1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-273 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15. 03. 2006 Viru Maakohus koosseisus: Kohtunik TIIT KULLERKUPP Rahvakohtunikud Maie Tamm, Kainu Aer Sekretär Aile Siil juuresolekul

§ 143

lg2 p2; 141’ lg2 p2 järgi 3a 6k v/k tingimisi katseajaga 3a., väärteokorras karistatud 4 korral. tõkend- vahi all pidamine süüdistuses KarS § 114 p1 järgi MEELIS TAMMSAAR isikukood xxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxxxx , ei tööta, kaks alaealist last, varem kohtu poolt karistatud: 1) 06.08.1992 Lääne-Viru MK poolt KrK § 139 lg2 p1,2 järgi rahatrahv 200 kr; 2) 04.02.1997 Lääne-Viru MK poolt KrK § 140 lg2 p3- § 15 lg2 järgi 2a v/k tingimisi katseajaga 2a; 3) 25.11.

§ 143lg2 p2; 141’ lg2 p2 järgi 2a v/k tingimisi katseajaga 2a.

4) 10.12.

§ 139lg2 p2; 203 järgi rahatrahv 1100 krooni, väärteokorras karistatud 8 korral. tõkend- vahi all pidamine süüdistuses Kar

S § 114 p1 järgi. AGO TILK’a süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema, ööl vastu 21.02.2005a xxx linnas xxxx koos Meelis Tammsaarega tappis piinaval viisil M P, tekitades kannatanule kirve, noa, kahvli ja potikaanega, samuti rusikate ja M. Tammsaar kipsis jalaga lüües hulgaliselt suurt valu põhjustanud vigastusi: koljuõõnde tungiva haava vasakul pool pea oimukiirupiirkonnas, koljuluude, ajukelmete ja peaaju vigastusega haavakanali suunal, verevalumitega pea pehmetes kudedes, koljuõõnde mittetungiva haava vasakul pool pea otsmikupiirkonnas otsmikuluu välimise luuplaadi vigastuse ja verevalumiga pehmetes kudedes; kaks kõhuõõnde tungivat haava peensoolekinnisti ja kõhukelme vigastusega haavakanali suunal, ; haava vasaku reie eespinnal suurte veresoonte vigastuseta; haava paremal ninatiival ja haava vasakul pool pea otsmikupiirkonnas, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastused vasaku reie sisepinnal ; hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid näol ka peas, verevalumid üla- ja alahuule limaskestadel, millest surma põhjuseks oli aju-kolju lahtine trauma, millega kaasnesid koljulaeluude murd, peaajupõrutus ja- lömastus. Seega Ago Tilk, tappes teise inimese piinaval viisil, pani toime KarS § 114 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MEELIS TAMMSAAR’t süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema, ööl vastu 21.02.2005a xxx linnas xxxx koos Ago Tilgaga tappis piinaval viisil M P, tekitades kannatanule kirve, noa, kahvli ja potikaanega , samuti rusikate ja kipsis jalaga lüües hulgaliselt suurt valu põhjustanud vigastusi: koljuõõnde tungiva haava vasakul pool pea 2 oimu-kiirupiirkonnas, koljuluude, ajukelmete ja peaaju vigastusega haavakanali suunal, verevalumitega pea pehmetes kudedes, koljuõõnde mittetungiva haava vasakul pool pea otsmikupiirkonnas otsmikuluu välimise luuplaadi vigastuse ja verevalumiga pehmetes kudedes; kaks kõhuõõnde tungivat haava peensoolekinnisti ja kõhukelme vigastusega haavakanali suunal, ; haava vasaku reie eespinnal suurte veresoonte vigastuseta; haava paremal ninatiival ja haava vasakul pool pea otsmikupiirkonnas, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastused vasaku reie sisepinnal ; hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid näol ka peas, verevalumid üla- ja alahuule limaskestadel, millest surma põhjuseks oli aju-kolju lahtine trauma, millega kaasnesid koljulaeluude murd, peaajupõrutus ja- lömastus. Seega Meelis Tammsaar, tappes teise inimese piinaval viisil, pani toime KarS § 114 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. Tilk ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et elas M P elukohas alates septembrist 2004a , et M.P suutis vaid vaevaliselt liikuda ja vajas tema hooldust ning abi majapidamistöödes. 20.02.2005a õhtul tuli nende elukohta külla M. Tammsaar. Ta käis linnas ja tõi M. Tammsaare antud raha eest kaks pudelit viina. Viina jõid kolmekesi , mängisid ka kaarte. Kui M. Tammsaar küsis, kas ta võib ööseks jääda, käskis ta viimasel seda M. P käest küsida. M. P vastas eitavalt, selle peale läks M. Tammsaar M. P kallale, lõi viimast korduvalt kätega keha piirkonda, viskas potikaanega näkku nii, et M. P läks nina pooleks. M. P oli sel ajal poolistuli oma kahest tugitoolist diivanil , ninast jooksis verd, ta lükkas M. Tammsaare toolile istuma. Seejärel võttis M. Tammsaar laualt leivanoa ja lõi sellega M. P korduvalt kõhu piirkonda, täpselt ei näinud, kuhu löögid tabasid, ta hakkas kartma ja lahkus kodust, ei oska öelda, kuhu läks ja kaua ära oli, toibus alles Karja ja Vabaduse tänavate ristmikul ja tuli siis koju, ei tea, mis kella ajal koju jõudis. M. P oli toa põrandal pikali , pea all oli suur vereloik, ta oli surnud, ta võttis M. P sülle ja viis teise tuppa, ta koristas tube, pesi põrandaid. Ta ei oska öelda, miks ei kutsunud politseid. Seejärel tahtis ta suhelda ja läks oma tuttava AA juurde , rääkis viimasele, et M. P on surnud, kuna A. A ei uskunud, siis kutsus teda vaatama, viimane tuligi, oli tema juures umbes 10 minutit, M. P laiba juurde A. A ei läinud. Rääkis A. A, et M. P on surnud öeldes, et üks seltsimees lõi ta maha, ei mäleta, kas ütles, et Meelis Tammsaar tappis M. P. Peale A. A lahkumist läks ta E R juurde ja palus politseisse helistada. Ta kinnitab, et ei tekitanud M. P ühtegi vigastust , ei tea, kes kannatanut kirvega lõi ja kahvliga torkas. Ta ei oska vastata, miks jättis noaga M. P ründava M. Tammsaare enda koju ja ei läinud abi kutsuma. M. Tammsaar tunnistab ennast süüdi M. P kahvliga torkamises ja ühel korral kipsis jalaga löömises , tapmises ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 20.02.2005a päeval tarvitas koos endise töökaaslase A. Tilgaga ühe tuttava pool alkoholi. Õhtul läks ta A. Tilga ja M. P ühisesse elukohta, andis A. Tilgale 50 krooni ja viimane tõi selle eest kaks pudelit viina. A. Tilga äraolekul vaatas ta televiisorit, M. P magas. Kui A. Tilk tagasi jõudis, jõi ta viimasega ära ühe pudeli viina, avasid ka teise. Kuna ta oli väsinud, küsis ta kas võib jääda ööseks, A. Tilk käskis seda M. P käest küsida, viimane vastas eitavalt. Seepeale A. Tilk vihastas, tõusis püsti ja küsis- miks tema sõber ei või jääda, ütles veel midagi ja seejärel lõi käega M. P , viimane istus sel ajal diivanil, löögist paiskus vastu diivani käetuge. Ta käis korra väljas, kui tagasi tuli seisis A. Tilk ikka püsti ning lõi või tõukas M. P, kes kukkus põrandale, M. P pea käis talle valustati vastu jalgu, ta vihastas ja lõi kipsis jalaga M. P vastu pead. A. Tilk kummardus M. P kohale ja karjus „ ma tapan su ära ja matan keldrisse“ . A. Tilk pani M. P kõri ümber telekakaabli, tõstis ta sellega maast üles ja lasi siis maha kukkuda. Seejärel võttis A. Tilk laualt midagi ja lõi sellega M. P kaks korda kehasse , ta ei näinud, mis esemega A. Tilk lõi, M. P oli sel ajal põrandal maas. A. Tilk käskis tal suu pidada, et kui paotan olen järgmine. Kui A. Tilk kööki läks, võttis tema kapi pealt kahvli ja torkas sellega ühe korra M. P jalga, viimane vaid ägises , seejärel tuli