4-06-800 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a. Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Liina Parv Väärteoasja number 4-06-800 Väärteoasi Lauri Kask kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 09.02.2006.a otsusele väärteoasjas nr 2602,06,000593 Kohtuvälise menetleja esindaja juhtivkonstaabel Hillar Leet. Kaebuse esitaja Lauri Kask , kodakondsus: EV kodanik, töökoht: AS Hüdroehitus). juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135 lg 2, kohus otsustas Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Jätta muutmata Lõuna Politseiprefektuuri 09.02.2006.a otsus väärteoasjas nr 2602,06,000593 Lauri Kask karistamise kohta Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni. Lauri Kask kaebuse jätta rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda Lõuna Politseprefektuuri arvele nr 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas (kood 401) ja viitenumber
- Edasikaebamise kord Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tarti Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 07.06.2006.a Tartu Maakohtu kantseleis. Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 09.02.
- a otsusega väärteoasjas nr 2602,04,000593 karistati Lauri Kaske liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 3000 krooni. Otsuse kohaselt Lauri Kask, juhtides 23.12.2005.a kell 12:50 mootorsõidukit Tartus Kalda tee 1c Eedeni juures, manöövri (ümberreastumine) alustamisel ei veendunud piisavalt manöövri ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge paremal naaberrajal liikunud sõidukiga. LE nõude rikkumisega tekitati varaline kahju, millega Lauri Kask rikkus LE (liikluseeskirja) § 91 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi. Väärtegu loeti tõendatuks väärteoprotokolli ning tunnistaja Andrus Heinlo ütlustega. Menetlusalune isik esitas 25.01.2006.a vastulause, milles ei tunnista oma süüd, kuna enne manöövri alustamist lülitas ta sisse suunatule, mis oli õnnetuse hetkeks vilkunud vähemalt 8-12 sekundit. Manöövri ohutuses veendus ta mitu korda üle õla ning parempoolsest küljepeeglist vaadates, kuid Kalda tänava Eedeni keskuse ees sõitis tagumine auto tema poolt juhitud autole tagant otsa, mida tõendab osaliselt asjaolu, et tema auto sõidukiirus oli 20-30 km/h, tagumisel autol 40 km/h, mille juht ei pannud tähele tema auto suunatuld. Tunnistaja Andrus Heinlo ütluste kohaselt juhtis ta autot Audi A4 Tartus Kalda teel suunaga Kaunase pst poole. Sõites parempoolsel sõidurajal kiirusega ca 40 km/h tema ees teisi sõidukeid ei liikunud, kuid eemal valgusfoori ees seisid sõidukid. Enne ülekäigurajani jõudmist möödus tema poolt juhitud sõidukist vasakult poolt sõiduauto, mis hakkas ümber reastuma parempoolsele sõidurajale. Kuigi Andrus Heinlo pidurdas, toimus sõidukite kokkupõrge. Kohtuväline menetleja, arvestades kõiki liiklusõnnetuse asjaolusid, ei arvestanud menetlusaluse isiku vastulauset. Arvestades liiklusõnnetuse tehiolusid ja tekkinud sõidukite vigastusi liiklusõnnetuse järgselt, asus menetleja seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas Lauri Kask LE § 91 nõuete rikkumisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. 23.02.2006.a esitas Lauri Kask kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist. Kaebaja ei nõustu otsusega antud väärteoasjas, leides, et otsus on nii sisuliselt kui vormiliselt ebaõige, kuna otsuses ei ole kirjas tema poolt juhitud sõiduauto mark ning väärteo toimepanek on tõendatud lisaks tunnistaja ütlustele väärteoprotokolliga, mis on üksnes menetlusdokument ja ei saa tõendada tema süüd või süütust. Lisaks leiab kaebaja, et politseitöötajad lavastasid ta süüdi, kuna liiklusõnnetuse kohta ei koostatud skeemi ning ei fikseeritud sündmuskohta, mistõttu ei ole piisavalt kogutud tõendeid ning lahend on erapoolik. Kaebaja kordab vastulauses esitatut, mille kohaselt tema poolt