KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai Kohtuistungi aeg ja koht 10.mai 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-05-181 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Priit 2006.a. Tallinn Pikamäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Aleksei Jevdokimenko süüdistuses KarS § 114 p 1 ja § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 2.veebruarist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksei Jevdokimenko Prokurör Ave Eisel Süüdistatava Aleksei Jevdokimenko (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 2.veebruarist Jevdokimenko 2006.a. Aleksei suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsiooni jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.,s.o. 17 maist 2006.a. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik 2 ringkonnakohtu kannatanu otsusega võivad tutvuda. kassatsiooni Süüdistatav esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Aleksei Jevdokimenko mõisteti harju Maakohtu 2.veebruari 2006.a. otsusega süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat. KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 24.11.2004.a. KarS prg. 114 p.1 järgi mõisteti Aleksei Jevdokimenko süüdi selles, et tema 2004.a juulikuu esimesel poolel – enne 14.07.2004.a-t, aadressil Tallinn Muhu 11-17 asuvas korteris, pani toime Valentina Jevdokimenko tapmise julmal ja piinaval viisil ja nimelt: peksis kannatanut korduvalt näo, pea, kehatüve ja ala-ning ülajäsemete piirkonda, tekitades Valentina Jevdokimenkole vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 710 eluohtlikud tervisekahjustused - pea kinnine tömp trauma (mis oli ka surma põhjuseks)peaaju põrutus kolletega vasakus oimu-ja paremas otsmikusagaras; piirdunudkoldelised ämblikvõrkkelmealused verevalumid mõlema oimu-ja parema otsmikusagara pinnal; verevalumid kõõlustanul vasakul otsmiku-oimu-kiiru-kukla piirkonnas, paremal otsmiku-kiiru piirkonnas, verevalum ja kõõlustanu rebend paremal kiiru piirkonnas; nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse juustega kaetud peanahal; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol; traumaga kaasnes sekundaarsete verevalumite teke ajukoes ning äge peaajuturse ja samuti eluohtlikud tervisekahjustused - kehatüve kinnise tömbi trauma: mõlemapoolsed hulgalised roidemurrud keha erinevatel anatoomilistel joontel (14 roidel kokku 18 murdu), kusjuures vasakul pool
- roide kolmikmurd ning
- roide kaksikmurd rinnakelme vigastusega; vasaku kopsu põrutus; verevalum põrna väratis, põrna rebend; nahaalused verevalumid kehatüvel; vasakpoolne verirind; mitteeluohtlikud tervisekahjustused: nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal ülajäsemel, nahaalused verevalumid mõlemal alajäsemel – peale mida kannatanu Valentina Jevdokimenko mingi aeg hiljem suri saadud vigastuste tagajärjel aadressil Tallinn Muhu 11-17 asuvas korteris. KarS prg. 121 järgi on Aleksei Jevdokimenko mõistetud süüdi selles, et tema 19.07.2004.a kella 22:30 ajal Tallinnas Mahtra 12 maja juures lõi rusikaga Tamara Smelova’t näkku, tekitades kannatanule mitteeluohtliku tervisekahjustuse - nahaaluse verevalumi parema silma laugudel. APELLATSIOONI SISE JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: ja 3 Esitatud apellatsioonis leiab süüdistatav, et kohus on tema süüasja arutamisel olnud ebaobjektiivne. Leiab, et süüdistus on täielikult välja mõeldud. Tõendid tema süü osas puuduvad. Kohtuekspertiisi tulemustega seotud küsimuse jäid väljaselgitamata. Selgusetuks jäi, kuidas võisid olla saadud ekspertiisiaktis märgitud Valentina Jevdokimenkol esinenud kehavigastused. Süüdistatav ei nõustu täiendava kohtuekspertiisi järeldustega kuna ei arvestatud asjaolu, et kukkumine võis toimuda mingilt kõrguselt, ei arvestatud ka kannatanu luustiku vanuseliste iseärasustega ning kukkumise momendil luukoe erisustega. Arvestatud ei ole ka kukkumise trajektoori ja kukkumise jõudu erinevatelt kõrgustelt ning mööbliesemete väljaulatuvate osade olemasolu. Vigastused võisid olla ka tekitatud reanimatsioonitegevusega. Kõik need puudused andsid võimaluse süüdistuse fabritseerimiseks ning selle ümberkvalifitseerimiseks raskemale – KarS prg.-lt 117 prg.-le 114 p.
- Eraldi väärib apellandi arvates tähelepanu psüühiliselt haige Valentina Jevdokimenko käitumine. Haigusest tulenevalt oli Valentina Jevdokimenko agressiivne ja kukkus ka tihti. Larissa Jevdokimenko , Pavel Jevdokimenko, Tamara Jevdokimenko ja nende tuttav Rita Popova on kokku leppinud ja annavad tema vastu teadvalt valetütlusi, et teda kinni panna ning selliselt vältida vara jagamist abielulahutuse juures. KarS prg. 121 järgi esitatud süüdistuses temale inkrimineeritud tegevus on täielikult fabritseeritud, et jätta temast muljet kui äärmiselt agressiivsest inimesest. Süüdimõistev kohtuotsus rajaneb selles osas ainult oletustele. Kohtus väitis ka T.Smelova, et ei näinud, kuidas tema lõi Smelovat. Samuti ei nähtu ei ütlustest ega ka ekspertiisiaktist, millisesse silma , kas paremasse või vasakusse löömises teda süüdistatakse. Taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
- KarS prg. 114 p.1 järgi süüdimõistmise osas. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud etteheited kohtuarstlikes ekspertiisides väljaselgitamata asjaolude osas, on alusetud. Ka süüdistatav ise, olles teadlik ekspertiisiaktides tehtud järeldustest, ei ole kogu eelneva menetluse vältel , s.h. maakohtus, esitanud ühtegi apellatsioonis toodud taotlustest. Käesolevas kriminaalasjas läbiviidud kohtuarstlike ekspertiiside käigus on eksperdid vastanud ammendavalt ja oma pädevuse piires neile esitatud küsimustele. Maakohtu järeldus A.Jevdokimenko süüküsimuses ei rajane mitte ainult ekspertarvamustele vaid ekspertiiside tulemusi on arvestatud kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seejuures on maakohus põhjalikult analüüsinud kõiki eeluurimise käigus kogutud ja kohtuliku arutamise käigus kontrollitud tõendeid, kõrvutanud neid nii süüdistatava oma süüd välistavate ütlustega, kui ka omavahel ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et 4 kogutud tõendite kogumiga on ümber lükatud süüdistatava väited, et ta ei ole V.Jevdokimenkole peksmise käigus tekitanud surmavaid kehavigastusi. Süüdistatav on väitnud kord, et ema hüppas kolm korda laualt pea ees põrandale ja kukkumisest tekkisid surmavad kehavigastused, teine kord, et ema komistas ja kukkus ning tema kukkus emale oma raskusega peale, mille tagajärjel tekkisid V.Jevdokimenkol eluohtlikud kehavigastused. Peavigastuste kohta on süüdistatav väitnud, et need tekkisid sellest, et kannatanu peksis end ise rusikatega pähe. Selliseid süüdistatava ütlusi on maakohus põhjendatult pidanud ebausaldusväärseteks. Oma apellatsioonis kordab süüdistatav sisuliselt kaitseversiooni, millise ta esitas maakohtus ning millised on maakohtu poolt juba otsuses toodud põhjendustega ümber lükatud. Tõendite põhjalik analüüs on linnakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Maakohus on oma otsuses motiveerinud ka süüdistatavale inkrimineeritud käitumise juriidilist kvalifikatsiooni. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Omalt poolt märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium leiab, et selliselt nagu seda on väitnud süüdistatav, ei võinud kannatanu kuidagi saada kohtuarstliku ekspertiisi aktis loetletud kehavigastusi. Ühelt laualt hüppega või ühe kukkumisega nii palju vigastusi ei teki. Kannatanul esines 14-l roidel 18 murdu. Arvestades kannatanu vanust, ei ole ka võimalik, et ta juba omades mitmeid roidemurde ikka ja jälle lauale ronis ja sealt alla hüppas. Ka kukkudes ei olnuks võimalik saada nii hulgaliselt vigastusi. Kukkumiseks peab kannatanu olema kas kuskil kõrgel pikali või olema püstiasendis. Samas, teatud vigastuste arvu juures ei oleks kannatanu enam üles saanud, et uuesti kukkuda. Peale roidemurdude esines kannatanul veel hulganisti peavigastusi, s.h. surmav peavigastus. On selge, et ise endale rusikaga surmavat peaaju traumat ei tekita. On ka selge, et eluohtliku peatraumaga korduvalt lauale ei roni ning sealt hüppeid ei tee. Seega , kui uskuda apellanti, siis pidanuks ta surmava peatrauma saama kas viimase hüppega või viimasel kukkumisel ehk siis omades juba eelnevalt kõiki teisi ekspertiisiaktis loetletud pea ja rindkere vigastusi, olema veel võimeline tõusma ja ka lauale ronima. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust. Süüdistatava väide, et tunnistajad – tema abikaasa, poeg, ämm - on kokku leppinud tema vastu süüstavate ütluste andmise osas, on paljasõnaline. Kõik tunnistajad olid maakohtus üle kuulatud ja süüdistataval oli võimalus maakohtus esitada ka tunnistajatele küsimusi omapoolsete kahtlustuste ja oletuste kohta, mistõttu ei rahuldanud apellatsioonikohus süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud taotlust tunnistajate veelkordseks väljakutsumiseks. Kohtukolleegium leiab, et puudub põhjendatud alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kuna neid on hoiatatud valeütluste andmise eest ning mingeid põhjuseid, millised pidanuks ajendama tunnistajaid A.Jevdokimenko vastu valet vanduma , tuvastatud ei ole. Süüdistatava enda põhjendused ei ole selles osas veenvad, need ei ole rajatud faktidele vaid oletustele. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetlus V.Jevdokimenko tapmise faktis alustati kohe peale seda, kui sündmuskohal oli politseitöötajate poolt tuvastatud vägivallatunnustega V.Jevdokimenko surnukeha, s.o. enne, kui tunnistajad andsid ütlusi A.Jevdokimenko agressiivse iseloomu ja käitumise kohta. Seega ei ole ka alust süüdistatava väitel, et just tunnistajate ütlused tema kui agressiivse isiksuse kohta, andsid politseiorganitele ajendi alustada V. Jevdokimenko surmafaktis kriminaalmenetlust vägivaldses surma põhjustamises tema, s.o. Aleksei Jevdokimenko 5 vastu Vaidlust selles, et keegi muu isik peale A.Jevdokimenko võis V.Jevdokimenko tema korteris läbi peksta, ei ole. 2.KarS prg. 121 järgi süüdimõistmise osas. A.Jevdokimenko süüdimõistmisel KarS prg. 121 järgi on maakohus põhjendatult arvestanud kannatanu T.Smelova ütlusi , milliste kohaselt lõi teda 19.juulil 2004.a. A.Jevdokimenko rusikaga silma alla. Kohtuistungi toimumise ajaks kannatanu küll täpselt ei mäletanud kumma silma alla süüdistatav teda lõi, kuid ta kinnitas eeluurimisel antud ja maakohtu istungil avaldatud ütlusi, milliste kohaselt lõi A.Jevdokimenko teda parema silma alla. Küll nõustub kohtukolleegium apellandi väitega, et kannatanu ütluste ja ekspertiisiakti järelduste vahel esineb vastuolu. Nimelt, ekspertiisiaktis (t.l. 144-146) on järeldusena märgitud, et T.Smeloval esines verevalum parema silma laugudel ja see tähendab, et vigastus võib olla tekitatud rusikaga vasaku silma alla. Selle järelduse selgitamiseks oli apellatsioonikohtu istungile kutsutud kohtumeditsiini ekspert dr. S.Männikus, kes tunnistas vastuolu ekspertiisiakti järelduses ning selgitas, et tegemist on ilmse eksitusega ja võimalik, et viga on tekkinud akti trükkimisel. Faktist, et verevalum esineb parema silma laugudel saab järeldada vaid ühte – võimalik, et see on tekkinud rusikalöögist parema silma piirkonda. Põhjendatult on maakohus märkinud, et puudub alus kahelda T.Smelova ütlustes, kellel puudus põhjus A.Jevdokimenko kohta valekaebuse esitamiseks. Süüdistatava väide, et sündmus on fabritseeritud ja seda tehti selleks, et näidata teda ,s.o. süüdistatavat agressiivsest küljest, ei ole tõsiseltvõetav. Sellisel juhul pidi kannatanu T,Smelova laskma kellelgi või siis ise ennast tahtlikult vigastama ning seda ei saanud teha muudmoodi kui tugeva löögiga silma piirkonda. A.Jevdokimenko agressiivsuse ning tema muude iseloomuomaduste väljaselgitamiseks piisanuks täielikult ka nende tunnistajate ütlustest, kes käesoleva kriminaalasja menetluse raames on üle kuulatud. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud vaidlusaluses kuriteoepisoodis kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on selles osas põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi sisulisi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. 3.A.Jevdokimenkole mõistetud karistuse osas. A.Jevdokimenkole KarS prg. 114 p.1 ja prg. 121 järgi mõistetud karistused - 10 aastane vangistus ja 4 kuuline vangistus - on tunduvalt alla sanktsioonide keskmäära ning sanktsioonide alam- ja ülemmäära arvestades ligilähedane sanktsioonide alammäärale. Arvestades maakohtu poolt tuvastatud kuriteo tehiolusid, vastab mõistetud karistus A.Jevdokimenko süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Asjaolusid, millised annaks aluse A.Jevdokimenkole mõistetud karistuse kergendamiseks, kohtukolleegium tuvastanud ei ole. 6 Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 2.veebruarist 2006.a. Aleksei Jevdokimenko suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Priit Pikamäe