M Ä Ä R U S Tallinnas,09. augustil 2006.a. 1-06-9254 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Andres Tõnsili tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Andres Tõnsil oli süüdi mõistetud 20.09.2005.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 08.02.2005.a. ja lõpp 08.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.06.2006.a. Andres Tõnsili käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja korrektselt. Lühiajalisel väljasõidul viibinud ei ole. Vanglas viibimise ajal õppetöös osalenud ei ole, samuti ei ole invaliidsuse tõttu töötanud. Oma süüd tunnistab ja elab vangistust raskelt üle. Kuritegude toimepanemise põhjuseks peab lahkuminekut oma tüdruksõbrast, pärast mida hakkas jooma – kõik kuriteod pani toime alkoholijoobes. Riskihindamise küsimustiku alusel uue kuriteo toimepanemine ei ole välistatud. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning ema nõusolek poega majanduslikult toetada ja abistada jõukohase töökoha leidmisel. Murru Vangla direktor taotleb Andres Tõnsili tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise risk välistatud, kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud paljude varguste eest, millistest tekitatud kahju ta vanglas mittetöötamise ja invaliidsuse tõttu ei ole suutnud heastada. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Andres Tõnsil, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Andres Tõnsili ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andres Tõnsili käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja korrektselt. Lühiajalisel väljasõidul viibinud ei ole. Vanglas viibimise ajal õppetöös osalenud ei ole, samuti ei ole invaliidsuse tõttu töötanud. Andres Tõnsil oli kolmel korral kohtulikult karistatud paljude varguste eest, millistest tekitatud kahju ( 64 000 krooni) ta vanglas mittetöötamise ja invaliidsuse tõttu ei ole suutnud heastada. Vaatamata sellele , et Tõnsil on invaliid , pani toime ta kõik kuriteod alkoholijoobes. Riskihindamise küsimustiku alusel uue kuriteo toimepanemine ei ole välistatud. Ka viimase kuriteo toimepanemise ajal oli tal kindel elukoht, kuid see ei takistanud teda toime panemast uut kuritegu. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik, kes pani toime kuriteo ,peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Andres Tõnsili tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.