KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-06-2552 Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2006.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Istungisekretär Uve Elissaar Vaidlustatud lahend A M kaebus Lääne PP Kärdla PJ väärteootsuse nr 2390.06.000261 muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
- august 2006.a. Kaebuse esitaja A.M - sündinud xxxxxxxxxxxx, eestlane, EV kodanik, IK xxxxxxxxxx, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, haridus 9 klassi, xxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilane, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A.. M., tema kaitsja vandeadvokaat Aurelia Koitver ja kohtuväline menetleja vanemkonstaabel Andrus Roosa. RESOLUTSIOON
- Kaebus rahuldada.
- Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kärdla Politseijaoskonna
- juuni 2006.a otsus väärteoasjas nr 2390.06.000261 osaliselt.
- Tunnistada A. M. LS § 741 lg 2 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks rahatrahv kolmekümne
(30)trahviühiku ulatuses ühe tuhande kaheksasaja (1800.-) krooni suuruses summas riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Välja mõista A. M. tasu õigusabi eest üheksasada nelikümmend (940.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades sellest Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati A. M.LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses 7200.- krooni suuruses summas, kuna tema juhtis
- aprillil 2006.a xxxxxxxxx linnas xxxxxxxx tänaval mootorsõidukit Nissan Primera, riikliku registreerimismärgiga 337 AJA omamata alaealisena selle iseseisvat juhtimisõigust. A. M.tunnistab puhtsüdamlikult, et on sellise väärteo toime pannud, kuid ei nõustu talle määratud karistusega. Ta on alaealine, lõpetas tänavu xxxxxxxx põhikooli IX klassi ning plaanib edasi õppida gümnaasiumis. Seetõttu ei ole tal iseseisvat sissetulekut ja ka vanemad ei ole suutelised sellist trahvi tasuma, mis jätaks pere rahakotti tuntava augu. Pealegi oleks see karistuseks ainult vanematele. Põhikooli lõpetas A.M. keskpäraste tulemustega, kuid on tubli sportlane, kes on võitnud mitmeid võistlusi ja saanud mitmeid auhinnalisi kohti ja auhindu. Teda on küll
- juunil 2006.a sarnase teo eest karistatud 900.- kroonise rahatrahviga, kuid see on õigeaegselt tasutud ja pärast karistust ei ole ta enam õiguserikkumisi toime pannud. Täna arutatav õiguserikkumine leidis aset enne karistuse lõplikku määramist. Ta on küll xxxxxxxxxxxxxxx õpilane, kuid suvevaheajal teenis trahviraha iseseisvalt. Ta loodab edaspidi olla igati õiguskuulekas ning õiguskaitseorganite vaatevälja mitte sattuda. 7200.- kroonine rahatrahv käib aga õpilasele üle jõu ning ta palub selle vähendamist reaalselt tasutava summani. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt ei olnud see A. M ei esimene ega ka teine vahelejäämine. Pealegi on selline ilma juhiloata iseseisev autojuhtimine alaealise poolt eriti taunitav ning on vabariigis põhjustanud palju raskeid tagajärgi. Ta on teadlik A. M.tublist sportlaseteest, kuid see ei anna veel alust temale kergema karistuse mõistmiseks. Teda tuleb karistada piisava rangusega ja jätta kohtuvälise menetleja poolt määratud trahv vähendamata või asendada see hoopis tasumise võimatuse tõttu arestiga. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et A. M. on küll toime pannud LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid tema karistamine alaealisena suure rahatrahviga ei ole õigustatud ega kanna endas õiget kasvatuslikku eesmärki. Eesti õigussüsteem ei tunne küll iseseisvat alaealiste karistusõigust ja nende tegusid menetletakse samadel alustel täisealistega, kuid see ei tähenda, et alaealist ei tule vaadelda teisest vaatenurgast kui täisealist. Ja kuigi klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte seda toime pannud isikule, tuleb alaealiste puhul arvestada ka nende isikuga. Õigemini sellega, et nende isiksus on veel reeglina välja kujunemata. A M lõpetas suvel xxxxxxxxxxx põhikooli osa ning jätkab samas õpinguid. Suvevaheajal käis ta tööl ning teenis 3000.- krooni, millest tasus eelmise trahvi ja ülejäänu on alles hoidnud, mille piires on tal ka vahendeid uue trahvi tasumiseks. 7200.- krooni ei ole tal aga kusagilt võtta. Aresti ta kanda ei soovi ning selle kohaldamine ei ole ka õigustatud kuna kaebus on esitatud talle määratud rahatrahvi kergendamiseks. Tema teo eest ei ole õige karistada ka vanemaid, kelle sissetulek ei ületa samuti Eesti keskmist. A. M hinded olid keskmisel tasemel, kuid ta on tubli sportlane, kes on pälvinud erinevatel aladel mitmeid esikohti ning keda on pärjatud mitmete auhinnaliste kohtade eest. Tõsi, see üleastumine ei ole A M esimene ja teda on varem sarnase teo eest karistatud. Seetõttu on ta karistuse igati ära teeninud, kuid see peab olema selline, mida on tal võimalik reaalselt kanda ning mis ei rikuks tema gümnasisti staatust. Oma väärteoga ta õnneks kellelegi mingit kahju ei põhjustanud ning tema kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja arvesse tuleb võtta ka alaealisus. Raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, rahuldab maakohus A M´i kaebuse, tühistab Lääne Politseiprefektuuri Kärdla Politseijaoskonna
- juuni 2006.a otsuse osaliselt ja mõistab A M karistuseks väiksema rahatrahvi, mille ametlikult täitmisele pööramisel lisandub täituritasu. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik