M Ä Ä R U S Tallinnas,09. augustil 2006.a. 1-06-9246 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Janek Pruunlepa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Janek Pruunlepp oli süüdi mõistetud 15.03.2005.a Jõgeva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8; § 215 lg 2 p 1 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Lääne-Viru MK 28.06.2002 otsusega mõistetud karistuse (2k 11p) võrra ning liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka aeg 07.01.2004-15.03.2005 ning kandmisele 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 15.03.2005.a. ja lõpp 17.01.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 14.01.2006.a. Janek Pruunlepa käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vangla töötajatega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult. Lühiajalisel väljasõidul viibinud ei ole. Õppetöös osalenud ega töist rakendust vanglas leidnud ei ole. Oma süüd tunnistab, kahetseb tehtut ja elab vangistust raskelt üle. Uue kuriteo pani toime katseajal. Peab ennast mõjutatavaks sõprade poolt – kõik kuriteod on toime pandud kambas ja alkoholijoobes. Kuna pärast võimalikku vabanemist asub elama Tallinna, siis arvab, et ei satu enam sõprade mõju alla. Edaspidi tahab käituda õiguskuulekalt. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning õe nõusolek olla vennale igati toeks ning teha kõik endast joht uv, et vennast saaks korralik seaduskuulekas inimene. Murru Vangla direktor taotleb Janek Pruunlepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kuna kinnipeetav alustas õigusrikkumiste toimepanemist üsna noorelt, tal on madal haridustase, puudub pikemaajaline töökogemus ja harjumus teha tööd ning teda on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Samas leiab kriminaalhooldaja, et kinnipeetava tingimisi vabastamine oleks otstarbekas, kuna kriminaalhooldusele määramisel säiliks kontroll isiku toimetuleku ning seaduskuulekuse üle kauem kui tähtajalise vangistuse korral. Samuti annaks see võimaluse välja selgitada võimalikud riskiolukorrad ning valida sekkumise meetodid. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Janek Pruunlepp, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Janek Pruunlepa ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Janek Pruunlepp kannab karistust varguse eest, ta on kuuendal korral kriminaalkorras karistatud isik. Õppetöös osalenud ega töist rakendust vanglas leidnud ei ole. J.Pruunlepp oli kahel korral vabastatud vanglast enne tähtaega, kuid ei teinud endale järeldusi. Janek Pruunlepp pani kuriteo toime katseaja jooksul, s.o. ajal mil ta oli allutatud kriminaalhooldusele ja pidi järgima katseaja nõudeid. Katseaeg aga ei mõjutanud teda uutest kuritegudest hoiduma. Ka viimase kuriteo toimepanemise ajal oli tal kindel elukoht, kuid see ei takistanud teda toime panemast uut kuritegu. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik, kes pani toime kuriteo ,peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Janek Pruunlepa tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.