1-06-8114\2

(05231400329)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Ivo Nahkuri süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav I v o NAHKUR - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötab ehitajana Rendigrupp OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 06.08.2002.a. Järva Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 2) 19.03.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 202 lg 1 järgi – rahaline karistus 5 500 krooni; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I v o NAHKUR KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui I. Nahkur 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta I. Nahkurilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista I. Nahkurilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. I. Nahkur isikuna, keda 06.08.2002.a. Järva Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati 1-aastase vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, uuesti kehtiva karistatuse ajal,
3. augustil 2004.a. kella 05.55 ajal Harjumaal Aegviidu vallas Jägala-Käravete tee
4. kilomeetril, liikudes Tallinna suunas, juhtis joobeseisund is mootorsõidukit Nissan Sunny registrimärgiga 557 MDI. Sellega pani I. Nahkur toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav I. Nahkur tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. I. Nahkuri süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli (tl.8) ja liiklusõnnetuse aktiga (tl. 9 - 15) ning Järvamaa Haigla õiendiga selle kohta, et haiglasse toimetatud sõidukijuht I. Nahkuril esines teadvusekadu; võeti veri alkoholile: alkoholisisaldus veres 1,75 promilli (tl. 24, 25); - ärakirjaga Järva Maakohtu otsusest 06.08.2002.a. (tl. 6-7), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karis tati I. Nahkurit vangistusega tingimisi ning juhtimisõiguse äravõtmisega ; - väljavõttega karistusregistrist (tl. 53-54) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.51-52); - kahtlustatava I. Nahkuri enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. 47-48), milles ta kinnitab, et oli joonud viina, jäi roolis tukkuma ja sõitis teelt välja . Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et I. Nahkuri süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus I. Nahkuri süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et I. Nahkurit pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud on tal tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega uued menetluskulud. Mõistes I. Nahkurile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid, s.o. vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Kahe viimase aasta jooksul ei ole I. Nahkur toime pannud uusi süütegusid ning reaalne vangistustus oleks liialt karm ega teeniks ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvese võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras, s.o. üheks aastaks ja kuueks kuuks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
5. Kohtunik