juhitud auto oli tehniliselt korras, enne manöövri sooritamist veendus ta korduvalt selle ohutuses, suunatuli oli sisse lülitatud piisavalt kaua enne manöövri alustamist, auto kiirus vastas liiklussituatsioonile. Kaebaja leiab, et sõidukite kokkupõrge seisnes tema autole tagant otsasõidus õnnetuses osalenud teise juhi LE § 93 nõuete eiramise tagajärjel, mis kohustab taga sõitva rööbasteta sõiduki juhti teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Lauri Kask leiab, et teine osapool püüab väita, et ei märganud tema autol 8-12 sekundit vilkunud suunatuld ning valetab, et kaebaja möödus tema autost, kuna väiksema kiirusega liikuv auto ei saa kuidagi suurema kiirusega liikujast mööduda. Asjaolu, et kaebaja auto liikus väiksema kiirusega, tõendavad sõidukitel tekkinud vigastused – kaebaja autol vigastused auto tagaosal praktiliselt puuduvad, seevastu Audi A4 vigastused on esiosas märkimisväärselt tõsised. Kaebaja väitel oli tema juhitud auto visuaalselt hinnatuna viimase tahavaate ajal ca kolme autopikkuse jagu Audi A4-st eespool. Kohtuistungil jäi Lauri Kask esitatud kaebuse juurde, korrates üle kirjalikus kaebuses toodud argumendid. Kaebuse esitaja kirjeldas, et kui ta käesoleva aasta 16-ndal jaanuaril läks politseisse seletuskirja kirjutama, vormistati talle samal ajal väärteoprotokolli ning tema seletuskiri politseiametnikku ei huvitanud. Samuti ei arvestatud väärteoasjas otsuse tegemisel tema vastulauses toodut. Kaebaja leiab, et ta käitus eeskirjade kohaselt õigesti ning ei oska kommenteerida Audi juhi väidet, et ta tema autol suunatuld ei pannud tähele. Enda liikumise kohta on ta kohtuistungil kirjeldanud, et ta tuli Pikalt tänaval ja suundus esimesse ritta. Ta soovis sõita Ihaste teele. Ringilt esimesse sõiduritta ta kohe ei pööranud. Liiklustihedus oli suhteliselt tihe. Tema autol põles suunatuli 8-12 sekundit ja selle aja jooksul ei olnud võimalik ümber reastuda. Ta nägi, et naaberreas, bussijaama tasku koha peal, ei olnud sõidukit. Ta ei eeldanud, et tal on eesõigus, kuid visuaalselt tundus talle, et tagantsõitja vähendab kiirust ja laseb ta vahele. Peeglist vaadates nägi ta, et teine auto oli alles ülekäiguraja taga. Ta läks tasakesi, et teda oleks märgata. Sarnaselt on Lauri Kask toimunut kirjeldanud ka tema ülekuulamisel 16.01.2006.a (tl 18) ja samuti tema vastulauses Lõuna Politseiprefektuurile 25.01.2006.a (tl 6). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Lauri Kask rikkus LE § 91 nõudeid. Lauri Kask alustas ettevaatamatult 2
(5)sõidurea vahetust. Liikluseeskirja järgi peab juht käituma vastavalt liiklussituatsioonile, et tagada ohutus, kuid Lauri Kase manööver ei olnud ohutu. Suunatule sisselülitamine ei anna eesõigusi ega võta ka kohustust veenduda manöövri ohutuses. Tunnistaja Andrus Heinlo kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta Pikalt tänavalt ringteele esimesest reast. Lauri Kase auto sõitis teisest reast. Ülekäiguraja juures tunnistaja seisma ei jäänud. Lauri Kase juhitud Opel sõitis tagant poolt ja palju suurema hooga. Tunnistaja ees oli vaba ruum. Seda, et Lauri Kase autol oleks suunatuli sees olnud, ta ei näinud ja ei saanud ka aru, et Lauri Kasel oli plaanis manööver. Ta pidurdas ja toimus kokkupõrge. Väide, et toimus tagant otsasõit, on vale, kuna autode vigastused on külje peal. Kokkupõrge viis tema auto tule paremale poole. Politsei tuli kohale umbes tund-poolteist hiljem. Nad nihutasid sõiduautod kohalt ära, sõites bussitaskusse. Pidurdusjälgi ei olnud, kuna liiklus oli tihe. Politseil ei olnud pärast enam võimalik pilte teha. Kui politseinik oli oma nägemuse öelnud, süüdistas Lauri Kask teda politseinikega kokkumängus. Tunnistaja kinnitusel nägi ta koha peal käinud politseinikku esimest korda. Sarnaselt on Andrus Heinlo toimunut kirjeldanud 11.01.2006.a tunnistaja ülekuulamisel (tl 17). Väärteoasjas on tõenditeks veel väärteoprotokoll, liiklusõnnetuse akt ning fototabelid. Väärteoprotokolli nr AB 777378 kohaselt Lauri Kask 23.12.2005. a. kl 12.50 Tartus Kalda tee 1c juures Sõpruse pst ja Ihaste tee vahel, juhtides mootorsõidukit, ümberreastumise manöövri teostamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge parempoolsel naaberreal liikuva sõidukiga. Rikkumisega tekitati varaline kahju AS Sampo Pank sõidukile Audi A4, reg.nr 198 MEJ vasakpoolse esiporitiiva ja esistange muljumisega. Rikkus LE § 91, kvalifikatsioon LS § 7417 (tl 19). 