4-06-2078\1

Väärteoasi nr 4-06-2078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2078 Kohtunik Märt Toming Tõlk Imbi Kangur-Popova Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.K Kohtuvälise menetleja esindaja Liina Sarapuu RESOLUTSIOON
3. S.K süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Vastavalt KarS § 66 lg 1 sätetele määrata aresti kandmine ositi 4 päeva kaupa kahel nädalavahetustel ning S.Kile määratud ositi aresti kandmise aja algust lugeda alates S.Ki poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud 4 päevased ositi ärakandmisele kuuluvad arestid tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ositi ära kanda hiljemalt 16.10.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada S.Ki suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. S.Kilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.06.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 820076 selles, et 09.05.2006 peeti Lastekodu 44 maja juures kinni S.K, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1911/186 nähtuvalt tuvastati 09.05.2006 kell 23.05 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, samuti metadoonist ja alkoholist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletanud, et tarvitas õhtul õlut ja peeti kinni, kuid narkootilist ainet tarvitanud ei ole. Menetlusalune isik seletas, et oli selline asi, käib metadooni ravil, kuid päev enne seda murdus ja ikkagi tarvitas. Töötab ehitusel mitteametlikult fassaadide tegijana. Seni pole olnud võimalusi trahve tasuda. Elab naisest eraldi. Töötab viis päeva nädalas, mõnikord ka nädalavahetustel. Kolm aastat, mis vabaduses olnud, pole ühtegi kriminaalasja olnud. On mõningad asjad. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ja arest ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seetõttu tuleks menetlusalust isikut karistada 8 päevase arestiga. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd eitavaid seletusi, kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda laboratoorset analüüsi, millest nähtuvalt on menetlusaluse isiku kehavedelike laboratoorse analüüsi tulemusena tuvastatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest. Seetõttu loeb kohus, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, samuti on teda karistatud arestiga. Nimetatud rahatrahvid ja arest ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Seetõttu on rahatrahv ja lühiajaline arest kui karistusliigid end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada pikemaajalist aresti. Kuivõrd menetlusalusel isikul on töökoht, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi 4 päeva kaupa nädalavahetustel, mis tuleb ära kanda hiljemalt 16.10.
9. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe meditsiinilisel tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik