Obsah (5)

§ 20§ 7435§ 7419§ 2§ 7428

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2006. a Tartu Väärteoasja number 4-05-199 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi L

) § 7419 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni, kuna J. Puidak 09.07.

1. a kella 07.20 ajal Tartus Tamme pst-l liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid rikkudes juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Väärteo toimepanek loeti tõendatuks väärteomaterjalides esitatud tõenditega. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 17.08.
2. a esitas menetlusalune isik J. Puidak kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist. J. Puidak selgitas kaebuses, et ta ei tundnud end joobes olevana. Ta oli küll tarvitanud alkoholi väikeses koguses eelmise päeva õhtul, kuid auto juhtimise ajaks oli sellest möödunud vähemalt üheksa tundi. Joobeseisundi tuvastamise protokolli andis ta seda läbi lugemata allkirjad politseiniku näidatud kohtadesse põhjustel, et oli väsinud, teda kahtlustati joobes juhtimises esmakordselt 46-aastase juhistaaži jooksul ja alkomeetri näit oli tema jaoks ootamatu. Tal ei olnud kaasas lugemisprille ja protokolliga nõustudes tugines ta politseiametniku seletusele, et talle heidetakse ette LE § 76 p 3 rikkumist ehk mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitamise jääknähtudega. Kuna alkomeeter näitas alkoholi tarvitamist ja ta möönis jääknähu võimalikkust, siis ei nõudnud ta ka joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Talle ei antud joobeseisundi tuvastamise protokolli koopiat, mistõttu sai ta joobeseisundi tuvastamise viisist ja sellest, et teda süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes, teada alles tagantjärele. Kaebuse esitaja leidis, et joobeseisundi tuvastamine ei toimunud nõuetekohaselt ja joove ei ole tõendatud. Seadusandja on kehtestanud

§ 20

lg 4 määrad, millest väiksema alkoholisisalduse korral veres või väljahingatavas õhus on lubatud mootorsõidukit juhtida ja isikut ei loeta joobes olevaks. Kahtluse korral tuleb kindlaks teha vere või väljahingatava õhu täpne alkoholisisaldus. Seda aga antud juhul ei tehtud ja seega ei ole joobes juhtimine tõendatud.

§ 20lg 3 märgitu kohaselt eeldab joobeseisund muutusi terviseseisundis, kuid J.

Puidakul neid ei esinenud. Joobeseisundi tuvastamise protokollis olev märge selle kohta, et ta sõidustiil oli ebakindel ja vingerdav, on vale. Ka ei nõustunud kaebaja sellega, et ta suust olevat tulnud alkoholilõhna. Lisaks leidis J. Puidak, et isegi, kui tal oli alkoholijoove, ei pannud ta tegu - joobes juhtimist toime tahtlikult ega isegi mitte ettevaatamatusest, sest ta ei osanud arvata, et eelmisel päeval tarbitud alkohol võib veel organismis olla. Lõpuks palus menetlusalune isik arvestada karistuse mõistmisel, et ta on pensionär ja juhilubade äravõtmisega kaob tal võimalus hoolitseda Puhjas oleva maakodu eest. Tartu Maakohus rahuldas oma 02.09.2005. a otsusega (tl 41-52) kaebuse osaliselt, tühistades Lõuna Politseiprefektuuri otsuse ja karistades J. Puidakut

§ 7435järgi 25 trahviühiku, s.o 1500 krooni suuruse rahatrahviga.

Maakohus luges tõendatuks selle, et menetlusalune isik oli tarvitanud alkoholi ja et tal esinesid joobele iseloomulikud tunnused. Samas jõudis kohus järeldusele, et muutused terviseseisundis ei olnud põhjustatud alkoholi tarvitamisest. Ka leidis kohus, et isiku käitumises puudus subjektiivne koosseis, st teo toimepanemine vähemalt hooletusest. Uuritud tõendite hindamisel jõudis kohus järeldusele, et J. Puidak rikkus LE § 76 p 2, mis toob kaasa vastutuse

§ 7435lg1 järgi.

Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Politseiprefektuur (tl 54-55), kes leidis, et J. Puidak pani toime

§ 7419

järgse väärteo, ja taotles otsuse tühistamist ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmist. Riigikohtu 09.02.

1. a otsusega (tl 67-70) kassatsioon rahuldati, Tartu Maakohtu 02.09.
2. a otsus tühistati ja J. Puidaku väärteoasi saadeti Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Tartu Maakohtu 18.05.
3. a ja 24.05.
4. a toimunud istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik rääkis täiendavalt, et jõi rikkumisele eelnenud õhtul alla 100 grammi naabrimehe toodud viina baasil segatud taruvaigujooki. Tal ei olnud plaanis järgmisel päeval sõitma minna, kuid hommikul magati sisse ja ta pidi tütred kiiresti rongi peale viima. Tartu Maakohus kuulas väärteoprotokolli ja joobeseisundi tuvastamise protokolli koostamise asjaolude osas üle Lõuna Politseiprefektuuri konstaabli Urmas Lepisti. U. Lepist rääkis kohtus, et J. Puidaku juhitud auto peatati aeglase sõidustiili tõttu. Kui J. Puidaku kontrollimisel indikaatorvahendiga süttis ja jäi põlema joovet tähistav punane tuli, siis isikule selgitati, missugustel asjaoludel punane tuli põlema läheb. Selgitati ka seda, mida punane tuli J. Puidaku jaoks tähendab. Kohapeal koostati joobeseisundi tuvastamise protokoll ja väärteoprotokoll. Joobeseisundi tuvastamise protokollile allkirju võttes selgitati, et kui J. Puidak ei tunne, et on toime pannud joobes juhtimise, siis võib minna meditsiiniasutusse, kus joove tuvastatakse teistsugustel meetoditel. Isik selle kohta, et ta lugeda ei näe, pretensioone ei esitanud. Selgituse väärteoprotokollile kirjutas J. Puidak ise. Tunnistaja meenutas, et J. Puidak korduvalt viitas sellele, et tal on lähipäevadel Tartu Tammeka poistega vaja sõita Soome. Siis selgitati talle uuesti, et tegu on joobes juhtimisega mitte alkoholi jääknähtudega ja kirjutati talle välja ajutine juhiluba, mis kehtib ainult Eesti Vabariigi piires. Isikule tutvustati kohapeal nii väärteoprotokolli kui ka joobeseisundi tuvastamise protokolli. Väärteoprotokolli koopia anti isikule kätte kohapeal koos ajutise juhiloaga. Linnukesed tegi U. Lepist protokolli selleks, et isik teaks, kuhu oma tähelepanu pöörata. Nii toimib ta alati. Tunnistaja Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Alvar Riismandel andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et Tamme puiesteel peatati J. Puidaku juhitud Opel selle aeglase sõidustiili tõttu. Kuna tunda oli alkoholilõhna - nii autos kui ka isiku enda juures – ja olid ka silmaga nähtavad joobe tunnused – J. Puidaku liigutused olid väga aeglased -, siis kontrolliti isikul joovet. J. Puidaku kontrollimisel indikaatorvahendiga süttis joovet tähistav punane tuli. Juht ütles, et ta oli eelmisel päeval kanget alkoholi tarvitanud. Politseiautos koostas U. Lepist isikule joobe tuvastamise protokolli. Selle käigus pakuti J. Puidakule võimalust minna ekspertiisi, kus ta saab anda vereproovi. Juht tunnistas oma eksimust ja leidis, et ekspertiisil ei ole mõtet. Samas palus J. Puidak juhiluba mitte ära võtta, kuna ta olevat Tartu Tammeka poiste bussijuht ja tal olevat seda vaja. Ta sai väga hästi aru, millega tegemist on ja mis teda ees ootab. Peale seda tutvustati J. Puidakule tema õigusi ja kohustusi ning koostati talle ka väärteoprotokoll mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seda, et ta lugeda ei näe, J. Puidak ei avaldanud. Ta ütles, et lugemiseks on tal natuke paremad prillid, kuid ta saab hakkama ka nendega, mis tal kaasas on. U. Lepist oli talle valmis ette lugema õigused ja kohustused, kuid isik ise ütles, et ta saab nende prillidega hakkama. Tunnistaja Toomas Nõgel rääkis kohtus, et 08.07.
5. a õhtul kella 20.30-21.30 paiku pakkus ta menetlusalusele isikule kurguravi eesmärgil taruvaigust 40-kraadise viina baasil tehtud tinktuuri. Tunnistaja tõi J. Puidakule seda tinktuuri kusagil 150-170 grammi. Selle koguse võtsid nad ühiselt ära. Tunnistaja jõi sellest tinktuurist vast pool. Tunnistaja Merle Kuppri kohtus antud ütlustest nähtub, et 09.07.
6. a kiirustas tunnistaja koos oma õega 7.32 väljuvale Tallinna rongile. Nad palusid oma isa J. Puidakut, et see nad ära viiks. Tunnistaja ei tundnud isa juures alkoholilõhna. Ka isa ise ei öelnud, et tal on probleeme ja et ta ei saa autoga sõita. Eelmisel õhtul olid neil külalised, kuid tunnistaja ei näinud, kas isa tarvitas õhtul mingit alkoholi. Tunnistaja nägi aias naabrimees Toomast. Hiljem on olnud juttu, et isa tarvitas temaga eelmisel õhtul kurgu pärast taruvaigujooki. Millistes kogustes alkoholi tarvitati, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja kinnitas, et isa kasutab lugemiseks eraldi prille. Kohtus avaldatud 09.07.
7. a joobeseisundi tuvastamise protokollist (koopia tl 13) nähtub, et 09.07.
8. a kella 07.20 ajal Tartus Tamme puiesteel teostas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel U. Lepist J. Puidakul joobeseisundi tuvastamist indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 95-
9. Kuivõrd indikaatorvahendi tablool jäi põlema ainult punane tuli, tehti J. Puidaku poolt väljahingatavas õhus kindlaks alkoholisisaldus. Protokolli kantud tähelepanekutest isiku kohta ilmneb, et J. Puidakul oli aeglane reaktsioonivõime; ta oli rahutu ja ärritunud; tema kõne oli häiritud; kuigi sõidukist väljus ta normaalselt, oli tema kõnnak kergelt häiritud; tema silmad olid märjad, läikivad ning suust tuli alkoholilõhna. Protokollist nähtuvalt menetlusalune isik nõustus kohapealse joobeseisundi tuvastamisega, mida ta kinnitas ka oma allkirjaga. Samuti nähtub protokollist, et J. Puidak loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Isik tunnistas endal joobeseisundi olemasolu. Kohtus avaldatud 09.07.
10. a väärteoasjas nr 2602,05,008560 koostatud väärteoprotokollis (koopia tl 12) sisalduvate menetlusaluse isiku omakäeliselt antud seletuse kohaselt oli ta eelmisel õhtul vähesel määral tarbinud alkoholi. Isik kahetseb juhtunut. Protokollist nähtuvalt on isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mille kohta on ta ka allkirja andnud. Indikaatorvahendite kalibreerimise žurnaali väljavõtte (tl 25) kohaselt on indikaatorvahend LION S-L2 nr 95-2255 kalibreeritud 27.06.
11. a ja 11.07.
12. a. Õppuste ja selles osalenud isikute nimekirja (tl 27, 28) kohaselt on politseijuhtivinspektor Oleg Barinski-Gesjuk 18.09.
13. a läbi viinud 4-tunnise loeng-praktikumi teemal „Indikaatorvahendite (alkomeetrite) kalibreerimine ja praktilised harjutused“. Lõuna Politseiprefektuuri viis ametiisikut on õppuse läbinud ja vastavad oskused omandanud. Mootorsõidukijuhi tervisetõendist (tl 22) nähtuvalt võib J. Puidak mootorsõidukit juhtida prillidega. OÜ Optium Gruppi oftalmoloogi Aleksei Panovi 17.08.
14. a väljastatud retsepti (tl 23) järgi vajab J. Puidak prille nii lugemiseks kui ka kaugele vaatamiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et J. Puidaku kaebus on põhjendatud osaliselt. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, mis vastavalt

§ 20

lõikele 3 on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 20

lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres on 0,2 promilli või rohkem. Menetlusaluse isiku omakäeliselt väärteoprotokolli kantud seletuse ja kohtus antud ütlustega ning tunnistaja T. Nõgeli ütlustega on tõendatud, et 08.07.

