4-06-1595 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juunil
- a Tartu, Kalevi 1 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-06-1595 (2602,06,003722) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Madis Ilmoja kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 17.04.2006.a. otsuse peale väärteoasjas LS § 7422 lg. 2, 4 järgi Menetlusalune isik Madis Ilmoja RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tühistada Madis Ilmojale kohtuvälise menetleja 17.04.2006.a. otsusega LS § 7422 lg. 4 järgi määratud lisakaristus. Kohtuvälise menetleja 17.04.2006.a otsusega LS § 7422 lg. 2 järgi määratud põhikaristus, rahatrahv 2220 (kaks tuhat kakssada kakskümmend) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
- Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Tuvastatud asjaolud. 1 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 17.04.2006.a. otsusega karistati Madis Ilmojat LS § 7422 lg. 2 alusel rahatrahviga 37 trahviühiku ulatuses, s.o. 2220 krooni ja LS § 7422 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Karistuse määramise aluseks on märgitud KarS § 56 lg.
- Otsuse kohaselt 27.03.2006.a. kella 07.33 ajal oli Madis Ilmoja Tartu maakonnas, Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
- kilomeetril, liikudes Tartu suunas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra. Madis Ilmoja rikkus sellega Liikluseeskirja § 124 p. 2 nõudeid, milline rikkumine on kvalifitseeritav LS § 7422 lg. 2 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ütlused). Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on varem toime pannud sarnaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. 27.03.2006.a. on konstaabel Kristjan Koppel koostanud väärteoprotokolli, milles on väärteo sündmust, aega, kohta ja vastutuse alust kirjeldatud samasuguselt väärteootsuses märgituga. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku seletus: „Kiirustasin tööle haiglasse, hommikusele haigete seisundite arutelule. Olin alustamas möödasõitu eessõitvast veoautost, et enne sirge lõppu manööver ohutult lõpetada. Tunnistaja Martin Kukk on andnud ütlusi selle kohta, et 27.03.2006.a. kella 07.33 ajal teostas ta koos konstaabel Kristjan Koppeliga liiklusjärelevalvet Tartumaal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel
- kilomeetril. Samal ajal liikus neile vastu Tartu suunas sõiduauto Toyota Carolla registreerimisnumbriga 334 ANH, mille liikumiskiiruseks mõõtsid 121+/-4 km/h. Sõiduki peatamisel osutus selle juhiks Madis Ilmoja, isikukood: 36507222716, kes tunnistas, et kiirustab tööle ning ei vaidlustanud kohapeal midagi. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli 27.03.2006.a. andmetel on 27.03.2006.a. kella 07.33 ajal oli Tartu maakonnas, Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
- kilomeetril mõõdetud Madis Ilmoja juhitud sõiduauto Toyota Carolla registreerimisnumbriga 334 ANH kiiruseks 121 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Liiklusjärelevalves kasutati töökorras kiirusmõõteseadet Stalker Dual 46199, mis oli testitud 27.03.2006.a. kell 06.
- Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr. 06110002 andmetel on kiirusmõõtur Stalker Dual 46199 taadeldud 06.01.2006.a. ja vastab nõuetele. Mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel laboritingimustes +/- 1 km/h. 23.05.2006.a. korrakaitseosakonna õiendi andmetel on Madis Ilmoja, isikukood: 36507222716, toime pannud kuus väärtegu ajavahemikus 22.01.1998.a. kuni 11.11.2005.a. Perioodil 22.01.1998.a. kuni 30.06.2003.a. on trahvid määratud väärtegude toimepanemise päeval kolmel korral HÕS § 106 lg. 1 järgi, ühel korral LS § 7422 lg. 1 järgi ja ühel korral LS § 7415 järgi. Kõik eelnimetatud karistused, trahvid, millest ükski ei ületa 600 krooni, on tasutud trahvi määramisest vähem kui ühe kuu möödudes. 11.11.2005.a. on rahatrahv määratud LS § 7422 lg. 2 järgi 600 krooni. Trahv on tasutud 24.11.2005.a. Kaebuse sisu ja põhjendused. 2 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Madis Ilmoja esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebuse esitaja palub tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kaebuse esitaja väidab, et ületas lubatud sõidukiirust vaid korraks kiirendusel, et vastutuleva auto möödudes saaks sooritada ohutult möödasõidu eesliikuvast veoautost enne sirge teelõigu lõppu. Vastutulevast autost - erimärgistusteta politseiautost kiiruse ületamine ka fikseeriti. Veoautost möödudes langetas ta sõidukiiruse lubatud piiresse. Karistuse määramine väärteoprotokolli alusel on talle elus esmakordne. Eelnev väikese piirkiiruse ületamise eest määratud rahatrahv 600 krooni oli novembris 2005.a. Kaebuse esitaja väidab, et on selgelt aru saanud ja teinud tõsised järeldused enda väärteost. Vastulauset väärteo asjas politseile ei esitanud, sest nõustus väärteoga aga ei osanud arvata, et rakendatakse lisakaristust. Seoses sellega, et kiiruse ületamised on olnud suhtelised väikesed ja väärteoprotokolli alusel karistuse määramine esmakordne ning asjaolu, et kaebuse esitaja mõistab oma väärteo tõsidust ja selle eest määratavat ranget karistust, palun ta kohtult mitte rakendada lisakaristust -juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Ta vajab juhtimisõigust tööl käimiseks Tallinnast Tartusse ja juunis 2006 toimuva rahvusvahelise konverentsi ettevalmistamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärtegu on tõendatud kiiruse mõõtmise protokolliga. Kiiruse ületamine on üks raskematest liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Selleks, et aru saada rikkumise ohtlikkusest, on järgmised numbrilised näitajad: - reageerimismaa lubatud kiirusel on 25 meetrit, reageerimismaa kiirusel 121 km/h on 33 meetrit. Reageerimismaa pikeneb ümardatult 8 meetrit; - pidurdusmaa lubatud kiirusel on 41 meetrit, pidurdusmaa kiiruse 121 km/h on 75 meetrit. Pidurdusmaa pikeneb ümardatult 33 meetrit. Ajaline võit 2 km läbimisel on 20 sekundit. Karistuse määramisel on arvesse võetud isiku süüd. Vastulauset kohtuvälisele menetlejale esitatud ei ole. Menetlusalusel isikul on kehtiv samalaadiline rikkumine, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lisakaristus ei ole määratud maksimummääras (maksimum 6 kuud). Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas määratud lisakaristus muutmata. Kohtu järeldused. LE § 124 järgi suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS §
- Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine
(1)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
(2)Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. 3 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)
(3)Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(4)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
(5)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri seadus (KarRS) § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad
(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et Madis Ilmoja juhitud sõiduki kiiruse ületamine väärteootsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud ning see asjaolu oli väärteomenetluse alustamise aluseks. Kohus lahendab Madis Ilmoja kaebuse kohtuvälise menetleja 17.04.2006.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et Madis Ilmoja ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust kinnipidamisele eelnenud ajal piirides, mis on sätestatud LS § 7422 lg.
