4-06-3085\1

4-06-3085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2006.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-3085 Kohtunik Igor Pütsep Väärteoasi Andres Lang`i kaebus väärteoasjas AS Pärnu ATP kontrolör Inge Laine` poolt 14.07.2006.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr AA14796 Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas Jätta AS Pärnu ATP kontrolör Inge Laine` poolt 14.07.2006.a tehtud kiirmenetluse otsus nr AA14796 muutmata ja Andres Lang`i kaebus rahuldamata. Rahatrahv tasuda Pärnu Linnavalitsuse rahandusosakonna a/a-le 10220015186019 SEB Eesti Ühispangas (vt juhiseid kiirmenetluse otsusel). Rahatrahvi tasumist tõendav dokument (kviitung) säilitada ja nõudmisel esitada AS-le Pärnu ATP. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 14.07.2006.a on koostatud AS Pärnu ATP kontrolör I. Laine` poolt väärteoasjas kiirmenetluse otsus nr AA14796 selle kohta, et 14.07.2006.a kella 15.18 ajal Pärnu linnas bussis nr 1 Liiva peatuses sõitis A. Lang sõiduõigust tõendava dokumendita, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 547 lg 1 järgi. Nimetatud kiirmenetluse otsusega on A. Lang`ile määratud kohtuvälise menetleja poolt karistuseks rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni. 26.07.2006.a esitas A. Lang Pärnu Maakohtule kaebuse antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks. 14.07.2006.a sisenes A. Lang Tammsaare bussipeatuses bussi nr
2. Kuna kaebaja oli unustanud koju nn kuukaardi, suundus ta juhi poole, et osta sõidutalong. Kuna kaebaja ei olnud varem kunagi bussist talongi ostnud, pani teda imestama selle hind, so 10 krooni. Liiva peatusesse jõudes, sisenesid bussi kontrollid ja kuna A. Lang ei olnud veel piletit ostnud, koostati talle järgmises peatuses rikkumise kohta kiirmenetluse otsus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole väärtegu toime pannud ning temale määratud karistus ei 4-06-3085 ole põhjendatud ning seaduslik, kuna A. Lang soovis osta piletit, ka sellise hinnaga – 10 krooni, mida tal aga teha ei lastud. Samuti peab kaebuse esitaja ebakorrektseks kontrolöri käitumist. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. AS Pärnu ATP menetlusspetsialist Ludmilla Kulvik oma 02.08.2006.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kodanik A. Lang sõitis liinibussis nr 1 14.07.2006.a kella 15.18 paiku sõiduõigust tõendava dokumendita. Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja (edaspidi Eeskirja) § 7 lg 3 p 2 kohaselt on sõitja kohustatud komposteerima üksikpileti(talongi) kohe pärast sisenemist bussi. A. Lang`il ei olnud esitada kontrolörile sõiduõigust tõendavat dokumenti. Tulenevalt eelnevast on kohtuväline menetleja seisukohal, et A. Lang`ile määratud karistus on, so rahatrahv 180 krooni, arvestades kõiki asjaolusid, õiglane, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ÜTS § 547 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. A. Lang`i on karistatud rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni minimaalmääras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A. Lang`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tegu ise on koosseisupärane. Tema teole on antud õige juriidiline hinnang, kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. ÜTS § 24 lg 2 p 4 kohaselt kehtestab avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses vallavõi linnasisesel sõitjateveol valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus. Tulenevalt Pärnu Linnavolikogu 18.11.2004.a määrusest nr 27 § 1 maksab Pärnu linna sisestel bussiliinidel üksikpilet eelmüügist 8 krooni ja ühissõidukist 10 krooni, soodushinnaga üksikpilet pensionäridele ja õpilastele maksab eelmüügist 4 krooni. Seega ei näe nimetatud säte ette soodushinnaga üksikpileti ostmise võimalust ühissõidukist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nr AA14796 nähtuvalt on menetlusalune isik andnud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „… Läksin piletit ostma, aga seal pakuti mulle 10 EEK eest. Kuna olen invaliidsuspensionil, siis ma sellega ei nõustunud, ja antud momendil tulid eesuksest ka kontrolörid ning soovivad mind trahvida….“. Kaebuses on kaebuse esitaja märkinud, et: „... Ma ei istunud rahulikult bussis, vaid soovisin osta talongi, ka sellise hinnaga, mida mul aga teha ei lastud….“. Eeltoodust tulevalt kohus leiab, et kaebuse esitaja on kinnitanud asjaolu, et ta ei ostnud kohustuslikku sõidudokumenti koheselt pärast ühissõidukisse sisenemist, milline kohustus tuleneb Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirjast. Eeskirja § 7 lg 3 p 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sama sätte p 2 tulenevalt on sõitja kohustatud ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning 2