) § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 järgi. 23.05.2006.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,06,004516 on V. Seepter`ile määratud eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest karistuseks: -
lg 1 alusel rahatrahv 161 trahviühiku ulatuses, so 9660 krooni; -
14.06.2006.a esitas V. Seepter Pärnu Maakohtule kaebuse antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvide vähendamiseks. Kaebaja leiab, et menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud alljärgnevaid asjaolusid: kaebuse esitajal puuduvad varasemad liikluseeskirjade rikkumised, esines üksnes kerge joobeseisund, teistele isikutele materiaalset kahju ei tekitatud, kaebuse esitajal (õpilasel) puudub iseseisev sissetulek, õiguserikkumised toimusid parklas. Vaatamata eeltoodule on kaebuse esitaja oma rikkumise tõsidusest aru saanud ning kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber oma 16.06.2006.a kirjalikus vastuses palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgnevatel põhjustel.
Seepter`it karistatud, kuna liiklusjärelevalve kontrollimise käigus on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit 0,32 mg/l (ca 0,64 promilli) alkoholijoobes ning tal puudus juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ilma, et tal oleks juhtimisõigus ja kogemus ning veel alkoholijoobes, on üliohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Kaebuses toodud väitele, et V. Seepter`il esines ainult kerge alkoholijoove, vastab menetleja, et kerge alkoholijoove on üks ohtlikumaid, kuna isik arvab, et on kaine ja hindab oma võimeid üle. Samuti on menetlejale arusaamatu väide, et teistele isikutele materiaalset kahju ei tekitatud. Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. V. Seepter ei ole esitanud menetlejale vastulauset, kus oleks kirjeldanud oma olukorda ning avaldanud siirast kahetsust. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Kahetsusväärne on, et kahetsus ja arusaam rikkumise tõsidusest ilmnes alles väärteoasjas otsuse kättesaamisel. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. 2
lg 1 alusel rahatrahviga 161 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning
lg 1 alusel rahatrahviga 41 trahviühiku ulatuses, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LE §§ 76 p 1 ja 70 p 1 sätestatud nõuete rikkumises, millised on kvalifitseeritavad vastavalt
lg 1 ja § 741 lg 1 järgi, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel lähtunud KarS § 63 lg 3, milline näeb ette, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Siinkohal kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel ebaõigesti kohaldanud KarS § 63. Kohus asus asuseisukohale, et antud juhul on tegemist nn ideaalkonkurentsiga, kuna tegevus, millega mõlemad väärteokoosseisud täideti oli sama, so mootorsõiduki juhtimine (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-06). Seega oleks kohtuväline menetleja pidanud karistuse määramisel lähtuma KarS § 63 lg 1, millisel juhul tuleb mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. Kõnealuses asjas oli selleks
Tulenevalt eelnevast kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber`i poolt 23.05.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,06,004516 kuulub täies ulatuses tühistamisele ning kohus teeb asjas uue otsuse, millega tunnistab V. Seepter`i süüdi
S § 63 lg 1 mõistab V. Seepter`ile
Kohus leiab, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, puudub alus nimetatud rahatrahvi vähendamiseks. Kaebuse esitaja oma kaebuses on palun võimalust rahatrahvi tasumiseks osade kaupa. Tulenevalt KarS § 66 võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus asus seisukohale, et kaebuses toodud asjaoludel on põhjendatud kaebaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumiseks maksegraafiku alusel osade kaupa seoses kaebuse esitaja majandusliku olukorraga. Lähtudes eelnevast kohus leidis, et V. Seepter`ile karistuseks määratud rahatrahvi on võimalik ajatada 12 kalendrikuule. Samuti kohus selgitab, et kaebuse esitajal on seaduslik õigus tasuda võimaluse korral trahv kiiremini ja suuremates osades, kui maksegraafikus ette nähtud. Teet Olvik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.