11.01.2006.a koostatud liiklusõnnetuse akti kohaselt Lauri Kase juhitud sõidukil Opel Omega, reg. nr 912 TEI, on kriimustatud tagastange parempoolne nurk. Andrus Heinlo sõidukil Audi A4 reg. nr 198 MEJ on muljutud vasakesitiib, esistange (tl 16). Juurde on lisatud fototabel, millelt nähtuvad kummagi sõiduki vigastused (tl 21-22). Kohtu seisukoht Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja Lauri Kase kaebus rahuldamata. Lauri Kasele on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus LE § 91 nõudeid, millega pani toime LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7417 lg 1 redaktsioon nägi ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed. Kohus on seisukohal, et Lauri Kase poolt 23.12.2005.a Kalda tee 1c juures LE § 91 nõuete rikkumine ja seega LS § 7417 lg1 sätestatud väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Väärteoasjas on Lauri Kase, Andrus Heinlo ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega, samuti eeltoodud dokumentaalsete tõenditega, täielikult tõendatud, et 23.12.2005.a teostas Lauri Kask Kalda teel Sõpruse pst ja Ihaste tee vahelisel lõigul suunaga Ihaste tee poole manöövri ümberreastumise, veendumata selle ohutuses, mille tulemusena toimus kokkupõrge parempoolsel naaberreal liikunud sõidukiga, mida juhtis Andrus Heinlo. Lauri Kask on nii vastulauses kui kaebuses korduvalt väitnud, et enne manöövri sooritamist veendus ta korduvalt selle ohutuses ning tema autol põles suunatuli 8-12 sekundit enne manöövri alustamist. 3
(5)See asjaolu iseenesest ei anna õigust sõidurea vahetuseks, kui juht ei ole veendunud manöövri ohutuses. Lauri Kase kaebuse kohaselt oli tema poolt juhitud auto ca kolme autopikkuse jagu Audi A4-st eespool. Kohtuistungil ütles menetlusalune isik, et visuaalselt tundus talle, nagu oleks Andrus Heinlo vähendanud kiirust ja laseb ta vahele. Kuigi nimetatud asjaoludel võib ümberreastumine üldjuhul olla õigustatud, peab juht igal konkreetsel juhul eraldi liiklussituatsiooni hindama. Kohtu hinnangul ei veendunud Lauri Kask naaberreale sõites piisava tähelepanelikkusega, et ümberreastumine oleks ohutu ja et ta ei takistaks sellega teisi liiklejaid. Sellele viitavad fototabelid autode vigastuste kohta, mis tõendavad Lauri Kase süüd liiklusõnnetuse põhjustamises. Tekkinud vigastustest nähtub, et kaebaja on reavahetusel ekslikult hinnanud manöövri sooritamiseks kuluvat aega ning naaberreal liikunud sõiduki kiirust, kuna vigastuste asukoht kinnitab, et Lauri Kask ei olnud kokkupõrke hetkel jõudnud ümberreastuda, vaid tema auto oli manöövrit lõpetamas, põhjustades sellega külgmise kokkupõrke tagantsõitva autoga. Lauri Kask on avariis süüdlasena püüdnud näidata Andrus Heinlot, loetledes asjaolusid, mis tema arvates näitavad Andrus Heinlo poolt liiklusreeglite rikkumist. Kohus leiab, et Lauri Kase ütlused selle kohta, et Andrus Heinlo rikkus LE § 93 sätestatud nõudeid, andmata teed ümberreastuva naaberrea juhile, on ümberlükatud Andrus Heinlo ütlustega, samuti fototabelitega. Kohtul puudub alus kahelda Andrus Heinlo kindlates ütlustes selle kohta, et vasakpoolsel naaberreal sõitev auto, mida juhtis Lauri Kask, lähenes suure hooga ning olles tema juhitud autost umbes poole autopikkuse jagu ettepoole sõitnud, hakkas ümberreastuma parempoolsesse sõiduritta. Nähes, et auto keerab talle ette, pidurdas ta ja keeras rooli