lg 2, § 7435 lg 1; § 747 ja LKS 661 lg 2 järgi Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks Väärteoprotokoll AB823545 on koostatud selles, et A.T 12.07.2006 kell 17.46 juhtis Tallinnas Endla 43 Statoili tankla juures mootorsõidukit BMW 525i riikliku registreerimismärgiga 144 TCM, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kui juht on juhtimiselt kõrvaldatud, sõidukil oli läbimata kehtestatud korras tehniline ülevaatus, samuti puudus sõiduki registreerimistunnistus ning volitus sõiduki kasutamiseks. Juhtis mootorsõidukit liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ja esitamiseks puudus kohustuslik liikluskindlustuspoliis Rikkudes sellega liikluseeskirja § 70 p 1, § 70 p2, § 70 p3, § 219 pannes sellega toime liiklusseaduse § 741 lg 2.
lg 1;
A.T tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Saabus autos istudes tanklasse. Tanklast lükkas autot umbes meetri, kui Falcki töötajad teda peatasid. Autokooli on lõpetanud, kuid ARK-is on eksamid tegemata. On karistusega nõus. Kohtuvälise menetleja selgitas, et A.T on varem korduvalt väärtegusid toime pannud, trahvid tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada A.T liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi kui raskeima sanktsiooniga paragrahv arestiga 2 päeva. Isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohus tutvunud väärteotoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad, leiab, et A.T süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud tema enda kohtus antud ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 20) ja õiendiga andmete kontrollimise kohta (tl 10). A.T poolt toime pandud väärtegude kvalifikatsioon
lg 2
lg 1;
Liiklusseaduse § 7 lg 4 kohase on juht isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi. Juhiks loetakse ka isikut, kes ajab teel kariloomi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleks menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud KarS §-58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A.Til puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning asudes juhtima tehnilist ülevaatust mitteläbinut sõidukit, siis sellise tegevusega seab ta ohtu nii iseenda kui ka kaaskodanike elu, tervise ning vara. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest (tl 11-19) on menetlusalust isikut ka varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks. Kuivõrd isik jätkab väärtegude toimepanemist, eelnevatest karistustest ei ole järeldust teinud, siis kohus leiab, et tegemist on äärmiselt vastutustundetu käitumisega, millisesse tuleb suhtuda ülima rangusega. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A.T on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on suures summas tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuid lähtudes Riigikohtu otsusest 3-1-1-106-04 ei saa A.Ti karistada arestiga ja tuleb karistada rahatrahviga, kuivõrd 21.07.2006 on A.Ti karistatud liiklusseaduse 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 9000 krooni (tl 11-13) . Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 107,108,109,111, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.