- Menetlusalune isik tunnistab enda süüd. Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Menetlusaluse isiku seletus on kooskõlas tõenditega. Madis Ilmoja on kogu menetluse kestel andnud samasisulisi ütlusi, milles ta tunnistab enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamises. Kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamisel ja toimingute teostamisel on järgitud menetlusnorme. Väärteoprotokoll sisaldab VTMS §-s 69 nõutavaid andmeid. Väärteoprotokolli lõpposas on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Riigikohtu
- juuni 2004.a. otsuses 3-1-1-50-04 on väljendatud seisukoht, mille järgi VTMS § 72 lg 1 alusel teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Seadusest tulenev vastulause esitamise õigus on kantud väärteoprotokolli, mille ärakiri antakse protokolli koostamise järel menetlusalusele isikule kätte. Sel viisil vastulause esitamise õigusest teavitamine on piisav. Vastulauset esitamata ootas Madis Ilmoja ära kohtuvälise menetleja otsuse ning seejärel vea avastamise järel vaidlustas otsuse kohtus. Vastulause esitamisega oli menetlusalusel isikul, Madis Ilmojal võimalik kaasa rääkida ka 4 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) karistuse liigi ja määra osas, esitades omapoolsed seisukohad kohtuvälisele menetlejale. Kummaline on kaebuse esitaja väide selle kohta, et temale on trahv väärteoprotokolli järgi määratud esmakordselt. Varasemate karistuste andmetest järeldub, et karistused on määratud vahetult väärtegude toimepanemise järel. Sellest omakorda järeldub, et väärtegude toimepanemise asjaolud on olnud selged, menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusega ja väärteoasjas on otsus tehtud eelnevalt väärteoprotokolli koostamata. Väärteomenetluse seadustik ja kuni 01.09.2002.a. kehtinud Haldusõiguserikkumiste seadustik võimaldas asja lahendamist väärteomenetluse seadustiku mõistes kiirmenetluses. Kuigi menetlusalusel isikul puudub väärteo üldmenetluses menetlemise kogemus, oli tal õigus aktiivselt menetlusest osa võtta. Kohus ei tuvastanud Madis Ilmoja süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Madis Ilmoja väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Võrreldes Liiklusseaduse kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsiooniga on seaduseandja alates 01.10.2005.a. andnud kohtuvälisele menetlejale ja kohtule õiguse otsustada karistuse üle tervikuna, s.h. ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise üle. Antud juhul on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud. Järgnevalt kohus analüüsib, kas see on olnud põhjendatud. Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on menetlusalusele isikule põhjendamatult määratud lisakaristus LS § 7422 lg. 4 järgi. Kuigi Madis Ilmoja on varem ajavahemikus 1998 - 2002.a. väärteomenetluses karistatud viiel korral, on tema karistuse kandmisest möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuulub esimene karistus registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Ainsa kehtiva ja karistusregistriseadusest tulenevat mõju omava karistusena tuleb Madis Ilmojal arvestada 11.11.2005.a. määratud rahatrahvi samasuguse väärteo eest. Kohus tuvastas menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse. Madis Ilmoja on kogu menetluse kestel andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Väärteootsusele esitatud kaebuses on ta kahetsust ja arusaama teo õigusvastasusest väljendanud selgesõnaliselt. Nendest asjaoludest on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma liikluseeskirju eirava käitumise suhtes ja kahetseb puhtsüdamlikult. Arvestades KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest lisakaristust määramata. LS § 7422 lg. 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Õiguslikus tähenduses teise samasuguse väärteo toimepanemisel on süüdlast põhjendatult mõjutatud varasema karistusega võrreldes kolm korda suuremas määras, mis ületab ettenähtud karistuse keskmise määra. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning põhikaristuse määra, ei ole lisakaristuse määramine vajalik. Kõigest eeltoodust on võimalik järeldada, et põhikaristus hoiab menetlusalust isikut edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse tühistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtunik 5 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)