← Eesti

1-05-1833\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 14.juuni 2006. a Tallinn koht KIS 1-05-1833

(05231604891)Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Julia Katškovskaja, Igor Amann ja Priit Pikamäe Tatjana Derkatš Marina Lepiksoo A.F.i süüdistus KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 8 järgi Triin Bergmann A.F. Advokaat Jugans Grossmann Harju Maakohtu otsus 5.aprillist 2006.a. A.F.i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.,s.o. 14.. juunist 2006.a. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 2 A.F. mõisteti Harju maakohtu otsusega 5.aprillist 2006.a. süüdi karS prg. 25 lg 2 ja 199 lg 2 p.4,8 järgi ja karistati 8 kuulise vangistusega. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti A.F.ile liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat ja 5 kuud vangistus. Karistuse kandmise aja algus 22.august 2005.a. A.F. mõisteti süüdi selles, et tema varguse toimepannud isikuna 06.08.2005 kella 17.45 paiku Tallinnas, Tammsaare tee 55 asuvas Rimi Eesti Food AS-i kaupluses Super Netto, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 8 vorsti Salami Karelskaja, kogumaksumusega 332 krooni, 7 vorsti Piiskopi keedusalaami, kogumaksumusega 266 krooni 71 senti, pani need endale seljakotti ja möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, 22.08.2005 kella 16.30 paiku Tallinnas, Juhkentali 42 maja ees, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ukse avamise teel tungis sisse OÜ-le Pluva kuuluvasse ja Vincas Jubavicius`e kasutuses olnud sõidukisse Opel Combo, registreerimismärgiga 329 MBJ ja püüdis ära võtta Vincas Jubavicius`ele kuuluva kandekoti maksumusega 100 krooni, 2 termost maksumusega 400 krooni tükk, kogumaksumusega 800 krooni, vihmavarju maksumusega 40 krooni, keraamilist tassi maksumusega 50 krooni, klaaspurki maksumusega 1 kroon, kööginuga maksumusega 10 krooni, supilusikat maksumusega 5 krooni, dermoplaastri pakki maksumusega 50 krooni, pakisuppi Galina Blanca maksumusega 5 krooni, plastmassist karpi maksumusega 20 krooni, teibirulli maksumusega 16 krooni ja soojapuhurit Royal maksumusega 300 krooni, kokku vara kogumaksumusega 1397 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kannatanu poolt. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Leiab, et maakohus on ta mõistnud põhjendamatult süüdi ja kummaski episoodis ainult ühe tunnistaja ütluste põhjal. Kusjuures ka need tunnistajad ei räägi midagi konkreetset tema vastu. Autost varguse katse episoodis ei ole tõendeid selle kohta, et ta pani asjad istme peale. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta üldse neid asju puutus. Kuidas sellisel juhul üldse on võimalik süüdistada teda selles, et ta pani asjad valmis, et neid autost välja viia. Apellant kordab kohtus antud selgitusi, kuidas ta autosse sattus. Poe episoodis ei saa ta aga üldse aru, kuidas kohus sai teda süüdi mõista varguse katses ja seda olukorras, kus süüdlane on ise ennast süüdi tunnistanud. Ta ei soovi vastutada kriminaalkorras teise isiku tegude eest. Turvamees, kes väidetavalt nägi temaga sarnast isikut, võis ka eksida, sest inimestele on omane eksimine. Hoidmaks ära tulevikus selliseid eksimisi, teeb ettepaneku paigaldada kauplusesse turvakaamera. Mingeid tõendeid tema süü kohta kriminaalasjas kogutud ei ole. Kohtu versioon sellest, et Ruslan Sorokin on kõik välja mõelnud , on absurdne. Tõesti, ta küll kohe ei öelnud, et Sorokin istub vanglas temaga ühes kambris, kuid seda ainult põhjusel, et vastasel juhul oleks teda kohe teise 3 kambrisse viidud. Veel leiab apellant, et kohtu asi ei ole otsustada, kus ja mida inimene ostab ja millega ta kauplusesse läheb – seljakotiga või kilekotiga. Kohtu ülesanne on selgust saada kuriteo tehioludes, mitte välja mõelda oma versioone ja õpetada inimesi, mida nad võivad teha, mida mitte. Esimese astme kohus ei saanud sellega üldse hakkama ning seetõttu taotleb, et ringkonnakohus vaataks väga tähelepanelikult üle tema suhtes tehtud kohtuotsuse ja juhinduks oma otsuse tegemisel faktidest, mitte oletustest. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Süüdistatav A.Filatov ei ole apellatsioonis esitanud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning kordab apellatsioonis sisuliselt maakohtus antud ütlusi, taotledes olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt enda õigeksmõistmist. Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et esitatud apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, sest maakohtu otsus on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et A.Filatovi süü tema poolt vaidlustatud kuriteoepisoodides on leidnud tõendamist. Tõendite põhjalik analüüs on linnakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust ning seda, miks ei pea usaldusväärseteks tunnistaja R.Sorokini ütlusi. Kõik A.Filatovi poolt apellatsioonis esitatud ja tema arvates tema süüd välistavad väited on maakohtu otsuses juba ümber lükatud. Kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. A.Filatovile vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kahe varguse katse eest mõistetud 8 kuuline vangistus on sanktsiooni alammäära ja ülemmäära arvestades ligilähedane sanktsiooni alammäärale. Mõistetud karistusmäära on kohus põhjalikult motiveerinud. Kuna vaidlustaud kuriteod on A.Filatov toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis on KarS prg. 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine põhjendatud ja seaduslik 4 Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 5.aprillist 2006.a. A.F.i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Priit Pikamäe Igor Amann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.