A. Tilk köögist, kirves käes ja lõi sellega kahel korral M. P , ta ei vaadanud aga kuulis kahte tumedat matsu. Ta 3 tõukas A. Tilka parema käega kõhtu ja viimane kukkus , ta jooksis toast välja. Ta väidab, et ta ei jõudnud ega suutnud A. Tilka takistada, et oleks sellisel juhul ise kirvega saanud. Ta väidab, et ei näinud, et M. P nägu oleks katki olnud, potikaanega viskamisest ei tea midagi. Kahvliga torkas M. P , kuna tahtis näha, mis nägu viimane teeb. Arvab, et A. Tilk ründas M. P , kuna viimane ei lubanud tal ööbima jääda. Kannatanu E P, M. P tütre ütlustest nähtub, et korraldas ema matused ja matusekulude hüvitamiseks nõuab 3331 krooni. Tema ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et A. Tilk ema juures elas, ema ja A. Tilga suhted paistsid normaalsed, samas oli 2004a pärast jõule emal silmad sinised, kuid ema ei rääkinud, kes teda lõi. Ta oli teadlik, et ema kuritarvitas alkoholi ja tegi seda ka koos A. Tilgaga. Ta tunnistab, et M. P oli liikumisvaegusi, kuid toas oli ta võimeline liikuma. Tunnistaja A A kohtus antud ütlustest nähtub, et A. Tilk on tema endine töökaaslane, on vahel käinud A. Tilga ja M. P ühises elukohas, kus on kolmekesi alkoholi tarvitanud . 21. 02. 2005a hommikul tuli A. Tilk tema juurde Tartu 53 majja ja kutsus teda M. P elukohta. Nad läksidki sinna ja hakkasid viina võtma. A. Tilk ütles, et eelmisel õhtul sai natuke kakeldud, samuti ütles, et M. P on tapetud, et üks seltsimees tappis ta lüües noaga ja kirvega , samuti oli kägistanud. A. Tilk ütles, et tapetu on kõrvaltoas, et ta tassis M koos teise mehega kõrvaltuppa, aga ta ei läinud sinna vaatama. A. Tilk ütles, et peidame M ära , paneme musta kilekotti. Samuti palus A. Tilk tal valetada ja öelda, et A. Tilk oli öö tema juures. A. Tilk oli tunnistanud, et oli ise ka M toginud ja tõuganud. A. Tilk keelas minna kellelegi rääkima või politseisse teatama. Ta ei uskunud, et M. P võib surnud olla, ta nägi küll, et kušett oli selline imelik ja must, aga ei saanud aru, et seal oli veri, ta võis küll vereplekke näha, aga arvas, et toimus lihtsalt peksmine mitte tapmine. Ta oli A. Tilga juures umbes pool tundi, kui viimane magama jäi, siis ta lahkus sõites ära 7. 30 bussiga. Eeluurimisel on A. A andnud samasisulisi ütlusi väites, et A. Tilk oli talle tunnistanud, et nägi pealt M. P tapmist, et kõigepealt oli kannatanul ära löödud nina ja siis löödud paar korda noaga jalga, samuti oli M. P kägistatud ja kirvega löödud. Ka eeluurimisel väitis A. A, et A. Tilk tunnistas talle, et oli ka natuke M toginud. Tunnistaja M M kohtus antud ütlustest nähtub, et 2005a veebruaris palus M Tammsaar tal endaga koos politseisse minna, et teel politseisse rääkis M. Tammsaar , et habemik lõi naisele kirvega pähe. M. M eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et M. Tammsaar oli talle rääkinud, et xxxx poe läheduses tapeti üks naine, et habemik oli naisele kaks korda kirvega pähe löönud, et M. Tammsaar oli väitnud, et ei mäleta, kas ise lõi naist kuna oli olnud väga purjus. Tunnistaja S M kohtus antud ütlustest nähtub, et 21. 02. 2005a tuli M. Tammsaar kella 7. 008.00 paiku nende elukohta ja hakkas seal koos tema abikaasa M M viina võtma. M. Tammsaar rääkis, et oli käinud kuskil xxxxx viina võtmas ja seal oli keegi naine maha löödud, et lõi mitte tema vaid üks teine mees, kes elas selle naise juures. Nimetas seda meest habemeks ja rääkis, et habe oli kirvega löönud naisele vastu pead. Tunnistaja M M ütlustest nähtub, et M. Tammsaar tuli nende juurde 21. 02. 2005a hommikul kell 7.00, viin oli kaasas. M. Tammsaar rääkis, et oli eelmisel õhtul olnud xxxxxx tuttava , keda kutsutakse habemeks juures, seal oli kaklus olnud, M. Tammsaarel olid püksid verised. Eeluurimisel on M. M andnud ütlusi, et M. Tammsaar rääkis talle, et oli seda naist löönud kahvliga jalgadesse , habe oli löönud kirvega pähe. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 21.02.2005a nähtub, et xxxxxx majas esikust vasakule jäävas toas lebab põrandal M. P vägivallatunnustega surnukeha, samas toas ahju ees on ämber täidetud vere-veesegu kahtlase vedelikuga, ämbris sees on kirves, samas ruumis ukse kõrval oleval kapil on tühi suur must kilekott . Esikust paremale jääb köök , köögis asuva pliidi küttekoldes asuvad verega määrdunud kootud sokk-sussid , villased sokid, valgepunaseruuduline riidetükk, mängukaardid. Pliidi kõrvalt viib uks elutuppa, vasakul uksepiidal ja ukse kõrval oleval seinal on üksikud verekahtlase määrdumusega pritsmed. Uksest vasakul 4 on kaks kokkulükatud tugitooli, milliste istmed on mõlemad rohkelt verekahtlase määrdumusega ning on märjad. Tugitoolide riidest allosa on tugevalt märgunud. Tugitoolide vahel põrandal on verepritsmed , tugitoolide kõrval vasakul pool on üksikud verekahtlase määrdumise jäljed põrandal. Toas asuva diivani alumine lina ulatub põrandani ja lina allservas on verekahtlane määrdumine. Verekahtlasi määrdumisi on ka maja ümber lumes , samuti tuvastati maja taga lumekihi all veretaolise määrdumusega kõvaks külmunud riideesemed. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 28. 02. 2005a nähtub, et xxxxxx majas kasutati verejälgede olemasolu tuvastamiseks luminooli lahust, mille abil tuvastati verejäljed elutoa põranda keskosas ja eriti põrandaplaatide liitekohas. Nimetatud vereleiu kohta on viide fotole nr. 8 kus on jäädvustatud põranda osa, mis jääb kahe kokkulükatud tugitooli, diivani ja laua vahele. Asitõendi vaatlusprotokollidest nähtub, et M. Tammsaarel jalas olnud teksapükstel on istmiku kohal , vasaku sääre eesosas, allservas ja põlve kohast kõrgemal , vasaku esitasku servas , parema püksisääre sisemisel küljel ja pükste säärte tagaosal verekahtlased määrdumised. Vasaku jala saapa välimisel küljel on samuti verekahtlane määrdumine. A. Tilgal jalas olnud teksapükste, sokkide , sviitri, dressipükste ja kingade töötlemisel lahusega toimus verele iseloomulik reaktsioon. Kohtuarstlikust ekspertiisi arvamusest nähtub, et M. P surma põhjuseks oli aju-kolju lahtine trauma, millega kaasnesid koljulaeluude murd, peaajupõrutus ja – lömastus. M. P surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgmised vigastused:

1. a)koljuõõnde tungiv haav vasakul poo pea oimu- kiirupiirkonnas, koljuluude, ajukelmete ja peaaju vigastusega haavakanali suunal, verevalumitega pea pehmetes kudedes. Antud vigastus tekkis terava raievahendi toimel, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud kirves, sellised vigastused põhjustavad elavatel isikutel nende tekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse , antud juhul põhjustasid surmlõppe:
2. b)koljuõõnde mittetungiv haav vasakul pool pea otsmikupiirkonnas otsmikuluu välimise luuplaadi vigastuse ja verevalumiga pehmetes kudedes. Antud vigastus tekkis terava raievahendi toimel, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud kirves, löök sooritati väga terava nurga all (puutevigastus) ; selline vigastus elavatel isikutel ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse mitte rohkem kui neli nädalat.
3. c)kaks kõhuõõnde tungivat haava, peensoolekinnisti ja kõhukelme vigastusega haavakanali suunal. Antud vigastused tekkisid torke-lõikevahendi toimel, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud noa tera; sellised vigastused põhjustavad elavatel isikutel nende tekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul soodustasid surma kiiremat saabumist;
4. d)haav vasaku reie eespinnal suurte verekaotusteta. Antud vigastus tekkis torke-lõikevahendi toimel, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud noa tera; selline vigastus elavatel isikutel ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat;
5. e)haav paremal ninatiival ja haav vasakul pool pea otsmiku piirkonnas tekkisid löögist kõva tömbi eseme esiletungiva servaga , võimalik et ekspertiisiks esitatud potikaane ümara servaga. Sellised vigastused elavatel isikutel ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat;
6. f)nahaalune verevalum ja nahamarrastused vasaku reie sisepinnal tekkisid üheaegselt terava torkevahendi toimel, milleks võisid olla kahvliotsad. Sellised vigastused elavatel isikutel ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat;
7. g)hulgalised nahaalused verevalumid näol ja peas, verevalumid üla- ja alahuule limaskestadel tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, korduvatest löökidest rusikatega ja inimese kängitsetud jalaga. Sellised vigastused elavatel isikutel ei põhjusta eluohtlikku 5 tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat. 3) M. P surnukehal leitud vigastuste tekkimise järjekorda ei ole võimalik tuvastada, kuna kõik nad on elupuhused ja tekkisid lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel, mida kinnitab hästi väljakujunenud verevalumite olemasolu. 4) välimise verejooksu ajal kannatanu liikus, mida kinnitab kuivanud vere olemasolu sokkide taldadel. 5) M. P surnukehalt ei leitud vigastusi, mis viitaksid löökidele või kägistamisele ekspertiisiks esitatud elektrikaabliga. 6) vigastuste saamise hetkel võis kannatanu olla mistahes asendis, näiteks seista, istuda, selili lamada, kuna vigastuste asukoht ei välista nende tekkimist sellistes asendites. 7) arvestades koolnumuutusi (koolnukangestus rahuldavalt väljakujunenud kõikides uuritavates lihasgruppides, koolnulaigud sõrmega surudes kergelt kahvatuvad ja taastuvad aeglaselt) saabus surm umbes kaks ööpäeva enne kohtuarstlikku lahangut 8) M. P surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul leiti etüülalkoholi koguses 3, 21 promilli, mis elavate isikute suhtes rakendatuna on raske alkoholijoove. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub , et M. Tammsaar ei ole nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Temal esineb täpsustamata isiksushäire , millele viitavad tema tunde- tahteluhälbed . Samuti esineb tal alkoholisõltuvus. Tal ei esine käesoleval ajal ega esinenud ka 20- 21. 02. 2005a selliseid psüühikahäireid, mis oleksid takistanud temal aru saada süüks arvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. Ta oli tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline kohtus esinema ja süüdi mõistva otsuse korral karistust kandma. Tal ei ole selliseid psüühikahäireid ega iseärasusi, mis takistaksid tal tõepäraste ütluste andmist. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et A. Tilk ei ole nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Temal on diagnoositav xxxxx, mille sümptomaatika aga ei ole nii raske, et oleks tal takistanud süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ta oli süüdivusseisundis. A. Tilk oli tavalises alkoholijoobes, temal esinenud mälulüngad olid tingitud joobeseisundist, käesoleval ajal on oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus, andma ütlusi ja kandma süüdi mõistmisel karistust. Kohus ei pea usaldusväärseiks süüdistatavate poolt antud vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi toimepandu kohta. Kuna peale süüdistatavate puuduvad isikud, kes saaksid anda ütlusi käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude kohta peab kohus vajalikuks eriti tähelepanelikult kontrollida süüdistatavate ütlusi ja olemasolevaid objektiivseid tõendeid. Tõe tuvastamist kriminaalasjas raskendab oluliselt asjaolu, et süüdistatav A.Tilk tahtlikult muutis sündmuskoha olustikku ja hävitas kuriteo jälgi. Eelnevast tulenevalt kuulub käesolevas asjas tõendamisesemesse ka süüdistatavate käitumine kuriteo toimepanemisele järgnenud ajal mil nad puutusid kokku kolmandate isikutega andes neile informatsiooni toimepandu kohta. A.Tilk eitab igasuguse vägivalla toimepanemist M.P suhtes, väites, et lahkus sündmuskohalt pärast seda, kui M.Tammsaar viskas M.P potikaanega vastu nina, peksis kannatanut kätega kehasse ja lõi noaga korduvalt kehapiirkonda. Ta ei oska selgitada miks ta jättis M.P M.Tammsaare meelevalda ja ei kutsunud abi. Sellises olukorras kus temale külla tulnud M.Tammsaar ründas tema elukaaslast oma elukohast lahkumine ja oma elukaaslase abita jätmine ei sobi kuidagi kokku A.Tilga ütlustega millistes ta kirjeldab ennast kui M.P abistajat ja hooldajat. Kohus leiab, et A.Tilga ütlused enda tegevuse ja tegevusetuse kohta sündmuskohal pole usaldusväärsed. Tema järgnev tegevus- M.P surnukeha teisaldamine ja verejälgede koristamine viitavad otseselt tema osavõtule M.P tapmisest. Nimetatud järeldust kinnitavad ka tunnistaja A.A ütlused selle kohta, et 21.02.2005. varahommikul tegi A.Tilk talle ettepaneku M.P laiba peitmiseks musta kilekotiga, et A.Tilk keelas tal juhtunust kellelegi 6 teatada ja tegi ettepaneku valetada öö koosveetmise kohta. Nimetatud A.A ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et M.P laibaga ühest toast leiti suur must tühi kilekott. Eriti olulised on aga A.A eeluurimisel ja kohtus antud ütlused selle kohta, et A.Tilk oli talle tunnistanud, et ta ka ise tarvitas vägivalda M.P suhtes (togis kannatanut) ning et mitte üksi vaid koos kaaslasega tassis M.P surnukeha teise tuppa. Otseselt viitab A.Tilga kohtus antud ütluste ebausutavusele ka asjaolu, et A.A ütluste kohaselt rääkis A.Tilk talle M.P löömisest kirvega „seltsimehe“ poolt samas kus eeluurimisel ja kohtus antud ütluste kohaselt ta kirvega löömist ei näinud. M.Tammsaar on andnud juhtunu kohta kriminaalmenetluse käigus erinevaid ütlusi. Kohtueelsel uurimisel on ta tunnistanud, et vihastas M.P peale, kui viimane ei lubanud tal ööbima jääda, et ka A.Tilk vihastas ja nad koos karjusid M.P peale. Kohtus on ta väitnud, et viha tekkis temal seetõttu, et A.Tilga löögist kukkus M.P talle vastu jalga. Ka enda ja A.Tilga poolt M.P suhtes tarvitatud vägivalla suhtes on ta andnud erinevaid ütlusi. Algul on ta tunnistanud vaid kipsis jalaga vastu pead löömist ajal mil M.P oli tugitoolidel, hiljem võttis omaks ka kahvliga löömise ja väitis, et kipsis jalaga lõi M.P kui viimane põrandale kukkus. Samas on ta andnud ütlusi ka M.P teistkordsest jalaga löömisest enne lahkumist ja A.Tilgaga vastastamisel ka võimalikust käega löömisest. Esialgu väitis ta, et A.Tilk lõi M.P kaks korda rusikaga näkku kui viimane istus tugitoolidel ja kaks korda kirvega kui kannatanu lebas põrandal, et ei näinud, et A.Tilk oleks M.P millegagi kehasse löönud. Hiljem on ta aga oma ütlusi muutnud ja väitnud, et nägi kui A.Tilk lõi kruvikeeraja või noaga M.P kehasse kui viimane tema jalge ees põrandal lebas. Eelnevast nähtub, et M.Tammsaar on andnud juhtunu kohta vastuolulisi ütlusi. M.Tammsaare ütlused on vastuolus ka