1-05-1173\11

1-05-1173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-05-1173 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi A.Š.i süüdistuses KarS § 331 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 2.märtsi 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.Š. Prokurör Katrin Sutt Süüdistatav A.Š. Kaitsja Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. märtsi 2006.a. otsus A.Š.i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. mail 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Harju Maakohtu
4. märtsi 2006.a. otsusega tunnistati A.Š. süüdi KarS § 331 järgi ja karistati 11 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 .a 3 kuud ja 15 päeva vangistust. A.Š. tunnistati süüdi selles, et tema, karistuse kandmisel Ämari Vanglas, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet – amfetamiini – mida
5. oktoobril 2004.a. leiti temalt võetud vereproovi kohtukeemilisel ekspertiisil. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt võis narkootiline aine – amfetamiin - sattuda süüdistatava A.Š.i organismi tema enda teadmata ja tahtmatult
6. septembril 2004.a. kui ta koos kaassüüdimõistetutega A. Smoliniga, D. Sõgotiniga ja teistega ühisest kruusist teed jõi. Süüdimõistetu A. Grišin on tunnistanud, et eelnevalt segas tema samas kruusi veega amfetamiini ja jõi selle ära. Anumat ta puhtaks ei pesnud.
7. oktoobril 2004.a. süüdistatavalt A.Š.i võetud vereproovis leiti narkootilist ainet – amfetamiini. Vangla meditsiiniosakonnas apellandile tehtud joobeekspertiis narkootikumide tarvitamise kliinilisi tunnuseid ei tuvastatud. Amfetamiini leiti kaassüüdimõistetute A.Smolini ja D. Sõgotini organismis. Asjaolu, et süüdistatav A.Š. soostus ekspertiisi tarvis vereproovi andma kinnitab, et ta polnud narkootilise aine enda organismi sattumisest teadlik. Uriiniproovi andmisest keeldus apellant põhjusel, et proovi võtmiseks erinevatelt isikutel samade anumate kasutamine ei taga usaldusväärse tulemuse saamist. Maakohus ignoreeris kohustust tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, mis on KrMS § 339 lg.1 p.8 nimetatud oluliseks kriminaalmenetluse seaduse rikkumiseks. Apellatsioonis taotletakse ringkonnakohtul süüdimõistetute A. Smolini ja D. Sõgotini tunnistajatena ülekuulamist ning maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue kohtuotsusega A.Š.i KarS § 331 järgses süüdistuses õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.Š. ja tema kaitsja V. Kuznetsov toetasid apellatsiooni maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise osas. Süüdimõistetute A. Smolni ja D. Sõgotini ringkonnakohtus tunnistajatena ülekuulamise taotlusest apellant loobus. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled on seisukohal, et apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil kordab süüdistatav samu väiteid, mis tema kaitseversioonina olid esitatud esimese astme kohtus ning ümber lükatud maakohtu otsuse põhiosas esitatud asjaoludega. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus pole vaidlust, et süüdistatavalt A.Š.ilt
8. oktoobril 2004.a. vangla meditsiinipunktis temalt võetud vereproovi kohtukeemilisel ekspertiisil leiti sellest narkootilist ainet - amfetamiini. Esimese astme kohtu otsuses osundatud isiku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis nr.5 antud kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissson arvamuse kohaselt võib 5 mg. amfetamiini esmakordsel tarvitamisel tekitada joobe. Kolme isiku puhul oleks esmakordsel tarvitamisel joobe esilekutsumiseks vajalik amfetamiini kogus 15 mg. Illegaalne amfetamiin on 30% -se puhtusega ja süüdimõistetu A. Grišini poolt lahustamiseks kasutatud narkootilise aine koguses sisaldus 40 mg. puhast amfetamiini. Kuna süüdimõistetu A. Grišin jõi kogu lahuse ära siis ei saanud süüdistatava A.Š.i ja teiste süüdimõistetu poolt tee valmistamiseks kasutatud tassi jääda nende joovet põhjustavat kogust amfetamiini. Eksperdi arvamuse kohaselt ei pruukinud vangla meditsiinipunktis tehtud joobeekspertiisil A.Š.i puhul kliinilised joobetunnused avalduda mitmetel põhjustel – individuaalsete iseärasuste tõttu vajab joobe saavutamiseks suuremat kogust narkootilist ainet või olid selleks ajaks joobenähud möödunud. Bioloogiliste vedelike uuringuks uriini asemel vere andmine on eelistatud põhjusel, et ümbertöötluse tõttu maksas väheneb narkootilise aine sisaldus veres kiiremini kui uriinis. Küll aga säilib narkootiline aine veres pärast kliiniliste joobetunnuste möödumist. Ringkonnakohtu seisukohalt kõrvaldab eelnimetatud ekspertarvamus igasugused kahtlused selles, et süüdistataval A.Š.il väliste joobetunnuste puudumine joobeekspertiisil vangla meditsiinipunktis võiks olla vastuolus süüdistatava A.Š.i verest amfetamiini leidmisega kohtukeemiaekspertiisil. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav A.Š. on vanglas varem narkootilisi aineid tarvitanud, mistõttu ta pole narkootilise aine esmatarvitajaks, kellel joobe kliiniliste tunnuste ilmnemiseks piisab 5 mg. amfetamiini manustamisest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga ka selles, et süüdistatava A.Š.i poolt vereproovi andmine tõendaks narkootilise aine tahtmatud ja teadmatud pruukimist. Süüdistatav A.Š. on varem KarS § 331 järgi karistatud Ämari Vanglas narkootilise aine - amfetamiini- tarvitamise eest. Harju Maakohtu
9. oktoobri 2003.a. otsusest ( I kd., tl. 41-42 ) nähtub, et amfetamiini tarvitamine tehti kindlaks süüdistatavalt A.Š.ilt võetud uriini proovi kohtukeemilisel ekspertiisil. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendab see asjaolu veenvalt, et käesoleva kriminaalasja kohtueelsel menetlusel süüdistatava A.Š.i poolt uriiniproovi andmisest keeldumine oli tema isiklikule varasemale kogemusele rajatud püüdlus - vältida narkootilise aine tarvitamist tõendava uurimismaterjali võtmist. Seda kinnitab tunnistaja Roza Parfentjeva ütlus, mille kohaselt vanglas kinnipeetavad loodavad, et verest kaovad narkootilise aine jäljed kiiremini kui uriinist. Samuti polnud süüdistatavale A.Š.ile välja kirjutatud ravimeid, mis oleks narkootilisi aineid sisaldanud. Süüdistatava A.Š.i soostumine vereproovi andmisega oli rajatud levinud teadmisele ja lootusele, et maksas vere kiirema ümbertöötlemise tõttu narkootilist ainet vereproovis ei avastata. Nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad süüdistatava A.Š.i kaalutletud ja taotluslikku käitumist - vältida süüdistuse esitamist ja karistamist narkootilise aine tarvitamise eest vanglas. Samuti tõendab see veenvalt, et süüdistatav A.Š. oli teadlikult ja tahtlikult amfetamiini tarvitanud ning sellest aruaamine selgitab tema manipulatsioone ekspertuuringuteks bioloogiliste vedelike võtmisel. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on kohtus uuritud tõendeid kogumis hinnates täielikult tuvastanud A.Š.i süü kinnipeetuna vanglas narkootilise aine - amfetamiini – arsti ettekirjutuseta tarvitamises ning andnud sellele kuriteole õige juriidilise hinnangu KarS § 331 järgi. Ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea vajalikuks nende kordamist. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud süüdistatava A.Š.i süü suurust, tema karistust kergendavate ja seda raskendavate asjaolude puudumist. Samuti võimalust mõjutada süüdistatavat A.Š.i edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ja tagada õiguskorra kaitset. Karistus on mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 331 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
10. märtsi 2006.a. otsuse A.Š.i suhtes muutmata ning tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP