← Eesti

4-06-2880\2

4-06-2880 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. august 2006.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-2880 Kohtunik Olev Otsus Väärteoasi Erki

§ 74

lg 1 RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 74

lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas Jätta Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna keskkonnakaitseinspektor Urmas Isand`a poolt 03.07.2006.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 23361 muutmata ja Erki Soomere` kaebus rahuldamata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (viitenumber 4100064625). Rahatrahvi tasumist tõendav dokument (kviitung) säilitada ja nõudmisel esitada Keskkonnainspektsioonile. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 03.07.2006.a on koostatud Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna keskkonnakaitseinspektor U. Isand`a poolt väärteoasjas kiirmenetluse otsus nr 23361 selle kohta, et 03.07.2006.a kell 11.45 sõitis ja parkis E. Soomere sõiduautoga (BMW, reg nr 617EUR) Vana-Pärnu rannas muuli lähedal, piiranguvööndis 100 m kaugusel veepiirist; piiranguvöönd Läänemerel on 200 m, millega rikkus

§ 37

lg 3 p 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 74lg 1 järgi.

Nimetatud kiirmenetluse otsusega on E. Soomere`le määratud kohtuvälise menetleja poolt karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni. 14.07.2006.a esitas E. Soomere Pärnu Maakohtule kaebuse antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse esitajat on süüdistatud selles, et 03.07.2006.a parkis ta oma sõiduauto 100 m kaugusel veepiirist Vana-Pärnu rannas muuli lähedal, rikkudes

§ 37lg 3 p 6 nõudeid.

Kaebuse 4-06-2880 esitaja on seisukohal, et ei ole väärtegu toime pannud ning temale määratud karistus ei ole põhjendatud, kuivõrd mingeid sissesõitu keelavaid märke tee ääres ei olnud, hiljem avastati maha murtud keelumärk rohust. Kaebaja leiab, et teda ei saa süüdistada antud rikkumises, kuna puudus teave piirangu kohta ning E. Soomere toimis heauskselt. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhataja Teet Sepp oma 03.08.2006.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata, kuna E. Soomere sõitis ja parkis sõidukiga rannaliival ehk väljaspool teid ja radu. Nõue tuleneb

st ning ei sätesta nõuet piiranguvööndi tähistamisel üldiselt ega teedele ja radadele. Samuti leiab, kohtuväline menetleja, et iga õiguskuulekas kodanik on teadlik, et rannaliival mootorsõiduki parkimine ei ole lubatud tegevus. Seega on tegemist teoga, milline on üldsuse poolt taunitav ja üldarusaadav ning vajadus eraldi keelumärkide järele puudub. E. Soomere sõitis teedel ja radadel ehk märgi mõjupiirkonnas heauskselt. Rannaliivale sõites ei toiminud E. Soomere heauskselt. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-9205. Menetleja leiab, et E. Soomere poolt väärteo toimepanemine on tõendatud objekti kontrollimise protokolli ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, samuti on kaebaja oma kaebuses kinnitanud, et viibis kohas, kus mootorsõidukiga sõitmine on keelatud. Tulenevalt eelnevast palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 37

lg 3 p 6 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

§ 74

lg 1 kohaselt karistatakse ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. E. Soomere`t on käesolevas asjas karistatud rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni minimaalmäära lähedases määras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et E. Soomere` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü

§ 74lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tegu ise on koosseisupärane. Tema teole on antud õige juriidiline hinnang, kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

§ 37

lg 1 p 1 kehtestab ranna või kalda piiranguvööndi laiuseks Läänemere rannal 200 meetrit. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja kaebusest, on E. Soomere kinnitanud, et parkis oma mootorsõiduki 100 meetri kaugusele veepiirist.

§ 37

lg 3 p 6 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Väärteomaterjalidest nähtuvalt 2

(3)4-06-2880 käesoleval juhul E. Soomere eelpoolnimetatud tegevusi ei täitnud vaid parkis sõidukiga rannas, et minna ujuma. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt iga õiguskuulekas kodanik on teadlik, et rannaliival mootorsõiduki parkimine ei ole lubatud tegevus. Seega on tegemist teoga, milline on üldsuse poolt taunitav ja üldarusaadav ning vajadus eraldi keelumärkide järele puudub. E. Soomere sõitis teedel ja radadel ehk märgi mõjupiirkonnas heauskselt. Rannaliivale sõites ei toiminud E. Soomere heauskselt. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis nr 3-1-192-05, mille kohaselt tuleb lähtuda küsimusest, kas isik saab aru teo materiaalsest õigusvastasusest. Isik ei pea teadma konkreetset seadusesätet, vaid seda, et teatud tegevus on keelatud. Kohus leiab, et vältimatu keelueksimus on välistatud, kuna keeld sõita rannaliival on ilmne ja üldarusaadav. Lisada tuleb, et E. Soomere peab mootorsõiduki juhina tundma liiklusalast regulatsiooni ning LS § 48 lg 1 näeb ette, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ettenähtud mootorsõidukite liikluseks. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et on põhjendatud E. Soomere` karistamine

§ 74

lg 1 alusel ning kohus leiab, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on E. Soomere`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega. Seega kohus leidis, et Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna keskkonnakaitseinspektor U. Isand`a poolt 03.07.2006.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 23361 tuleb jätta muutmata ja E. Soomere` kaebus rahuldamata. Olev Otsus Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.