1-06-10356\1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.august

1. a Tallinn Kriminaalasja number 05221000072 1-06-10356 Eeluurimiskohtunik Eda Murak Taotluse esitaja riigiprokurör Andres Ülviste Taotlus kahtlustatava M.S’i vahistatuse põhjendatuse kontroll Istungil osalenud isikud sekretär Raivo Seppo kaitsja Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Jätta kriminaalasjas nr 05221000072 kahtlustatava M.S`i () tõkend – vahistamine muutmata. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna narkokuritegude talitus menetleb kriminaalasja nr 05221000072, milles alustati menetlust 28.09.2005.a. KarS § 184 lg 1 tunnustel selles, et 23.09.2005.a. saadeti Peruu Vabariigist Limast Eesti Vabariigi poole teele metallist hammasratas kaaluga 772 kg, mille sisse oli peidetud 43 kg kokaiini. Saadetise saajaks Eesti Vabariigis oli märgitud Ofiir Company OÜ, aadressiga Tallinn Liivalaia 28-
2. 11.10.2005.a. peeti OÜ Ventermo laoruumidest lahkumisel Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt kahtlustatavatena kinni S.Y ja N.K. OÜ Ofiir Company nimele saabunud ülalmainitud hammasratta sisemusest avastati 43 kg kokaiini. Samal päeval peeti Ofiir Company OÜ registreerimisaadressil ja N.K elukohas () kahtlustatavatena kinni M.S ja M.B. 13.10.2005.a. andis Tallinna Linnakohtu eeeluurimiskohtunik loa S.Y`i, N.K, M.S`i ja M.B`i vahistamiseks. Käesoleval ajal on küllaldane alus kahtlustada kõiki nimetatud isikuid KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on küllaldane alus kahtlustada S.Y`i, N.K`t, M.S`i ja M.B`i suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, samuti suures koguses narkootilise aine kokaiini toimetamises üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri isikute grupi poolt. Kuriteod, milles Meir Shhushan’i kahtlustatakse, on kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. Tegemist on rahvatervise vastu suunatud esimese astme kuriteoga, mille eest võib karistuseks mõista kuni 15 aastat vangistust ja esimese astme majandusalase kuriteoga, mille eest on karistusena ette nähtud kuni 10-aastane vangistus. Narkootilise aine kokaiini suur kogus algab 3 grammist. Kokaiini kogus (43 kg), mille isikute grupis ebaseaduslikus käitlemises ning üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises M.B`i kahtlustatakse, ületab suure koguse alampiiri enam kui 14 000 kordselt. Nimetatud koguse kokaiini hind Eestis illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 43 miljonit krooni. Illegaalset turuhinda arvestades on tegemist suurima narkootilise aine kogusega, mis Eesti Vabariigis kinni peetud. M.S’ile inkrimineeritavate kuritegude iseloom ja narkootilise aine ülisuur kogus annavad küllaldase aluse järeldada, et isiku eesmärgiks teo toimepanemisel oli suure varalise kasu saamine. Seega kuulub suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslik käitlemine, milles M.S’i kahtlustatakse, kriminaalmenetluse käigus ümberkvalifitseerimisele KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Vastava kuriteo on seaduseandja lugenud kõige raskemate ja ohtlikumate kuritegude hulka, nähes selle eest karistusena ette 6-20 aastast või eluaegset vangistust. M.S’ii poolt kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli oma varandusliku olukorra parandamine, mida ta tulenevalt kuritegude iseloomust tegi teiste isikute elu ja tervise arvelt, näidates sellega ükskõikset ja hoolimatut suhtumist ühiskonda. M.S ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Tal puudub Eestis alaline elukoht. Ühtlasi puuduvad isikul igasugused püsisidemed Eesti Vabariigiga. Eestisse saabus isik üksnes seoses raske narkokuriteo toimepanemisega tema poolt. Eeltoodust tulenevalt on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib M.S võimaliku karmi karistuse vältimiseks asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, minnes pakku eeluurimise ja kohtu eest ning Eesti Vabariigist lahkuda. Samuti on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib M.S hakata takistama tõe tuvastamist kriminaalasjas, samuti jätkata kuritegude toimepanemist. Kriminaalasja nr 05221000072 näol on tegemist mahuka ja keerulise kriminaalasjaga, milles menetluse objektiks on ülisuures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslik käitlemine isikute grupi poolt ja narkootilise aine