sündmuskoha vaatlusprotokollidest tulenevate tõenditega. M.Tammsaare ütluste kohaselt lõi A.Tilk M.P noa ja kirvega kui viimane lebas televiisorikapi ees põrandal jalad ukse poole ja pea tooli ees kus istus tema (M.Tammsaar) M.Tammsaare versiooni juhtunust ei kinnita aga sündmuskoha vaatlusprotokollid mille kohaselt leiti enim verd tugitoolidelt kus M.P istus ja tugitoolide vahelt ja eest põrandalt toa keskel. Kohas põrandal kus M.P talle kirve ja noaga vigastuste tekitamise ajal M.Tammsaare sõnul lebas verd ei leitud. Ülaltoodu viitab sellele, et viibides enda sõnul sündmuskohal tüli tekkimisest kuni kõikide M.P surnukehal tuvastatud surma põhjustanud vigastuste tekitamiseni ei soovi M.Tammsaar anda juhtunu kohta tõeseid ütlusi ja püüab oma osa kuriteo toimepanemises igati vähendada. Analüüsides kõiki ülalnimetatud tõendeid kogumis leiab kohus, et süüdistatavad on toime pannud teod milles neid süüdistatakse, et M.P surma saabumine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega. Tekkida võivad kahtlused, et M.P surma põhjustas vaid üks süüdistatavatest on kõrvaldatud mitte ainult süüdistatavate üksteist vastastikku süüstavate ütlustega ja M.Tammsaare süü osalise omaksvõtuga vaid ka tunnistaja A.A ütlustega, mis kummutavad A.Tilga ennastõigustavad ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega mis kummutavad M.Tammsaare ennastõigustavad ütlused. KarS §21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana, kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatavate vastuoluliste ütlustega, kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktide, sündmuskoha vaatlusprotokollide, asitõendite- süüdistatavate riiete ja jalanõude vaatlusprotokollidega ja tunnistaja A.A ütlustega loeb kohus tõendatuks, et mõlemad süüdistatavad viibisid tapmise sündmuskohal, osalesid vägivalla tarvitamises M.P suhtes ja toetasid teineteist oma kohaloleku ja tegevusega. Pole tuvastatud nendevahelist eelnevat kokkulepet M.P suhtes vägivalla tarvitamiseks ja tema tapmiseks ega ka see millised konkreetsed teod kumbki toime pani, kuid on tõendatud, et mõlemad süüdistatavad vihastasid M.P peale kuna viimane keelas M.Tammsaarel ööbima jääda ja sellest ajendatult tegutsesid 7 üheaegselt ja kooskõlastatult, olid kuriteo toimepanemise ajal teadlikud üksteise tegudest ja kiitsid need heaks või leppisid nendega s.o. olid omavahelise vaikiva kokkuleppe alusel kaastäideviijateks M.P surma põhjustanud vigastuste tekitamisel. Kohus leiab, et tekitades M.P kirve ja noaga eluohtlikke vigastusi elutähtsate organite piirkonda- pähe ja kõhtu ning pekstes teda rusikate ja jalgadega näkku ja pähe kujutasid süüdistatavad ette ja möönsid mistahes tagajärje- ka surma saabumist ja panid seega tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega Vaatamata asjaolule, et kohtuarstliku ekspertiisi aktist tulenevalt on M.P tuvastatud vigastused tekitatud lühikese ajavahemiku vältel leiab kohus, et tapmisviis- külmrelvadena kasutatud kirve, noa ja kahvliga M.P mitmete erineva raskusastmega kehavigastuste tekitamine erinevatesse kehapiirkondadesse- viitab sellele, et süüdistatavate tahe oli suunatud ohvrile suure valu tekitamisele Tapmise piinavale viisile viitavad ka hulgalised nahaalused verevalumid peas ja näol samuti kõva tömbi eseme esiletungiva servaga põhjustatud haavad ninal ja otsmiku piirkonnas. Kohus leiab, et ülalkirjeldatud tegevusega liikumisvaegusega naisterahva suhtes väljendasid kohtualused erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha suhtes ning seega on nende tegevus õigesti kvalifitseeritud tapmisena eriti piinaval viisil KarS § 114 p 1 järgi. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid. Süüdistatavate karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mõlemad kohtualused on varem kohtu poolt karistatud, töökohti ei oma. A.Tilgal on üks alaealine laps, M.Tammsaarel on kaks alaealist last. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja karistuse eesmärke leiab kohus, et mõlemaid süüdistatavaid tuleb karistada pikaajalise vangistusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 313-319; 175 lg1 p 4ja 9; 179 lg1 p1 kohus Otsustas: AGO TILK süüdi tunnistada KarS § 114 p1 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. Tõkend- vahi all pidamine Ago Tilga suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 21.02.2005 a. MEELIS TAMMSAAR süüdi tunnistada KarS § 114 p1 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. Tõkend- vahi all pidamine Meelis Tammsaare suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 22.02.2005 a. Mõista välja Ago Tilgalt (viibib vahi all) sundraha 7500.00 (seitse tuhat viissada, 00) krooni riigituludesse. Saaja : Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 . Mõista välja Meelis Tammsaarelt (xxxxxx, viibib vahi all) sundraha 7500.00 (seitse tuhat viissada, 00) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900. Mõista välja Ago Tilgalt (viibib vahi all) riigituludesse kohtukuluna: 1) väljamaksmisele kuuluv summa kohtus vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud õigusabi eest 5900.00 (viis tuhat üheksasada. 00 sh 18% käibemaks) krooni. 2) väljamakstud summa kohtus vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud õigusabi eest 10 148.00 (kümme tuhat ükssada nelikümmend kaheksa. 00 sh 18% käibemaks) krooni. 3) eeluurimisel väljamakstud summa vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud õigusabi eest 3398.40 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa. 40 sh 18% käibemaks) krooni. 8 4) kohtuarstliku ekspertiisi maksumus osavastutuse korras 3400. 00 (kolm tuhat nelisada. 00) krooni 5) kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 2197. 00 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend seitse.00) krooni Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800074771). Mõista välja Meelis Tammsaarelt (xxxxxx, viibib vahi all) riigituludesse kohtukuluna: 1) väljamaksmisele kuuluv summa kohtus vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 5900.00 (viis tuhat üheksasada. 00 sh 18% käibemaks) krooni. 2) väljamakstud summa kohtus vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 10 148.00 (kümme tuhat ükssada nelikümmend kaheksa. 00 sh 18% käibemaks) krooni. 3) eeluurimisel väljamakstud summa vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 3398.40 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa. 40 sh 18% käibemaks) krooni. 4) kohtuarstliku ekspertiisi maksumus osavastutuse korras 3400. 00 (kolm tuhat nelisada. 00) krooni 5) kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 2197. 00 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend seitse.00) krooni Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800074771). Mõista välja solidaarvastutuse korras Ago Tilgalt (viibib vahi all) ja Meelis Tammsaarelt (xxxxxxx , viibib vahi all) kannatanu E P (xxxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 3331. 00 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend üks. 00 ) krooni . Asitõendid- sündmuskohalt ära võetud kirves, nuga, potikaas, kaabel ja riideesemed ning A. Tilga ja M. Tammsaare jalanõud ja riided (asuvad Rakvere Politseiosakonna asitõendite hoiuruumis) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Rahvakohtunikud: /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 10.augustil 2006.a Riigikohtu määrusega. Nooremreferent T. Kullerkupp M. Tamm, K. Aer M.Kaegas M.Kaegas