M Ä Ä R U S Tallinnas,09. augustil 2006.a. 1-06-9247 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri S.-H.Evestus osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Leo Pulsti tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Leo Pulst kannab karistust Tallinna Linnakohtu 21.01.2003.a. otsuse alusel ,mis jõustus 06.05.2003.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Teda karistati KrK § 141 lg.2 p.1, § 142 lg.3 p.1, § 15 lg.2- § 17 lg.2- § 124-3 lg.1, § 297 lg.3 p.1, § 207 lg.3, § 207-2 lg.1, § 207-3 lg.2, § 207-4, § 113, § 101 p.7 järgi vangistusega 12 aastat. Selle karistusega loeti kantuks Tallinna Linnakohtu 11.06.2002.a. ja 21.10.2002 mõistetud karistused ning määrusega 27.01.05.a. loeti 12-aastase vangistusega kaetuks ka 03.04.2003.a. Võru Maakohtu otsusega mõistetud vangistus KrK § 139 lg.3 p.1 järgi. Eelvangistusena loeti kantuks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust ning kandmisele kuuluva vangistuse ( 9 aastat 10 kuud 3 päeva) alguseks loeti 28.12.1999.a., vangistuse lõpp 31.10.2009.a. Sisuga 08.08.2006.a. on karistusest kantud rohkem kui kaks kolmandikku ning kandmata on 3 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust. Leo Pulsti on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 5 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Murru Vanglas on käitumine olnud õiguskuulekas. Suhted vanglaametnikega korrektsed ja viisakad. Kolmel korral on käinud lühiajalisel väljasõidul. Omandas Rummu EKK kutseõppeosakonnas kolm eriala. Õpetajatesse ja kaasõpilastesse suhtus lugupidamisega. Võttis vabatahtlikult osa sotsiaalprogrammidest. Osaleb aktiivselt vangla ühiskondlikus elus. Ei tööta. Vangistusaja jooksul on aru saanud oma kuriteo ühiskonnaohtlikkusest ja kahetseb tehtut. Leiab, et vanust on juba omajagu, palju aastaid on veedetud kinnipidamiskohas ning edaspidi ei taha ilma jääda olulistest peresündmustest. Eesmärkideks tulevikus on ehitada oma elu üles läbi kohese töö leidmise ja tugevdada perekonda. Soovib aktiivselt osaleda poja kasvatamisel. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning perekonna emotsionaalne toetus. Murru Vangla direktor taotleb Leo Pulsti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest madalam. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Leo Pulst, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, et Leo Pulsti ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Leo Pulst kannab karistust tapmise (eriti piinaval ja julmal viisil) eest . Oma süüd eeluurimisel kui ka kohtus ta ei tunnistanud täielikult, kahetsuse väljendamine käesoleval kohtuistungil oli formaalne, mitte siiras ja oma süüd tunnetav. Nimetatud kuriteo on toime pandud ajal, mil Leo Pulstil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Samuti on õigustatud juhtida tähelepanu asjaolule, et Leo Pulst on kaheksandal korral kriminaalkorras karistatud isik ja vangistus e kandmise aja jooksul on ta 5 korral distsiplinaarkorras karistatud, tema käitumine vanglas ei ole eeskujuline. Tal on vaja hüvitada kahju summas 31 320.20 krooni, on tasutud 6 550 krooni, hüvitamata osa 24 770,20 krooni, vaatamata sellele, et L.Pulst kannab karistust juba rohkem kui 8 aastat, ta vanglas ei töötanud, ainult õppis. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Leo Pulsti poolt toimepandud kuritegude asjaolud , nende jõhkrus ja rohkus, tema isik ning varasem kuritegelik minevik ei tekita kohtus veendumust , et vabaduses suudab L.Pulst elada seaduskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 3 aastat 2 kuud 22 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Leo Pulsti tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.