salakaubavedu Peruu Vabariigist Eestisse. Antud kriminaalasjas on vahistatud neli isikut. Kuna kõnealuses kriminaalasjas menetletavad kuriteod on suure rahvusvahelise mastaabiga ja kuriteod pandi toime piiriüleselt mitmetes riikides, siis on kriminaalasja menetlemine tihedalt seotud rahvusvahelise koostööga erinevate riikide (Peruu Vabariigi, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa Liitvabariigi, Iisraeli ja Eesti Vabariigi) õiguskaitseorganite vahel. Osa õigusabitaotlustega seotud materjale on juba laekunud kriminaalasja juurde. Osa materjale on tõlkimisel, osa peaks saabuma lähemal ajal. Seega on tõendusliku teabe kogumine antud kriminaalasjas rahvusvahelise koostöö eripärast tulenevalt aeganõudev ja väga töömahukas protsess. M.S’i pakkumineku vältimiseks, isiku poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks ja kriminaalmenetluseks tingimuste loomiseks on tema vahistamise tähtaega KrMS § 130 lg 31 alusel pikendatud, kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel, üle kuue kuu. Kriminaalasja eeluurimist ei ole uurimisorgani poolt viivitatud ja see on toimunud võimalikult operatiivselt. KrMS § 137 lg 4 kohaselt kontrollib eeluurimiskohtunik peale 6-kuulist pikendamist igakuiselt vahistatuse põhjendatust. Prokurör palub jätta vahistamise muutmata, leides, et see on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eestiga ning vabaduse viibides võib ta lahkuda ning hakata kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest. Eeluurimine on lõpetatud. Materjalid on prokuratuuris süüdistusakti koostamiseks. Kaitsja on seisukohal, et vahistamine ei ole põhjendatud. Puudub alus arvata, et ta hakkaks kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest või paneks toime uusi kuritegusid. Kahtlustatav tuleks vabastada allkirja vastu. Ta ei lahku Eesti Vabariigist. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused, kaitsja arvamuse, samuti kontrollinud esitatud materjale, leiab, et kahtlustatava vahistamine on põhjendatud ning juhindudes KrMS §-dest 21; 24 lg 4; 130 lg 31; 131; 132 ja PS § 20 sätetest asub kohtunik seisukohale, et kahtlustatava M.S’i vahi all pidamine on põhjendatud. Kahtlustatavat kahtlustatakse esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjas on kogutud piisavalt materjale, millest nähtuvalt kahtlustus on põhjendatud. Kahtlustatava suhtes oli koostatud vahistamismäärus, kuid seoses sellega, et menetletava kriminaalasja uurimine on osutunud väga mahukaks ning kuivõrd seoses kriminaalasja uurimisega on ilmnenud ka vajadus rahvusvaheliseks koostööks erinevate riikidega, milline on aeganõudev, mistõttu ei ole jõutud keerukas ja mahukas kriminaalasjas menetlust lõpule viia kuue kuu jooksul. Kuivõrd osa materjale on veel rahvusvahelise koostöö aeganõudva menetlemise tõttu saabumata ning osa materjalidest alles tõlkimisel menetluse keelde, eeldab see mahuka kriminaalasja edasist menetlemist üle kuue kuu ning tõkendi osas seisukoha võtmist. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegude eest on ette nähtud pikaajaline vangistus. Kahtlustataval puuduvad Eestis nii perekondlikud kui ka arvestatavad majanduslikud sidemed, samuti kindel elukoht, mistõttu on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib kahtlustatav ähvardava pikaajalise vabadust piirava karistuse hirmus hakata kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest ning Eestist lahkuda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist varem kriminaalkorras karistatud isikuga, mistõttu kohtuniku arvates on põhjendatud kahtlus, et ta võib vabaduses viibides toime panna uusi kuritegusid. Samuti on põhjendatud kahtlus, et ta võib ka hakata takistama kriminaalmenetlust, võttes ühendust tunnistajate või teiste veel vabaduses viibivate kuriteoga puutumust omavate isikutega. Seetõttu leiab kohus, et alustatud kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks on vajalik kahtlustatava vahi all pidamine, tagamaks selle, et kahtlustatav ei hakka kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest ja ähvardavast isiku vabadust piiravast karistusest ega takista kriminaalmenetlust ning oleks võimalik rahvusvahelisest koostööst tuleneva aeganõudva menetluse võimalikult kiire läbiviimine. Seetõttu leiab kohus, et kahtlustatava vahi all pidamine on põhjendatud. Eda Murak eeluurimiskohtunik