Sama kohtuotsus ***i ja ***i suhtes muus osas jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras EDASIKAEBUS Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega ***, , varem karistatud kriminaalkorras 2 korda, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati
p 5 järgi 10 aastase vangistusega ja
Nende kuritegude eest mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti sellele karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 10 aastat vangistust, eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg loeti kantud karistuse hulka; ***, , varem karistatud kriminaalkorras 1 kord, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati
p 5 järgi 9 aastase vangistusega ja
Nende kuritegude eest mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti sellele karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 9 aastat ja 3 kuud vangistust, eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg loeti kantud karistuse hulka. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Juri Kondrašov, kuid tema osas kohtuotsust pole apelleeritud.
kella 21.00 paiku Tallinnas Suve tn.5 krundil asuval tühermaal Peeter Repsoni tapmises seoses röövimisega- rusikate ja jalgadega kannatanule pähe ja kehasse peksmises ning talt sularaha 50 krooni äravõtmises. Peksmisest saadud kehavigastuste tõttu suri kannatanu 25.06.2004.a. Kohtuotsuse kohaselt tegutsesid süüdistatavad kavatsetult, tahtes röövida kannatanu vara. Arutuseloleva tapmise panid nad toime kaudse tahtlusega: nad suhtusid ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse, sest jätkasid juba pikali löödud kannatanu valimatult jalgadega peksmist, millega pidid ette kujutama mistahes tagajärje, ka surma saabumist. ***, kes ise otseselt kannatanu vara ei hõivanud, teadis, miks kannatanut peksti, peksis ka ise kannatanut ja aktsepteeris vägivalla teel kannatanu vara äravõtmist. Kannatanu P.Repson suri ***i ja ***i poolt põhjustatud kehavigastuste tagajärjel.
lg 2 p 4, 7 järgi tunnistati *** ja varem röövimise toime pannud *** süüdi 03.06.2004.a. kella 21.00 paiku Tallinnas Suve tn.5 krundil asuval tühermaal koos J.Kondrašoviga Aare Kruusmaa grupilises röövimises- rusikate, jalgade ja tühjade pudelitega kannatanule pähe ja kehasse peksmises ning talt võtmehoidja, 20 krooni sularaha, suitsupaki „Leek“ ja välgumihkli äravõtmises. 2 Kohtuotsuse kohaselt tegutsesid süüdistatavad kuritegeliku kavatsuse elluviimisel ühiselt. Kuigi *** ise otseselt kannatanu vara ei hõivanud, toimus kõik tema ettepaneku kohaselt, ta peksis ka ise kannatanut, osales aktiivselt kannatanu vastupanu tõrjumisel. Apellatsioonid ja taotluste sisu *** palub tema kuritegu ümber kvalifitseerida
§-lt 114 p 5
§-le 200 (röövimine). Kaebaja kinnitab, et tema pole kedagi peksnud ega tapnud, pole teinud ettepanekut kedagi röövida ega võtnud kelleltki raha, tema üksnes lahutas omavahel kaklevaid tursket meesterahvast (A.Kruusmaa) ja ***it. Kohtu hinnang, et tema võis teha kaaslastele ettepaneku P.Repsoni röövimiseks, ei vasta tegelikkusele. Kannatanu P.Repson kukkus alkoholijoobe tõttu ise põõsastes, tema kannatanut ei löönud. Ta ei tahtnud kannatanule midagi paha ja tahtis teda püsti aidata, sest too oli lubanud leida talle töökoht. Seepeale hakkas aga pudeliga vehkima A.Kruusmaa. Ta läks A.Kruusmaaga kaklevatele ***ile ja J. Kondrašovile appi ja neid kaitstes lõi A.Kruusmaad kaks korda käega. Selle eest on ta valmis kandma karistust. Asjas puuduvad tõendid, et tema lõi A.Kruusmaad pudeliga või kätega, fotode järgi kannatanu teda ära ei tundnud. Tunnistaja Vladimir Kuzminov nägi üksnes A.Kruusmaa ründamist ja tema ütlused kannatanu ründamisest kolme isiku poolt ei vasta tõele. Enne minemajooksmist lõi *** arusaamatul põhjusel P.Repsonit jalaga pähe ja kaela piirkonda, tema ütles ***ile, et lõpetagu peksmine, muidu võib kannatanu ära tappa, kuid vägivallatseja ei kuulanud teda. Midagi P.Repsonilt ära ei võetud. Kannatanutelt midagi ära ei võetud, ta oli ***ile rääkinud saledamalt mehelt (P.Repson) raha võtmisest üksnes põhjusel, et oli paha mittevõtmist tunnistada. Üksikasjalisemalt juhtunut ta ei mäleta, sest oli väga purjus. *** palub tema kuritegu ümber kvalifitseerida
§-lt 114 p 5
§-le 117 (surma põhjustamine ettevaatamatusest). Tal polnud kavatsust tappa ja röövida. Esmalt lõi teda kannatanu A.Kruusmaa pudeliga pähe, oma edasise käitumise suhtes ta ei andnud endale aru, ta käitus afektiseisundis. Kaebaja ei pea võimalikuks, et ta käitus süüdistuses nimetatud viisil, sest teda ähvardas eelmine tingimisi mõistetud karistus. Palub vaadata puhtsüdamliku tunnistusena, mis ringkonnakohtu kohtuistungil väljendatud täpsustuse kohaselt tähendab, et ta ei vaidlusta tema süüditunnistamist ja karistamist A.Kruusmaa grupilises röövimises. Ringkonnakohtu seisukoht Linnakohtu apelleeritud kohtuotsus kajastab asjas olevaid tõendeid s.h. kahtlustatava ja süüdistatava ütlused, piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus 3 nõustub linnakohtu poolt tehtud järeldustega ega pea vajalikuks asjas olevaid tõendeid ja järeldusi käesolevas kohtuotsuses korrata. Ka on linnakohus järginud seaduse nõuet tõendeid hinnata ja omavahelise vastuolu korral tõendite valikut põhjendada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nii *** kui ka *** muutsid menetluse käigus oma varasemaid ütluseid olulisel määral. Seetõttu sai kohus neid võtta kohtuotsuse tegemisel aluseks üksnes osaliselt ja kõrvutatuna teiste tõenditega. Linnakohus näitas KrMS § 312 p 1, 2 nõude kohaselt, millistele tõenditele (teiste seas ***i ja ***i ütlustele) otsuse tegemisel tuginetakse ja miks teisi tõendeid ei peeta usaldusväärseiks: usutavamad on kõnesolevatest ütlustest kohtueelsel uurimisel antud ütlused, sest need haakusid ka teiste asjas olevate tõenditega. Muuhulgas oli alaealine *** kahtlustatavana üle kuulatud kaitsja juuresolekul, protokollide õigsust on kinnitanud ülekuulatu ja advokaat. Seevastu süüdistatavate poolt linnakohtu istungil antud ütlused on jäetud kõrvale, ütluste muutmise põhjendused on selgelt otsitud ja paljasõnalised. Süüdistatavad esitasid uusi, varasematel ülekuulamistel mitteväidetud versioone veel kriminaalasja arutamisel apellatsioonikohtus. Näiteks kinnitas ***, et ta viibis A.Kruusmaalt ootamatult saadud pudeliga löögi tagajärjel afektiseisundis, seetõttu järgnevaid sündmuseid ta ei mäleta ja palus oma tookordse seisundi kindlakstegemiseks määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kolleegium leiab, et asjas kogutud materjalide kohaselt oli *** tavalises alkoholijoobes viibimisele vaatamata võimeline aru saama süüksarvatava kuriteo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Siinjuures osutab kolleegium tähelepanu nii süüdistatavate kohtueelsel uurimisel antud ja tunnistaja V.Kuzminovi ütlustele, et vägivald polnud põhjustatud kellegi (A.Kruusmaa) ründest, kannatanute ründamine röövimise eesmärgil oli süüdistatavate vahel eelnevalt kokku lepitud ja selliselt ka käituti. *** on piisava üksikasjalikkusega kirjeldanud sündmusi alates kuriteole eelnenud alkoholi ostmisest kuni peksmise lõppedes sündmuskohast lahkumiseni. Ringkonnakohtu arvates *** võis küll olla erutusseisundis, kuid seda mitte määral, mis vabastaks teda süüst. Apellatsioonikohtus esitatud väide afektist on otsitud, vastuolus tema enese poolt antud ütlustega ning kinnitab taas, et arutusel olevas asjas on süüdistatavate ütlused ebajärjekindlad. Nende hilisemad ütluste muutmised olid ajendatud püüetest vähendada ***i osa kuritegudes ja kergendada tema karistust, *** aga vabastada üldse vastutusest. Vastuseks apellatsioonides toodule kolleegium nimetab, et tõendite kohaselt ettepaneku röövida purjus mehi tegi kaaslastele ***. Kannatanu P.Repsoni peksid mõlemad apellandid ja kannatanu A.Kruusmaad mõlemad koos J.Kondrašoviga. Kohtu arvates ***i väide kakluse ootamatust alustamisest A.Kruusmaa poolt on vastuolus kahtlustatavate kohtueelsel uurimisel antud ja 4 sündmusi algusest peale pealt näinud tunnistaja V.Kuzminovi ütlustega, ***i väide vajadusest minna appi oma kaaslastele on väljamõeldis ja vastuolus kindlakstehtuga, et kannatanute grupiline ründamine nende röövimise eesmärgil oli ettekavatsetud, kaaslaste teadmisel ja aktsepteerimisel hõivas P.Repsoni vara vahetult *** ja A.Kruusmaa vara hõivas ***. Kolleegiumi arvates on igati põhjendatud ja tõenditega kooskõlas linnakohtu järeldus süüdistatavate ükskõiksest suhtumisest vastupanu mitteosutavate kannatanute valimatu peksmise ükskõik millistesse võimalikesse tagajärgedesse. Nimetatud asjaoludel tuleb apellatsioonid jätta rahuldamata. Süüdistatavate süü on kooskõlas asjas olevate tõenditega, mõistetud karistused on kooskõlas seadusega. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik uurimine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada tähelepanu, et linnakohus tunnistas ***i muu hulgas süüdi
enamas mahus, kui talle oli esitatud süüdistus. Ehkki nimetatud asjaolu pole apellatsioonides tõstatatud, tuleb isik selles õigeks mõista. Tegemist on tehnilist laadi eksimusega, seetõttu ei kaasne sellele muudatusele mõistetud karistuse kergendamine. Apellatsioonid tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus tuleb aga KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha uus otsus KrMS § 340 lg 2 p 2 alusel. Jüri Paap Igor Amann Malle Preimer 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.