti, et kui mõnes boksis ei olnud nende arvates midagi väärtuslikku, siis nad sealt midagi ka ei võtnud (III kd. lk. 150, IV kd . lk. 18-20, IV kd. lk. 38-44); *D. Zi ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd. lk. 109-112); *tunnistaja Igor Grištšenkovi ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt, olles politseipatrullis 18.02.2005.a. kella 03.50 ajal tänaval dokumentide kontrollimise käigus teatas üks tütarlaps, et Sõle tänaval kaupluse juures tulistas tundmatu meesterahvas õhku. Säästumarketi kaupluse juures seisid sõiduautod VW Passat ja Volvo ning nende vahel meesterahvas. Viimane selgitas, et nägi kaupluse juures seismas VW Passatit, mis oli ärandatud tema sõbra garaažist. Ta tundis auto ära ja tuli selle juurde. Autos olevat olnud kolm meesterahvast ja kaks neidu (II kd. lk. 1722); *sõiduauto VW Passat reg. märgiga 515 ARG vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (II lk. 23-29); * Aleksei Sapožnikovi allkirjaga temalt ööl vastu 17.02.2005.a. Ehitajate tee 76 garaažist varastatud sõiduauto VW Passat reg.märgiga 515 ARG kättesaamise kohta (II kd. lk. 46); *kannatanu Aleksei S ütlustega, mille kohaselt 18.02.2005.a. helistas talle Aleksandri-nimeline tuttav, kes ütles, et leidis tema auto üles ja palus tulla Sõle tänavale Säästumarketi juurde (II kd. lk. 48-50); *tunnistaja Aleksandr Bo ütlustega, mille kohaselt nägi ta 18.02.2005.a. mööda Sõle tänavat sõites sõbra A.Sai autot. Auto peatus ja sealt ronisid välja neli noormeest ja kaks tütarlast, kes kõik põgenesid auto juures eemale, kui ta hakkas neile lähenema (II kd. lk. 89-96). Garaažiboksidesse, kus süüdistatavate jaoks midagi väärtuslikku ei olnud, sissetungimisega panid nad toime varguste katsed, sest süüdistatavate endi sõnul lõhkusid nad bokside uste lukud ja sisenesid boksidesse võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nad ju ei teadnud ette, kas boksides on midagi väärtuslikku või ei. Uste lukkude lõhkumisega ja boksidesse sisenemisega alustasid nad vahetult vastavalt nende ettekujutusele süüteost, varguse toimepanemist. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid nendele vargusega ja garaažibokside uste ja lukkude lõhkumisega tekitatud kahjude hüvitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 16.02.2005 kuni 17.02.2005.a. MTÜ Lagendiku Garaaži garaažiboksist nr. 20 varguse toimepanemine. R.L ja D. Z tunnistasid, et lõhkusid ka garaažiboksi nr 20 ukse lukud ja sisenesid boksi, kuid nähes seal koost lahtivõetud autokeret, läksid nad minema midagi boksist kaasa võtmata, kuna auto küljest ega ka garaažist midagi väärtuslikku võtta ei olnud. Süüdistatavad on samasuguseid ütlusi andnud ka kohtueelses menetluses (IV kd. lk. 122-123, III kd. lk. 106-107, 150, IV kd. lk. 40-41). Vaatamata sellele, et R.L ja D. Z eitasid sõiduauto Mercedes Benz osade vargust, on kohus veendunud, et nad panid ka sellelt autolt osade varguse toime. Kohtul puudub alus arvata, et garaažiboksi nr. 20 rentnik ja auto Mercedes Benz omanik J.S on kirjutanud politseile teadlikult vale avalduse ja andnud teadvalt valeütlusi varguse kohta. Kui garaaži oleks tungitud ka varem ja eelnevalt autoosad varastatud, pidi kannatanu kindlasti olema teinud politseile sellekohase avalduse. Uue avalduse tegemisega samade asjade varguse kohta oleks see topelt teatamise fakt politseis ilmsiks tulnud. Puuduvad tõendid ja ei ole ka usutav, et kannatanu ise auto koost lahti lammutas, osad realiseeris ja nüüd kasutab juhust, esitades avalduse nagu oleksid osad varastatud ja soovib veel kord nende eest hüvitust saada. Seega leiab kohus, et kannatanu J.Si ütlustega ( III kd. lk. 49-51) on tõendatud, et just ööl vastu 17.02.2005.a. tema auto küljest osad varastati ning kuna sel ööl käisid garaažis vargil R.L ja D. Z ning nende endi ütluste kohaselt garaažiboksi 7 nr. 20 ukse lukud olid enne nende poolt lahtimurdmist terved, siis panid nad toime ka varguse boksist nr.
  2. Kannatanu J.S esitas kriminaalasjas tsiviilhagi summas 116700.- krooni. Ka tsiviilhagile vaidlesid süüdistatavad vastu. Selles osas kohus nõustub süüdistatavatega, et tsiviilhagi on ilmselgelt liialdatud. Sõiduauto Mercedes Benz 190E, ehitusaastaga 1992, turuhind oli 2005.a. veebruaris ja on ka käesoleval ajal mitte üle 40 000 krooni. Seega ei saa sellise auto varuosad maksta kokku kolm korda rohkem auto tegelikust turuväärtusest. Tegemist oli üle kümne aasta vana autoga, mille osade väärtusena ei saa arvestada uue auto osade maksumust. Eeltoodu alusel jätab kohus Jegveni Š tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Siili 12-8, Akadeemia tee 5 -524, Akadeemia tee 5-505, Akadeemia tee 5-525 ja Astangu 62-12 korteritest varguse toimepanemine. Nimetatud korteritest varguste toimepanemises D. Z kohtus ennast süüdi ei tunnistanud, kuigi tunnistas oma süüd kohtueelses menetluses. Süüdistatav põhjendas süü omaksvõttu sellega, et ei tahtnud vahi alla sattuda. Uurija olevat öelnud, et kui nendes episoodides süü enda peale võtad, siis lastakse lahti ega võeta vahi alla. Siili tänava korterist varastatud A.Li jalgratta olemasolu D. Zi poolt juhitud autos seletas süüdistatav sellega, et oli jalgratta ostnud Solnoki turult 500 krooni eest ja kavatses ratta edasi müüa. Ta teadnud, et ratas on varastatud. Uurija käskis jalgratta varguse omaks võtta ja ta võttiski. Kohus leidis, et D. Zi ütlused kohtus ei ole usaldusväärsed. Tema süü Siili tänava korterist varguse toimepanemise kohta on tõendatud tema enda 09.08.2005.a. ja 16.08.2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles tunnistab Siili tänava korteris varguse toimepanemist ja selgitab, et 07.08.2005.a. kinnipidamisel oli tal autos jalgratas, mille varastas Siili tänaval asuvast korterist (V kd. lk. 40-44, 126-131). Tema ütlused on kooskõlas kannatanu A.Li ütlustega, kes on kinnitanud, et jalgratas on tema oma ja see varastati 06.augustil 2005.a. tema korterist (V kd. lk. 135-136). D. Zi süü Siili 12-8 korterist varguse toimepanemises on tõendatud ka tema ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 09.08.2005.a., milles ta samuti on tunnistanud sellest korterist vargust ning on kohapeal öelnud, et korter nr. 8 asub kolmandal korrusel trepist otse. (V kd. lk. 51-56). Kuna D. Z oskas ülekuulamisel ja ütluste olustikuga seostamise käigus öelda korteri asukoha ning mõningate asjade asukohti (mobiiltelefon sektsioonkapis, peenraha klaasnõus), viitab see asjaolule, et ta on korteris käinud ja kinnitab tema süüd. Kohus peab D. Zi kohtus antud ütlusi mitteusaldusväärseteks ka sellepärast, et kui ta tõepoolest oli selle ratta turult ostnud, see tähendab ausal teel soetanud, miks ei öelnud ta seda koheselt 07.08.2005.a. kella 01.20 ajal politsei poolt kinnipidamisel. Lõuna politseiosakonna D.Lagutkini ettekande kohaselt ei suutnud D. Z auto tagaistmel olnud jalgratta Panther Tx500 päritolu selgitada. (V kd. lk. 125). Akadeemia tee 5 üliõpilaste ühiselamu kolmest korterist varguse toimepanemine D. Zi poolt on tõendatud tema enda kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (V kd. lk. 44 pöördel – 46, lk. 126-128) ja ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 09.08.2005.a. (V kd. lk. 51-65). Astangu 62-12 korterist varguse toimepanemises on D. Zi süü tõendatud 17.11.2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta tunnistab, et korter asub neljandal korrusel ja et varastas kuldehteid, millest mõningad osutusid hiljem kontrollimisel mitte kullast olevateks (V kd. lk. 180-184). Kohus leidis, et D. Zi põhjendus eeluurimisel korteritest aadressidel Siili 12-8, Akadeemia tee 5 524, Akadeemia tee 5-505, Akadeemia tee 5-525 ja Astangu 62-12 varguste toimepanemises süü enda peale võtmise kohta ei ole usutav. Kui uurijal puuduvad muud tõendid kahtlustatava vastu ja isik süüd ei tunnista, puudub üldse alus kahtlustuseks ning vahi alla võtmise taotlemiseks ja kohtunikul vahi alla võtmiseks. Seetõttu puudus vajadus D. Zil võtta süüd enda peale kuritegudes, mida ta teinud ei olnud, ainuüksi sellepärast, et teda vahi alla ei võetaks. 8 Astangu tänava korteri varguses tunnistas ta oma süüd 2005.a. novembris, kui oli olnud juba 2 ja pool kuud vahi all. Selle varguse enda peale võtmist ei osanud süüdistatav kohtus kuidagi põhjendada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, milledes ta tunnistas korterivarguste toimepanemist, on õiged. Kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. E.Su puhul on süüdistuses vara maksumus ebaõigesti liidetud: peab olema 15300 +2000=17300, mitte 17385.- krooni nagu süüdistuses märgitud. A.Li tsiviilhagi kuulub jalgratta maksumuse võrra – 7000.- krooni – vähendamisele, sest jalgratas tagastati talle. Seega kuulub rahuldamisele hagi summas 14600 – 7000= 7600.- krooni, aga mitte 13900.- krooni nagu on märgitud süüdistusaktis. Süüdistatavate kuriteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p.

4,7,8 järgi. Mõlemad süüdistatavad varem vargusi toimepannud isikuteks, osa vargusi panid toime isikute grupis ja kõik vargused pandi toime sissetungimisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd välistatavate asjaolude puudumist. Süüdistatavad on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa nende suhtes kohaldada vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Vangistuse pikkuse mõistmisel tuleb arvestada kuriteoepisoodide arvu. Kuna D. Zi poolt toime pandud kuritegude arv antud kriminaalasja raames on tunduvalt suurem võrreldes R.Lga, tuleb talle mõista ka rangem karistus. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kuna süüdistatavad on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, ei ole alust pidada kahetsust nende kuritegude toimepanemises, milles nad endid süüdi tunnistasid, siiraks ja puhtsüdamlikuks ning võtta arvesse kergendava asjaoluna. Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p. 4. Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.