1-05-396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 18. mai 2006.a Tallinn 1-05-396 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Priit Pikamäe Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär T

§ 121ja § 266 lg 1 järgi Kriminaalasi Pärnu Maakohtu 1.

veebruari 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatava J.S. kaitsja Harland Paas Apellatsiooni esitaja Svetlana Maripuu Prokurör Süüdistatav Harland Paas Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu

1. veebruari 2006.a otsus J.S. suhtes jätta muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. mail 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohtu
4. veebruari 2006.a otsusega tunnistati J.S. süüdi ja karistati

§ 121

järgi 1 aastase vangistusega ja

§ 266

lg 1 järgi 5 kuulise vangistusega.

§de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jäeti J.S.le mõistetud karistus kohaldamata 18 kuulise katseajaga, allutades ta katseajal käitumiskontrollile. 2.

§ 121järgi mõisteti J.S.

süüdi selles, et ta 12. juunil 2004.a õhtul kella 7 paiku tungis omavoliliselt Kuressaare linnas Uus-Roomassaare tänaval majas nr.12 Karmen 1

§ 266lg 1 järgi mõisteti J.S.

süüdi K. Lehtjärve korterisse omavolilises sisenemises.

1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja H. Paas kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks samale kohtule, kuna kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik. Apellatsiooni motiivide kohaselt annavad kannatanu K. Lehtjärv ja süüdistatav erinevaid ütlusi nii väidetava kuriteo toimumise aja kui toimepanemise asjaolude suhtes. Rohkem isikuid sündmust pealt ei näinud. Süüdistatav J.S. väidab, et sündmus leidis aset kella 16.00 paiku. Tema abikaasa J.S. kinnitab, et abikaasa jõudis verisena koju kella 17.00 paiku. Kaitsja leiab, et varem karistamata normaalse mõistusega inimene ei saa käituda viisil, mida J.S.le süüks pannakse. Kui ta seda tõesti tegi, siis pidid eksima eksperdid J.S. vaimse tervise hindamisel, kes hindasid tema tervise normaalseks.
2. Apellatsioonikohtu istungil toetas kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 KrMS § 341 lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uuesti arutamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus juhul, kui kohtuistungil tuvastatakse KrMS § 339 lõikes 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. KrMS § 339 lõikes 2 loetletud rikkumisteks on: 1) kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis; 2) kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel; 3) kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud; 4) prokurör ei ole kohtumenetluses osalenud; 5) kohtuotsust tehes on rikutud kohtunike nõupidamissaladust; 6) kohtuotsust ei ole allkirjastanud kõik kohtukoosseisu kuuluvad isikud; 7) kohtuotsuses puudub põhjendus; 8) kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele; 9) kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda; 10) puudub kohtuistungi protokoll. Apellatsioonis ei viidata neist ühelegi kriminaalmenetlusõiguse normi olulisele rikkumisele esimese astme kohtus. Selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka kohtukolleegium asja materjalidega tutvumisel ega kohtuistungi käigus. 5.2 KrMS § 341 lg 2 sätestab, et kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse muu oluline rikkumine KrMS § 339 lõikes 2 sätestatud korras ja rikkumist ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. KrMS § 339 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. 2