lg 1 p 7, 8 näevad ette, et kahtlustataval on õigus esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi. Analoogsed õigused on kaitsjal vastavalt
lg 1 p 2,3..
Seega oli nii süüdistataval kui tema kaitsjal õigus esitada kohtule tõendeid ja taotlusi ja seda ka vastavalt
Vastavalt kohtuistungi protokollidele on süüdistatav ja tema kaitsja taotlenud kirjalike tõendite lisamist materjalide juurde ja nende hindamist ja kohus on taotlused rahuldanud, kuid mõlemad on olnud nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega juba kogutud tõendite alusel ega ole taotlenud täiendavate tunnistajate ülekuulamist / II kd. t.lk. 15, 17/.
lg 1 annab küll kohtule õiguse ka omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise, kuid selline kohustus kohtul puudub ja kui süüdistatav ei ole ise vastavasisulisi taotlusi esitanud, on olnud nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega, siis ei ole tal alust ka kohtuliku uurimise lõpetamist kohtule ette heita. KarS § 274 objektiivse koosseisu moodustab muu hulgas avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldustega, et süüdistatava poolt oma ametikohustusi täitva T. V. sõrmest hammustamine on tuvastamist leidnud. Seda nii kannatanu enda kui tunnistaja M. L. kui ka sündmuskohale kutsutud politseipatrulli poolt tuvastatuga ja fikseerituga patrullehel/ I kd. t.lk. 30/ kui ka erakorralise meditsiiniüksuse patsiendikaardil märgituga, millest nähtuvalt pöördus kannatanu 31.10.2005 kell 15.04 ajal regionaalhaiglasse ja temal tuvastati parema käe pöidla marrastus. Trauma kirjeldusena on märgitud pöidla hammustusmarrastus/ I kd. t.lk. 9/. Kannatanu on andnud ütlusi, et teda hammustas sõrmest just süüdistatav. Kohtukolleegium leiab, et ei ole alust kannatanu sellekohaseid ütlusi kahtluse alla seada. Konflikt bussis tekkis kannatanul vaid süüdistatavaga, teisi isikuid sinna ei haaratud, vigastused olid fikseeritud vahetult peale toimunut. Sõrmest hammustamine on vägivald, tegemist on isiku kehalise väärkohtlemisega, oli seotud avalikku korda kaitsva muu isiku seaduslike ametikohustuste täitmisega ning oli toime pandud tahtlikult. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja tõendamiseseme asjaolud, kuriteo objektiivne ja subjektiivne koosseis on tuvastatud seaduslikult. Kohus on oma järeldusi piisava selgusega põhistanud ning apellatsiooni väited ei sea kohtu järeldusi ega põhistust kahtluse alla ega lükka neid ümber. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolset kohtuliku uurimise puudulikkust või ühekülgsust, mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse hinnata tõendeid teisiti ja jõuda faktiliste asjaolude tuvastamisel esimese astme kohtust erinevale seisukohale. Mõistetud karistust ei ole apellatsioonis vaidlustatud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib isikule mõista karistusena vangistuse üksnes juhul, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Maakohus on piisavalt põhistanud miks antud juhul tuleb O. G. karistada raskemaliigilise karistuse- vangistusega sanktsiooni alammäära lähedase tähtajaga. Samuti on kohus põhistanud miks on otstarbekas O. G. mõistetud tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastada ja kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus ja sellest tingimisi vabastamine on kooskõlas seadusega ja selle muutmiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 kohtukolleegium jätab Harju Maakohtu 26 aprilli 2006 otsuse O. G. süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA JÜRI PAAP
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.