1. a õhtul kella 20.30-21.30 paiku jõi J. Puidak alla 100 grammi 40-kraadise viina baasil tehtud taruvaigujooki. Käesolevas asjas vaidlust selles, et 09.07.
2. a kella 07.20 ajal Tartus Tamme pst-l juhtis J. Puidak mootorsõidukit Opel Omega, reg. märgiga 155 TBV, ei ole 09.07.
3. a joobeseisundi tuvastamise protokolliga, samuti tunnistaja A. Riismandeli ütlustega on tõendatud, et 09.07.
4. a kella 07.20 ajal Tartus Tamme puiesteel peatas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel U. Lepist menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki ja, kasutades indikaatorvahendit LION S-L2 nr 95-2255, tuvastas J. Puidaku poolt väljahingatavas õhus alkoholisisalduse. Toimingu juures viibis tunnistajana A. Riismandel. Indikaatorvahendite kalibreerimise žurnaali väljavõte ning õppuste ja selles osalenud isikute nimekiri tõendavad, et J. Puidaku joobeseisundi tuvastamisel kasutatud indikaatorvahend LION S-L2 nr 95-2255 oli nõuetekohaselt kalibreeritud. Mõõteseaduse § 2 lg 1 p 6 kohaselt on kalibreerimine menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Seega oli selle näit usaldusväärne ja on väljaspool kahtlust, et kontrolli teostamise ajal J. Puidaku poolt väljahingatav õhk sisaldas alkoholi. 09.07.
5. a joobeseisundi tuvastamise protokolli ja tunnistaja A. Riismandeli ütlustega kogumis on tõendatud, et kontrollimise momendil oli J. Puidakul aeglane reaktsioonivõime; ta oli rahutu ja ärritunud; tema kõne oli häiritud; kuigi sõidukist väljus ta normaalselt, oli tema kõnnak kergelt häiritud; tema silmad olid märjad, läikivad ning suust tuli alkoholilõhna. See tõendab, et J. Puidakul esinesid muutused terviseseisundis, mis on iseloomulikud joobele. Enne aga, kui lugeda tõendatuks see, et J. Puidak oli alkoholijoobes, tuleb lahendada küsimus, kas joobe tuvastamise protokoll on käesolevas asjas lubatav tõend, kuivõrd isik on hiljem avaldanud, et tema nägemine oli raskendatud ning see ei võimaldanud tal vahetult ja täpselt tajuda läbiviidavate menetlustoimingute tähendust ning sellest tulenevalt oma tegeliku tahte kohaselt käituda. Vabariigi Valitsuse 04.02.
6. a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi: Kord) § 5 lg 1 ja § 6 kohaselt on ametiisikul üldjuhul õigus tuvastada sündmuskohal alkoholijoobe seisundit vähemalt ühe tunnistaja juuresolekul indikaatorvahendi või mõõteriista abil kontrollitava isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõtes.

§ 2

lg 4 teise lause ja Korra § 15 p 1 kohaselt on isikul peale väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimist õigus nõuda tema vere alkoholisisalduse määramist. Korra § 7 p-st 8 lähtuvalt tuleb isiku loobumine vere alkoholisisalduse määramisest kanda joobeseisundi tuvastamise protokolli. Tulenevalt

§ 20

lg 4 lausest 2 ning Korra § 7 p-st 8 saab alkoholijoobe tuvastamist kõnealusel viisil lugeda seaduslikuks vaid juhul, mil isik on joobeseisundi protokollis allkirjaga kinnitanud, et teda on teavitatud õigusest taotleda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, kuid ta on sellest õigusest loobunud. 09.07.

