S § 257 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Konstantin Jeršov KarS § 263 p 1,3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Konstantin Jeršovile kuritegude kogumi eest mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Konstantin Jeršov 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Konstantin Jeršovi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse K.Jeršovi esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Välja mõista Konstantin Jeršovilt riigituludesse menetluskuludena 4500.krooni sundraha ja 1433 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 5750.- krooni ekspertiisikulu (lk 24,45). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6598 või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6598. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Valli Murde süüdistatav Konstantin Jeršovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2 3 Asitõend – nuga, milline asub kriminaalasja toimikus leheküljel 153 asuvas pakendis,
Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud asitõendid (lk 31-36), millised anti nimetatud protokolli punktist 5 nähtuvalt üle omanikule, D.Z. (lk 37-38), jätta
omandusse. V.T. tsiviilhagi 1000.- krooni nõudes rahuldada ja välja mõista Konstantin Jeršovilt 1000.- krooni V.T. (kontaktandmed on süüdistataval võimalik saada kriminaaltoimikuga tutvumise tulemusena) kasuks. V.S. tsiviilhagi 280.- krooni nõudes rahuldada ja välja mõista Konstantin Jeršovilt 280.- krooni V.S. (kontaktandmed on süüdistataval võimalik saada kriminaaltoimikuga tutvumise tulemusena) kasuks. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD 15.05.2006.a süüdistatav Konstantin Jeršovi, tema kaitsja advokaat Valli Murde ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Marju Persidskaja vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse Konstantin Jeršovi selles, et tema 17.11.2004.a kella 23.00 paiku, viibides Tartus, X korteris, teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, pekstes V.S. ja D.Z. käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, misjärel võttis ära D.Z. le kuuluvad asjad: arvutimonitori väärtusega 800.krooni, mobiiltelefoni Siemens väärtusega 800.- krooni, juhiload (taastamisväärtusega 1500.- krooni), volikirja D.Z. nimele, auto tehnilise passi, kindlustuspoliisi A.M.nimele, millega tekitas D.Z. le varalise kahju kogusummas 3100.- krooni ning V.S. kuuluvad asjad: rahakoti väärtusega 80.- krooni koos väärtuseta visiitkaartide, fotode ning nelja mobiiltelefonikaardiga koguväärtusega 200.- krooni, millega tekitas V.S. varalise kahju kogusummas 280.- krooni. Kannatanult ära võetud asjad lubas Konstantin Jeršov tagastada, kui nad on temale võlad ära maksnud. Peksmise tagajärjel tekitas Konstantin Jeršov D.Z. ´le järgmised kehavigastused: nahamarrastus näol ning vasaku õla ja sääre põrutus verevalumitega nimetatud kehapiirkondades ning V.S. pea ja parema õla põrutuse, verevalumi peas ja turse paremal õlavarrel. 3 4 Sellise käitumisega pani Konstantin Jeršov toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivallaga. Veel süüdistatakse Konstantin Jeršovi selles, et tema 01.06.2005.a kella 23.00 paiku, viibides avalikus kohas - Tartus Rüütli tänava ja Raekoja platsi nurgal Juveeli poe juures, tungis kallale H.J. , lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega keha piirkonda, mille tulemusena H.J. kukkus. Seejärel lõi Konstantin Jeršov V.T. katkise pudeliga vastu paremat labakätt, lõigates pudeli terava servaga läbi V.T. parema käe kahe keskmise sõrme kõõlused ja rüseluse käigus lõhkus ära V.T. seljas olnud jope väärtusega 1000.- krooni. Sellise tegevusega tekitas Konstantin Jeršov H.J. füüsilist valu ja V.T. füüsilist valu, varalist kahju 1000.- krooni väärtuses ja järgmised kehavigastused: vasaku labakäe marrastused, parema III kämbla-sõrmeliigese piirkonnas lõikehaava ja sirutajakõõluse vigastuse. Veel süüdistatakse Konstantin Jeršovi selles, et tema 05.06.2005.a kella 23.20 paiku, viibides avalikus kohas – Tartus, Narva mnt 27 asuva ühiselamu ees, tülitas ilma mingi põhjuseta A.A., takistades tal liikumist ja vehkis tema näo ees taskunoaga, millega rikkus avalikku korda. Sellise käitumisega pani Konstantin Jeršov toime KarS § 263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga ja relva või relvana kasutatava muu esemega. 15.05.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on K.Jeršovile KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust ja KarS § 263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest on karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Konstantin Jeršovile kuritegude kogumi eest, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 5 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Konstantin Jeršov tuleb süüdi tunnistada KarS § 257 ja KarS § 263 p 1,3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid - V.S. tsiviilhagi 280.- krooni nõudes ja V.T. tsiviilhagi 1000.- krooni nõudes - kuuluvad rahuldamisele.
lg 1 alusel tuleb Konstantin Jeršovil hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1433 krooni 70 senti (kohtueelses menetluses 637 krooni 20 senti + kohtumenetluses 796 krooni 50 senti;
lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (
lg 1 p 9) - 5750.- krooni ekspertiisikulu (lk 24,45;
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Valli Murde. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi andmise korras 637 krooni 20 senti (lk 148,149). Kohtumenetluses esitas advokaat Valli Murde kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav Konstantin Jeršovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel on üldkoefitsiendiks 1,0. Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.