1-06-996\10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 23.august 2006.a. Tallinn koht Kriminaalasja number 1-06-996 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Malle Preimer ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Riho Kalmetsa südistuses KarS prg. 113 ja 418 lg 1 järgi ning Elmar Silbermanni süüdistuses KarS prg. 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 30.maist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Kannatanu Aino Aarde Süüdistatavad Riho lKalmets ja Elmar Silbermann (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) RESOLUTSIOON Kanatanu Aino Aarde poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 30.mai 2006.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Riho Kalmets mõisteti süüdi KarS § 113 järgi ning karistati 9 (üheksa) aastase vangistusega; KarS § 418 lg 1 järgi mõisteti ta süüdi ning karistati 6 (kuue) kuu vangistusega. 2 Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Riho Kalmetsale vangistust. 9 (üheksa) aastat KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõisteti 6 (kuus) aastat vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jäeti muutmata ning vangistuse alguseks loeti

1. jaanuar 2005.a. Elmar Silbermann mõisteti süüdi KarS § 113 järgi ning karistati 9 (üheksa) aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistus kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 (kuus) aastat vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jäeti muutmata ning vangistuse alguseks loeti
2. jaanuar 2005.a. Muuhulgas mõistis maakohus R. Kalmetsalt ja E. Silbermannilt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks (kannatanu kulud seoses poja surma ja matustega) 6 960,50 kr (kuus tuhat üheksasada kuuskümmend krooni ja 50 senti) Aino Aarde (elukoht: Tallinn Tööstuse 17-3) kasuks. KarS prg. 113 järgi mõisteti E. Silbermann ja R. Kalmets süüdi selles, et nad 29.30.detsembril 2004.a. Anti Aarde suvilas - Harjumaal Kernu vallas Laitses a/k Kuldne Sügis majas nr. 11 ühise alkoholi tarbimise ajal tekkinud tüli käigus panid toime Anti Aarde tapmise. Elmar Silberman lõi Anti Aardet korduvalt noaga kaela parempoolse ja õlaliigese vahelisse piirkonda. Samast tülist ajendatuna lõi R.Kalmets kannatanut vähemalt ühel korral panni ja taburetiga pea ja näo piirkonda ning müürsepahaamriga korduvalt paremale poole pea ja otsmiku piirkonda. Nende löökidega E. Silbermann ja R. Kalmets tekitasid Anti Aardele eluohtlikud tervisekahjustused, mis põhjustasid A. Aarde surma: pea tömp hulgi trauma parempoolsete koljuluude lahtiste killustunud murdude ning peaaju parema poolkera purustustega ning rindkereõõnde ulatuvad torkelõikehaavad kaela parempoolsel külgpinnal parema kopsu vigastusest tingitud veriõhkrinna ning sisemise verejooksuga paremasse rindkere õõnde etüülalkoholi joobe foonil. Peale eluohtlike vigastuste oli A. Aarde vasaku käe selgmisele pinnale tekitatud ka kriimustus, s.o. mitteeluohtlik tervisekahjustus. A.Aarde suri saadud vigastustesse sündmuskohal. KarS prg. 418 lg 1 järgi mõisteti R. Kalmets süüdi selles, et tema omandas 1995.a. ning hoidis ilma seadusliku loata oma elukohas tulirelva laskekõlbulikku laskemoona - viite padrunit: ühte 12-kaliibrilist jahipüssipadrunit, ühte vintpüssipadrunit (7,62 x 53 mm); ühte 7,62 x 39 mm automaadipadrunit AK; ühte 5,54x 39 mm automaadipadrunit AK ja 3 ühte 9 x 19 mm püstolipadrunit Luger, mis 07.01.2005.a. läbiotsimise käigus leiti tema elukohast Tallinnas Vaikne
3. Käesolevas kriminaalasjas tegi kohus 30.mail 2006.a. resolutiivotsuse. Kuna kannatanu Aino Aarde esitas 7-päevase tähtaja jooksul avalduse, millist maakohus käsitles apellatsioonkaebusena, siis tegi kohus motiveeritud otsuse. APELLATSIOONI SISU: Kannatanu Aino Aarde märgib esitatud apellatsioonis, et peale kohtu poolt väljamõistetud tsiviilhagi on temale tekitatud veel kahju 65000 krooni ualtuses. Kahju koosneb nii moraalsest kui ka majanduslikust kahjust. Rikutud on diivan, sein, aknakardinad, lagi, taburetid, seljariided, sööginõud, tööriistad, mida kohus ei le arvestanud. . RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Maakohtu motiveeritud otsuses, milline avaldati peale kannatanu poolt apellatsiooni esitamist , märgitakse , et „ seoses poja surma ja matustega esitas Aino Aarde eeluurimisel tsiviilnõude summas 6 960, 50 krooni, kusjuures kulutuste hulka pole arvestatud hauaplaati (tl.99). Kohtuistungil väitis ta, et toetustena on talle välja makstud 3 500 krooni, mis tegelikke kulusid pole katnud. Kuna rikutud olid ka suvila seinad, laed, verest oli läbi imbunud diivan, määrdunud teised esemed ning ta on ilma jäänud pojast, kes teda abistas, on tema nõue süüdlaste vastu 65 000 krooni. Täiendavaid tõendeid või kalkulatsioone remontööde vms. kohta ta kohtule ei esitanud ning väitis, et osaliselt on tegemist moraalse kahjuga. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad pidasid tõendatuks vaid kulutusi summas 6 960,50 krooni. Kohus nõustub sellega ja leiab samuti, et suurema summa väljamõistmiseks tõendid puuduvad. Saadud toetusele ( 3 500 kr) täiendavalt 6 960,50 krooni väljamõistmine peaks katma kõik matustega seotud kulutused, k.a. ka hauaplaadi ostmine ja paigaldus. Moraalse kahju nõudes või täiendavate kulutustega seoses (mööbli vahetus, suvila remont jmt.) on Aino Aardel õigus pöörduda hagiga kohtusse tsiviilkohtupidamise korras.“ Seega , peale motiveeritud otsuse avaldamist, ei saa enam väita, et kohus ei ole üldse pööranud tähelepanu kannatanu poolt esitatud täiendavale nõudele ning kannatanu sellekohane väide on muutunud ilmselt põhjendamatuks. Kohus on kannatanu täiendavat nõuet arvesse võtnud ja põhjendanud, miks ei pidanud võimalikuks kannatanu poolt täiendavalt esitatud summa väljamõistmist. Kohtukolleegium nõustub põhimõtteliselt maakohtu seisukohaga, kuid peab vajalikuks märkida veel järgmist. 4 Kuna kriminaalasi Riho Kalmetsa ja Elmar Silbermanni süüdistuses oli lahendatud lühimenetluses, siis puudus kohtul ka õigus kannatanult isegi vastu võtta täiendavaid tõendeid, kui kannatanu oleks need kohtuistungil esitanud. Lühimenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s
4. Selle paragrahvi
5. lõike järgi saab lühimenetlust kohaldada üksnes süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul sama paragrahvi
6. lõike sätteid arvestades. Vastavalt KrMS prg. 237 lg 4 sätetele võivad kohtulikul arutamisel kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Kohus sekkub, kui menetlusosalised käsitlevad kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid. Kohtukolleegium on seisukohal, et lühimenetluse põhimõtetest tulenevalt on seaduseandja kriminaaltoimiku materjalide all mõelnud neid materjale, millised sisalduvad kriminaaltoimikus süüdistatava poolt lühimenetluse taotluse esitamise ja sellest tulenevalt süüdistusakti koostamise momendi seisuga. Taotledes kogutud materjalide põhjal lühimenetluse sätete kohaldamist, on süüdistatava ootused suunatud teadmisele, et tema süüküsimus, s.h. ka tsiviilhagi küsimus otsustatakse kohtu poolt vaid süüdistusaktis toodud ulatuses ja olemasolevate materjalide põhjal. Kuna käesoleval juhul kannatanu maakohtus täiendavaid tõendeid oma tsiviilhagi suurendamiseks ei esitanud, ei tõusetunud ka küsimust KrMS prg. 238 lg 1 p.2 sätte kohaldamisest , s.o kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamisest põhjendusel, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Apellatsioonikohtu seisukoht tuleneb Riigikohtu otsuses 3-1-1-47-06 väljendatud seisukohtadest. Eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendmatuks ja ei pea selle arutamist apellatsioonikohtu istungil otstarbekaks. Juhindudes KrMS prg. 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbivaatamata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Ivi Kesküla