← Eesti

1-06-9577\2

M Ä Ä R U S Tallinnas,15. augustil 2006.a. 1-06-9577 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja T.Tarendi ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuis tungil Tallinnas Tallinna Vangla direktori esildise Jüri Jaskelainen`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Jüri Jaskelainen oli süüdi mõistetud 16.04.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 209 lg.2 p.1,3,4 järgi karistusega 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kandmisele kuuluvat karistust 01.03.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 5 kuud 22 päeva) võrra ning liitkaristuseks määrati 4 aastat 11 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 15.01.2004.a. ja lõpp 05.01.2009.a. Jüri Jaskelainen saabus Tallinna Vanglasse 15.01.2004.a. Karistusaja jooksul ei ole kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud. Viibis lühiajalisel väljasõidul 08.11.05.06.a. (resotsialeerimisprogrammi täitmine). Kinnipeetav on rakendatud vangla majandustöödel kesklao laotöölise ametikohal, töösse suhtub kohusetundlikult, suhted tööandja ja kaastöötajatega on head. Pärast vabanemist on olemas elukoht ning töökoht. Tallinna Vangla direktor taotleb Jüri Jaskelaineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemist ei saa välistada, kuna tegemist on hoiakutest ning probleemi lahendus valikutest tulenenud seaduserikkumistega. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Jüri Jaskelaineni, vangla esindajat ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Jüri Jaskelaineni ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jüri Jaskelainen on kriminaalkorras karistatud kuue l korral. Teda on karistatud varguste, röövimise ja kelmuste eest. Varem kohtulikult karistatud kahel korral kelmuste eest, ,mis nä itab, et J.Jaskelainen ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest ning jätab kuritegude toimepanemist. Antud kuritegu on kinnipeetava poolt toime pandud katseaja jooksul. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Jüri Jaskelainenil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Vabaduses ta kriminaalhooldusele ei allunud, seoses sellega oli 26.02.2004.a. Tallinna Linnakohtu määruse alusel saadetud karistust kandma. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 4 kuud 20 päeva) vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Tallinna Vangla direktori taotlus Jüri Jaskelaineni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.