lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Günter Koovit Süüdistatav N.T , mustlane, kodakondsuseta, haridus: 3 klassi, töökoht: puudub, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. 02.09.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 5 järgi vangistus 2 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta,
lg 1 järgi vangistus 2 aastat,
lg 2 p 1 järgi vangistus 2 kuud,
lg 1 alusel vangistus 2 aastat,
lg 2 järgi vangistus 5 kuud ja
Eelvangistuses viibitud aeg 12.08.2003 kuni 13.08.2003, so 2 päeva. 2. 09.05.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsusega
Ülalmärgitud kohtuotsustega mõistetud ja ärakandmata tähtajalised vangistused 1 aasta ja 7 kuud ning 6 kuud 1 pööratud täitmisele Viru Maakohtu 09.05.2006 määrusega ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loetud vangistus 1 aasta ja 7 kuud, mille kandmise alguseks on loetud 04.05.2006 Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON 1. N.T süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.Tile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 3.
lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 02.09.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 7 kuud täies ulatuses, mõista N.Tile liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. 4.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse kandmise algust alates N.Ti kinnipidamisest Viru Maakohtu 12.12.2005 vahistamismääruse alusel, so alates 04.05.
Kohtuistungil süüdistatav N.T tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu L.V jäi esitatud tsiviilhagi juurde ja taotles tsiviilhagi väljamõistmist süüdistatavalt. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.03.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas K.K, et 24.03.2005 kella 11.00 ajal Balti jaama kaupluse juures andis kannatanu S.Si sõbrale Koljale helistamiseks oma mobiiltelefoni Siemens MC60, millest võttis Kolja välja kannatanu Elisa telefoni kaardi ja pani sisse oma kaardi, öeldes, et helistab tädile, pärast helistamist aga ütles, et läheb juua ostma, kuid tagasi enam ei tulnud ning telefoni ei tagastanud. Telefoni väärtus 2474 krooni. (t/l 2, 3) Koopiad K.Ke sõlmitud otsekorralduslepingust, telefoni ostukviitungist. (t/l 4-5) 18.04.2005 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on K.K temale esitatud kolmel fotol ära tundnud fotol nr 3 kujutatud N.Tis Kolja nimelise isiku, kes temalt 24.03.2005 kella 11.00 ajal võttis helistamiseks telefoni. (t/l 9-13) 18.04.2005 koostatud kannatanu K.Ke ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tundis fotol nr 3 kujutatud isikus ära Kolja, kellega sõitis koos rongis ning noormees tuli rongi koos S.Siga. Suhtles Koljaga kuna tundis Sergeid ja ei oodanud midagi halba. Kolja küsis Balti jaamas helistamiseks telefoni, kuid ei ole kindel, kas Sergei seda kuulis, sest Sergei rääkis kellegagi. Seda aga Sergei nägi, et Kolja helistas tema telefoniga ja läks juua ostma. Ei jõudnud telefoni tagasi küsida, sest Kolja läks hästi ruttu poodi sisse. Küsis Sergeilt kui kaua ta Koljat tunneb ja tuli välja, et olid tuttavaks saanud eelmisel päeval. Teab Koljast vaid seda, et elab Tamsalus. Esitab tsiviilhagi 2475 krooni nõudes. (t/l 14-15) 25.04.2005 koostatud kahtlustatava N.Ti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav kuriteo toimepanemist ja seletas, et 24.03.2005 kohtus kella 09.15 ajal Tamsalu jaamas S.Siga ja läksid koos rongi peale. Sinna tuli ka Sergei tuttav Karit. Kui Tallinna jõudsid, siis küsis Karitilt telefoni helistamiseks ja andis Karitile kariti telefonikaardi, öeldes, et kasutab enda oma. Tegi näo nagu helistaks ja ütles, et läheb juua ostma, teades, et tagasi ei tule ja telefoni ei tagasta. 30 minuti pärast müüs telefoni võõrale meesterahvale 450 krooni eest. (t/l 41-45) 21.03.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt avaldas L.V, et 18.03.2005 kella 13.45 ajal Tallinnas balti jaamas Leila kohvikus küsis ammune tuttav N.T temalt helistamiseks mobiiltelefoni, kuid kui N.T oli telefoni kätte saanud, jooksis ta minema. Telefon oli Samsung SGH-X460 maksumusega 3187 krooni. Helistas kõrvallauas istunud Martini telefoniga oma telefonile, kuid see oli välja lülitatud ning sai aru, et telefon varastati. Helistas ka politseisse, kuid politsei kohale ei tulnud. Telefonis oli EMT kaart väärtusega 100 krooni. Kokku tekitati kahju 3287 krooni, millises summas esitab ka tsiviilhagi. (t/l 53-57) 3 Koopia arvest ja lepingust, millest nähtuvalt ostis M.Vi 04.02.2005 mobiiltelefoni Samsung SGH-X460 3187 krooni eest järelmaksuga 12 kuud. (t/l 58-61) 25.04.2005 koostatud kahtlustatava N.Ti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav kuriteo toimepanemist ja seletas, et 21.03.2005 kell 13.00 kohtus Balti jaamas turu lähedal kohvikus Leila oma tuttava L.Vga. Teadis, et tal on mobiiltelefon ja olles natuke juttu rääkinud, küsis telefoni helistamiseks. L.Vanari andiski oma telefoni koos kaardiga, kuid tal ei olnud vaja kuhugi helistada. Tahtis telefoni, et see maha müüa. Saanud telefoni oma kätte, jooksis kohe minema ja müüs telefoni 30 minuti pärast Balti jaama läheduses 500 krooni eest võõrale mehele. (t/l 62-66) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, seejuures süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute K.Ke ja L.V ütlusi ja mobiiltelefonide ostmist tõendavaid arveid, samuti fotode järgi äratundmise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemine on kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud
Kriminaalasjas kogutud tõenditest, so kannatanute ütlustest ilmnevatest asjaoludest ja süüdistatava selgitustest inkrimineeritud kuritegude toimepanemise kohta kohus järeldab, et süüdistatava tahtlus oli suunatud sellele, et kannatanud eksitusse viia ning helistamise ettekäänet kasutades sai süüdistatav võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil oma valdusse. See sai aga võimalikuks vaid seetõttu, et süüdistatav teadvalt lõi kannatanutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ja kannatanud loovutasid oma vallasasjad süüdistatavale, mille järgselt süüdistatav lahkus kiiresti sündmuskohalt koos vallasasjadega ning pööras need enda kasuks. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud kelmusena. Kuivõrd süüdistatavale on menetletavas kriminaalasjas inkrimineeritud kaks samalaadset kuritegu ning teda on ka varem kelmuse toimepanemise eest karistatud, siis oli süüdistatav kuritegu toime pannes isikuks, kes on varem kelmuse toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kohtueelsel menetlusel L.V esitas tsiviilhagi 3287 krooni nõudes. Sama nõude juurde jäi ta ka kohtuistungil. Varaline nõue sisaldab endas süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise tulemusena kannatanult hõivatud mobiiltelefoni ja selles olnud kõnekaardi maksumust. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava tahtliku kuritegeliku käitumise tulemusena. K.K esitas tsiviilhagi 2475 krooni nõudes. Varaline nõue sisaldab endas süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise tulemusena kannatanult hõivatud mobiiltelefoni maksumust. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava tahtliku kuritegeliku käitumise tulemusena. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus tähtajaga ühest kuni viie aastani. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, kuritegude raskusest ja toimepanemise tehioludest ning kuritegude rohkusest, samuti süüdistatava isikust. Kohus ei ole tuvastanud süüdistataval ei karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüdistatavat süüdistatakse kahe varavastase kuriteo toimepanemises, millistega tekitati varaline kahju. Kuriteod on toime pandud 21.03.2005 ja 24.03.2005, seega Tallinna 4 Linnakohtu 02.09.2004 otsusega määratud kaheaastase katseaja jooksul. Peale selle on teda karistatud 09.05.2005 otsusega teo eest, milline oli toime pandud 2004 aasta märtsis. Kõigil juhtudel on tegemist olnud varavastaste kuritegudega ja seejuures oli teda karistatud 02.09.2004 otsusega samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 09.05.2006 määrusega pöörati mõlemad varasemad mõistetud karistused täitmisele, kuivõrd süüdistatav ei täitnud kontrollnõudeid, millised olid tema suhtes karistuse tingimisi kohaldamata jätmise aluseks. Seejuures oli tal kandmata vangistust esimese otsuse järgi 1 aasta ja 7 kuud ning teise otsuse järgi 6 kuud. Arvestades seda, et süüdistatav oli teadlik sellest, et karistuse kohaldamata jätmise tingimuseks on ka see, et ta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, jätkas süüdistatav sellele vaatamata ka varavastaste kuritegude toimepanemist, tekitades sellega varalist kahju, leiab kohus, et süüdistatavale ei ole võimalik määrata karistust ettenähtud alammääras. Süüdistatava järjekindlus varavastaste kuritegude toimepanemisel näitab ilmekalt seda, et süüdistataval on aastate jooksul puudunud soov saada elatusvahendeid legaalsel teel ning ta on eelistanud oma majanduslikku heaolu saavutada kõrvaliste isikute arvelt. Tema käitumine katseaja jooksul annab aluse järeldada, et ta suhtus ükskõikselt sellesse, et tema suhtes oli karistus tingimisi kohaldamata jäetud. Seejuures näitas ta ka korduvalt seda, et ta suhtub üleolevalt kõrvaliste isikute varalistesse õigustesse ja omandisse ning ta suutis veenvalt tõestada seda, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Seetõttu kuulub temale mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Peale selle ei võimaldakski
lg 5 sätted teha kohtul muud, kui moodustada liitkaristus
Kuivõrd menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud Tallinna Linnakohtu 02.09.2004 otsusega määratud katseajal, kuulub käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liitmisele Tallinna Linnakohtu 02.09.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, so käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita tähtajaline vangistus 1 aasta ja 7 kuud. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et Viru Maakohtu 09.05.2006 määrusega on täitmisele pööratud mõlema eelmise kohtuotsusega kohaldmata jäetud karistused, ei halvenda süüdistatava olukorda, kuivõrd sama määrusega on kergem ja hilisema otsusega mõistetud karistus loetud kaetuks varem mõistetud ja ärkandmata raskema karistusega. Selline asjaolu aga ei anna alust liitkaristuse moodustamisel kohaldada
lg 1 sätteid, kuivõrd sel juhul ei oleks võimalik täita
lg 5 ja sellest tulenevalt
Vastasel juhul tekiks olukord, kus iga uue kuriteo toimepanemine kergendaks süüdistatava olukorda. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.