1. a joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik nõustus kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Mootorsõidukijuhi tervisetõend, OÜ Optium Grupp poolt väljastatud retsept, menetlusaluse isiku poolt kaebuses avaldatu ning tunnistaja M. Kuppri ütlused kogumis tõendavad, et menetlusalune isik peab nägemise korrigeerimiseks kasutama prille, sh ka lugemisprille. Sellele tuginevalt ongi J. Puidak väitnud, et tema allkirjad joobe tuvastamise protokollil ei oma õiguslikku tähendust, kuna tal ei olnud kaasas lugemisprille ja protokolliga nõustudes ning sellele allkirja andes lähtus ta politseiametniku selgitusest, et talle heidetakse ette LE § 76 p 3 rikkumist ehk mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitamise jääknähtudega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku sellised ütlused on paljasõnalised. Nii tunnistaja U. Lepisti kui ka tunnistaja A. Riismandeli ütluste kohaselt selgitati isikule mitmel korral, et teda süüdistatakse alkoholijoobes mitte alkoholi jääknähtudega juhtimises. Selgitati ka seda, millised tagajärjed sellega isikule kaasnevad. Isikule räägiti sedagi, et kui J. Puidak ei tunne, et on toime pannud joobes juhtimise, siis võib minna meditsiiniasutusse, kus joovet saab täpsemate meetoditega tuvastada. Tunnistaja A. Riismandel kinnitas kohtus, et sellele vaatamata J. Puidak ei vaidlustanud tuvastamise tulemust ning ei nõudnud joobeseisundi tuvastamist arsti poolt. Kohtul puudub alus tunnistajate U. Lepisti ja A. Riismandeli ütlustes kahelda. Need on loogilised ja riimuvad omavahel. Samuti puudub tunnistajatel isiklik huvi anda ebatõeseid ütlusi. Ka on tunnistaja U. Lepist rääkinud, et temale J. Puidak selle kohta, et ta lugeda ei näe, pretensioone ei esitanud. Linnukesed protokolli tegi ta seekord ja teeb ka tavaliselt sellepärast, et isik oskaks lihtsalt tähelepanu pöörata. Ka tunnistaja A. Riismandeli ütlustest ilmneb, et J. Puidak ei öelnud, et ta lugeda ei näe. Menetlusalune isik oli öelnud, et lugemiseks on tal natuke paremad prillid, kuid ta saab hakkama ka nendega, mis tal kaasas on. U. Lepist oli talle valmis ette lugema õigused ja kohustused, kuid isik ise ütles, et ta saab nende prillidega hakkama. Ka neid ütlusi peab kohus juba eelloetletud põhjustel usaldusväärseks. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust tõstab täiendavalt ka see, et need riimuvad väärteoprotokollist nähtuvaga. Nimelt on J. Puidaku omakäeliselt protokolli kantud ütluste kirjapilt ja sõnade ning ridade paigutus kindel ja korrektne, mida ta ei oleks juhul, kui inimene ei näeks mida ja kuhu ta kirjutab. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et J. Puidak oli võimeline vahetult ja täpselt tajuma läbiviidavate menetlustoimingute tähendust ning sellest tulenevalt oma tegeliku tahte kohaselt käituda. Seega, kirjutades neil tingimustel alla joobe tuvastamise protokollile, J. Puidak kohapeal tunnistas endal joobeseisundi olemasolu ja teadlikult loobus õigusest taotleda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Lisaks sai J. Puidak sündmuskohal koos ajutise juhiloaga kätte väärteoprotokolli koopia, kus on olemas tema poolt toime pandud rikkumise kirjeldus ja kvalifikatsioon. See on tõendatud tunnistaja U. Lepisti ütlustega, milles kohtul puudub alus kahelda. Ometi ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud. Seegi viitab asjaolule, et menetlusalune isik kohapeal võttis omaks, et on joobes, ja teadlikult loobus õigusest taotleda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Seega ei ole tõene ka J. Puidaku väide, et ta sai teada sellest, et teda süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes, alles tagantjärele. Kohapeal kätte antud väärteoprotokollis on täpne kirjeldus, millise väärteo toimepanemises menetlusalust isikut süüdistatakse. Nii leiab kohus, et alkoholijoobe tuvastamine oli politseiametniku poolt seaduslik ja ka joobeseisundi tuvastamise protokoll on käesolevas asjas lubatav tõend. Seega saab menetlusaluse isiku enda, samuti tunnistajate T. Nõgeli ja A. Riismandeli ütlustele ning joobeseisundi tuvastamise protokollile tuginedes lugeda tõendatuks, et 09.07.
2. a kella 07.20 ajal Tartus Tamme pst-l, juhtides mootorsõidukit Opel Omega, reg. märgiga 155 TBV, oli J. Puidak alkoholijoobes.