paremale, kuid teine sõiduk jätkas ümberreastumist ja toimus kokkupõrge tema sõiduki vasakpoolse esinurga ning teise sõiduki parempoolse taganurga vahel. Fototabelid kinnitavad vigastuste asukohta. Kohus loeb õigeks Andrus Heinlo ütlused, mille kohaselt kõrvalrajal sõitev sõiduk keeras tema autole ette ning kokkupõrge toimus ümberreastuva sõiduki süül. Lauri Kask kinnitab, et tema juhitud auto liikus väiksema kiirusega kui Andrus Heinlo juhitud auto, s.o umbes 20-30 km/h.. See on vastuolus tunnistaja Andrus Heinlo ütlustega, mille kohaselt möödus Lauri Kase auto tema autost suure hooga ja tema sõidukiirus enne kokkupõrget umbes 40 km/h. Vastupidisel juhul oleks kaebaja enne manöövri alustamist pidanud nägema kõrvalrajal temast kiiremini liikuvat autot ning jätma manöövri sooritamata. Lauri Kase kaebuse kohaselt kinnitavad ka sõidukitel esinenud vigastused, et Andrus Heinlo sõitis tagant tema autole otsa. Kohus leiab, et autodel esinenud vigastuste asukoht ja laad annavad kinnitust, et just Lauri Kase juhitud auto sõitis naaberrajal sõitvale autole ette. Juhul, kui oleks toimunud tagant otsasõit, ei oleks kummalgi autol saanud vigastused tekkida küljele. Kohus kinnitab kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta selles, et Lauri Kask oleks pidanud enne manöövrit veenduma selle ohutuses ning antud juhul alustas Lauri Kask ettevaatamatult sõidurea vahetusega. Lisaks leidis kaebaja, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus on vormiliselt ebaõige, kuna otsuses ei ole kirjas, millist sõiduautot kaebaja juhtis. Kohus on seisukohal, et nimetatud puudus ei kujuta endast olulist menetlusõiguse rikkumist, kuna toimepandud väärteo seisukohalt ei oma eraldi tähtsust asjaolu, millise sõiduautoga tegu toime pandi. Sõiduauto mark on fikseeritud väärteoprotokollis, mis oli otsuse koostamise üheks aluseks. Samuti leidis kaebaja, et väärteo toimepanekut tõendavaks dokumendiks ei saa olla väärteoprotokoll, kuna väärteoprotokoll iseenesest on menetluslik dokument, mis ei saa tõendada tema süüd või süütust. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei muuda see asjaolu kohtuvälise menetleja otsust sisult ebaõigeks. Ehkki väärteoprotokoll on tõendiks üksnes juhul, kui selles sisalduvad menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused, saab käesolevas asjas väärteoprotokolli lugeda tõendiks väärteo faktiliste andmete osas (aeg, koht, kaasnenud asjaolud). 4
(5)Kuigi kaebaja viitab liiklusõnnetuse põhjustamises enda süüdilavastamisele politseiametnike poolt, puudub kohtul sellise kahtluse kinnitamiseks alus. Kohtuväline menetleja on otsuses selgitanud, et Lauri Kase vastulauset väärteoprotokollile ei arvestata liiklusõnnetuse tehiolude, st liiklusõnnetuse faktiliste asjaolude, ning sõidukitel tekkinud vigastuste tõttu. Kohus on eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel seisukohal, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud Lauri Kase süü 23.12.2005.a liiklusõnnetuse põhjustamises. Nimetatud liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju. Seega on Lauri Kase süütegu õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus mõjuvat põhjust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 alusel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7417 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Lauri Kaske rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 3000.krooni. Seega karistati teda alla sanktsiooni keskmise määra. Lauri Kase väärteokaristuse õiendist nähtuvalt ei ole teda varem haldusõigusrikkumiste/väärtegude eest karistatud, 30.01.2006.a on teda karistatud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 900 krooni. Lauri Kase karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Karistus on määratud arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või osaliseks muutmiseks puudub alus. Kohtunik: 5
(5)