1-06-9319 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-9319
(05231400850)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi Alexander Kazachenko süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Irina Kanelskaja Süüdistatav A l e x a n d e r KAZACHENKO - isikukood XXXXXXXXX, Vene kodanik; keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkend it kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada A l e x a n d e r KAZACHENKO (Kasatšenko) KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära, mis lähtude s miinimumpäevamäärast 50 krooni on 15 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 (kümme tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast otsuse jõustumist ehk 1 000 krooni igas kuus . (Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606; mõlemal juhul viitenumber 4100064939) Lisakristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta A. Kazachenkolt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.
- Välja mõista A. Kazachenkolt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Ühispangas, viitenumber 2800049777) – määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjlikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A Kazachenko, olles 06.09.2004.a. karistatud liiklusseaduse § 7419 alusel, s.o. joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 9000 krooni, uuesti 11.07.2005.a. kell 10.45 juhtis joobeseisusndis Harjumaal Kernu vallas Laitse ja Munalaskme tee ristmiku juures mootorsõidukit Toyota Celica registrimärgiga 205 AMZ. Sellega pani A. Kazachenko toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. Kazachenko tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja N. Petrjakova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. Kazachenko süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 11.07.
- (tl 7), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 8); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 06.09.2004.a. (tl.6); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.12); väljavõttega karistusregistrist (tl.13-14); samuti A Kazachenko enda ütlustega eeluurimisel (tl.17 - 20). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Kazachenko süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Kazachenko süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Kazachenkot on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasutud, oma süüd on ta kahetsenud ja oma käitumise hukka mõistnud. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks kohaldada ka lisakaristust, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda kuni 5 kuuks. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on raskeim liikluseeskirja rikkumine ning kujutab endast suurt ohtu kõigile liiklejatele ning lisakaristuse kohaldamata jätmine pole millegagi põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära (4 500 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
- Kohtunik