1-06-7656\2

(06231400302)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Arvo Trei süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A r v o TREI - isikukood XXXXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötab ehitajana; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 16.05.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi – rahatrahv 3 500 krooni; 2) 15.12.2003.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A r v o TREI KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 6 kuud vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 360 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. ÜKT tegemise ajal on A. Trei allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta A. Treilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
2. Välja mõista A. Treilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A. Trei isikuna, keda 15.12.2003.a. Harju Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati 5-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks, ajal kui karistatus selle kuriteo eest oli kustumata, uuesti
3. märtsil 2006.a. kella 14.30 ajal Harjumaal Kernu vallas Laitse külas maja nr. 41 juures juhtis joobeseisund is mootorsõidukit Hundai Sonata registrimärgiga 918 MBJ.. Sellega pani A. Trei toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. Trei tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. Trei süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 06.03.06.a. (tl. 7, 8); - ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 15.12.2003.a., millest nähtub, et tegemist on isikuga keda joobes juhtimise eest on juba varem karistatud (tl. 5); - väljavõttega karistusregistrist (tl.19-20) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.17-18); -teatis kohtutäiturite menetluses olevatest nõuetest näitab, et need on täitmiseks kolme erineva täituri juures (tl. 21); - kahtlustatava A. Trei enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 14-15). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Trei süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Trei süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Treid pole võimalik karistada rahalise karistusega. Varem mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, samuti eelmiste otsustega mõistetud kohtukulud; erinevad nõuded A. Trei vastu on menetluses kolme kohtutäituri juures. Mõistes A. Treile põhikaristusena vangistust, peab kohus aga otstarbekohaseks asendada see üldkasuliku tööga. A. Trei on füüsiliselt ja vaimselt terve, töövõimeline isik; nõusoleku ÜKT tegemiseks andis ta kohtuistungil ning kohus ei näe ühtegi põhjust, miks ÜKT tegemine oleks talle vastunäidustatud. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada A. Trei suhtes lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Tegemist on isikuga, kes järjekindlalt on eiranud liikluseeskirja nõudeid ning põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine vähemalt sanktsiooni keskmises määras (1 aastat ja 6 kuud). Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
4. Kohtunik