1 – 06 - 2993 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2006. a, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 06 - 2993 (05231602330

§ 199lg 2p 4 – 25 lg 2 ja § 121 järgi Harju Maakohtu 4.

2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava M. Ž. apellatsioon Prokurör Raivo kala Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja M. Ž., tõkend – vahistamine alates
5. a; Vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a kohtuotsus M. Ž. süüdistusasjas jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. M. Ž. mõisteti
11. a episoodis

§ 199

lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi õigeks ning teistes episoodides

§ 199lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 10kuud.

Samuti mõisteti ta süüdi

§ 121

järgi ja teda karistati vangistusega 1kuu.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 10kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 15.

1. 2005 -
3. 2005, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti
6. a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Ühtlasi mõisteti M. Ž. välja sundraha 4500krooni ja kaitsjatasu 4258.70krooni riigituludesse. 1.
7. M. Ž. mõisteti

§ 25

lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi 5 varguskatses, ja nimelt et tema varem varguse toime pannud isikuna,

3. a,
6. a,
9. a,
12. a ja
15. a üritas erinevatest kauplustest varastada kaupa kokku summas 4280.10krooni, kuid kuriteod jäid lõpule viimata, kuna ta peeti väljumisel koos kaubaga turvatöötaja poolt kinni. 1.
16. Samuti mõisteti M. Ž.

§ 121järgi süüdi selles, et tema, viibides 22.

2. a kella 17.00 ajal Tallinna Kaubamaja turvaruumis aadressil Tallinn, Viru väljak 4/6, kinnipidamisel hammustas AS Falck Eesti turvatöötajat Eduard Paeküla parema jala reie sisepiirkonnast, tekitades kannatanule valu.
3. Maakohtu süüdimõistva otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatav M. Ž., kes palub talle varguskatse episoodide eest mõista kergem karistus ning süüdistuses

§ 121järgi mõista ta õigeks.

2.

1. Seoses vargusepisoodidega märgib süüdistatav, et tegemist oli katsetega ja summad olid väiksed. M. Ž. tunnistab oma süüd toimepandus ja kahetseb ning märgib, et kuritegude toimepanemise ajal ei olnud tal töö- ega elukohta, mistõttu ta vajas elamiseks raha. Samuti palub M. Ž. arvestada karistusmäära mõistmisel, et kevadel on tema erialaga (keevitaja, ehitaja- restauraator) inimesel kergem tööd leida; 2.
2. Süüdistuses

§ 121järgi M.

Ž. oma süüd ei tunnista ja selgitab, et teda peeti ebaseaduslikult Falcki turvameeste poolt kinni, teda peksti ning ebaseaduslikult pandi käed raudu. Seejuures teda lükati pikali, üks turvamees istus kaela peale ja teine samal ajal väänas käsi ja teda löödi veel neerudesse. M. Ž. tundis teravat valu, suutis end kuidagi ümber pöörata ja siis hammustas turvameest, kes istus tal kaela peal, jalast. M. Ž. ei hammustanud tahtlikult, vaid see oli enesekaitseks turvamehe eest, kes temaga käitus ebaseaduslikult ja tekitas valu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 4.1. Puutuvalt M. Ž. süüdistusse

§ 121järgi, märgib kohtukolleegium järgmist. Kannatanu E. Paeküla ütlustest nähtub, et M. Ž. kinnipidamine 20. 04. 2005 Tallinna 2

§ 28lg 1 mõttes; 4.2.

Ühtlasi nähtub kannatanu E. Paeküla ütlustest, et M. Ž. asjade läbivaatamisel leiti tema seljakotist fooliumkott, mille avastamise järel muutus M. Ž. närviliseks ja agressiivseks, hakates kätega vehkima ja tõuklema, mistõttu turvatöötajad E. Paeküla ja A. Laanemets olid sunnitud süüdistatava suhtes kasutama käeraudu. Turvaseaduse § 40 lg 4 kohaselt võib turvatöötaja kasutada käeraudu, kui isiku kinnipidamisel on alust arvata, et ta võib põgeneda või rünnata turvatöötajat või sisevalvetöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et teadmata, millised esemed võivad M. Ž. kaasas olla ning kas tegemist ei ole narkomaaniga, panid turvatöötajad süüdistatavale põhjendatult käerauad. Eeltoodust tulenevalt oli turvatöötajate tegevus ka süüdistatavale käeraudade panemisel õiguspärane ega kujuta endast samuti õigusvastast rünnet

§ 28lg 1 mõttes.

4.3. Tulenevalt ülaltoodust asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on põhjendatult leidnud, et turvatöötaja E. Paeküla kehaline väärkohtlemine süüdistatava poolt ei ole õigustatud hädakaitsega

§ 28kohaselt.

5. Kohtukolleegium leiab ühtlasi, et maakohus on M. Ž. käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate kuriteoepisoodide eest mõistnud lõpliku karistuse, mis on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium ei leidnud aluseid süüdistatavale käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritud kuritegude eest mõistetud karistuste liikide muutmiseks ega nende määrade vähendamiseks. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus süüdistatavale karistust mõistes põhjendatult tuvastanud tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsuse

§ 57

lg 1 p 3 mõttes ning leidnud, et karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes süüdistatava käitumises puuduvad.

Seega on maakohus juba arvestanud M. Ž. apellatsioonis esile tõstetud kergendavate asjaoludega ning nende teistkordne arvesse võtmine ringkonnakohtu poolt ei ole võimalik. Samas on aga maakohus süüdistatavale karistust mõistes põhjendatult arvestanud ka asjaoluga, et teda on varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude eest ning osad käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteoepisoodid on süüdistatav pannud toime vahetult pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtukolleegium märgib, et nimetatu on arvestatav süüdistatava isikut iseloomustavate andmetena, mida kohus peab karistuse mõistmisel hindama koos toimepandud kuritegude raskusega, ning mis põhjendab

§ 56lg 2 mõttes M.

Ž. karistamist reaalse vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et M. Ž. maakohtu poolt kõigi kuriteoepisoodide eest mõistetud karistused on kooskõlas

§ 563