§ 7419sätestab väärteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Eelnevaga asub kohus seisukohale, et J. Puidaku tegevuses on tõendamist leidnud

§ 7419

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohus leiab, et olemas on ka teo subjektiivne külg. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. J. Puidak on väitnud, et ta ei pidanud end rooli istudes alkoholijoobes olevaks. Kohus leiab, et uuritud asjaolude pinnalt saab järeldada siiski seda, et ta pidas seda võimalikuks ja mingil määral arvestas sellega. Sellele viitab asjaolu, et menetlusalune isik võttis sündmuskohal omaks, et on alkoholijoobes ega nõudnud täiendavat meditsiinilist kontrolli. Kui ta ei oleks alkoholijoobes olekuga üldse arvestanud, siis oleks ta seda kindlasti teinud. Samas, arvestades seda, et eelmise päeva õhtul tarvitatud väikeses koguses alkoholikogus oli väike, samuti seda, et auto juhtimise ajaks on möödunud piisavalt kaua aega, lootis J. Puidak, et ei ole joobes. Tõendatud on, et eelmise päeva õhtul joodud taruvaigujook oli valmistatud kange alkoholi baasil. Tõendatud on ka see, et menetlusaluse isiku näol on tegu eaka inimesega. Üldtuntud asjaolu on aga see, et vananedes langeb inimese ainevahetuse kiirus ja kainenemise võtab kauem aega. Samuti on menetlusaluse isiku poolt kaebuses avaldatuga (tl 2) tõendamist leidnud, et J. Puidak ei saanud öösel kurguvalu tõttu korralikult magada. Neid asjaolusid keskmise kohusetundliku isikuna arvesse võttes ei oleks J. Puidak tohtinud loota, et ta ei ole enam joobes. Kuna aga J. Puidak kõigele vaatamata rooli istus, siis rikkus ta hoolsuskohustust ja pani kergemeelsusest toime

7414 sätestatud väärteo, milline on õigesti kvalifitseeritud ka kohtuvälise menetleja poolt. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut J. Puidakut tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 7419

näeb ette, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Lõuna Politseiprefektuuri 01.08.2005. a otsusega väärteoasjas nr 2602,05,008560 karistati J. Puidakut

§ 7419alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku J. Puidaku tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 22.08.2005. a õiendi ja karistusregistri isiku andmete kaardi (tl 17, 24) kohaselt on J. Puidakut karistatud 10.04.2005. a otsusega ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 ja

§ 7428järgi rahatrahviga 300 krooni.

Trahv on makstud 12.04.2005. a. Kohus on seisukohal, et alkoholijoobes juhtimise näol on tegu tõsise rikkumisega – selline tegu ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile endale, vaid ka kõigile kaasliiklejaile. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav. Samas leiab kohus, et arvesse võttes ka teisi karistuse kohaldamise kriteeriume, ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus põhjendatud. Nimelt tuleb arvestada seda, et J. Puidakut on eelnevalt väärtegude eest karistatud ainult ühel korral. Kui silmas pidada ka menetlusaluse isiku pikaaegset autojuhistaaži, siis on menetlusalune isik õiguskorra suhtes meelestatud positiivselt ning puudub vajadus kohaldada karistust selleks, et mõjutada teda edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kui arvestada siinkohal ka süü suurust, st et isik pani oma teo toime kergemeelsusest, siis tuleb teda karistada sellise karistusega, mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära. Kohus leiab, et J. Puidakut tuleb karistada rahatrahviga 75 trahviühikut. Kuna KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühiku suuruseks 60 krooni, siis on J. Puidakule kohtu poolt mõistetava karistuse suuruseks 4500 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik