← Eesti

1-06-10118\1

KOHTUM Ä Ä R U S Tallinnas,

  1. augustil 2006.a. 1-06-10118 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Hallik ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Kalle Pärnoja tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Kalle Pärnoja oli süüdi mõistetud 29.01.2004.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, karistuseks 1 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 05.02.2002.a. Pärnu MK otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 26.10.
  2. ja lõpp 26.05.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 11.02.2006.a. Kalle Pärnoja on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud ühel korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Ämari Vanglas on käitumine olnud õiguskuulekas. Suhted vanglaametnikega viisakad. Ämari Vanglas töötab alates 17.02.2005 AS Eesti Vanglatööstuses, maalrina. Toimepandud kuritegu kahetseb ja suhtub sellesse mõningase kriitikaga, põhjendab sooviga saavutada lühikese ajaga palju ja sundvajadusega hankida toimetulekuraskustes olevale perele materiaalseid ressursse. Leiab, et vanglakaristus on pannud teda mõtlema oma käitumise üle ning õpetanud uut moodi hindama elu prioriteete. Edaspidi kavatseb elada seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähisugulaste võrgustik. Ämari Vangla direktor taotleb Kalle Pärnoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Arvestades varasemat karistatust ning uue kuriteo toimepanemist tingimisi karistuse ajal on kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk ei saa välista. Samas oleks kinnipeetava tingimisi vangistusest vabastamine otstarbekas, kuna kriminaalhooldusele määramisel säilib kontroll isiku toimetuleku ning seaduskuulekuse üle ja annab võimaluse välja selgitada võimalikud riskiolukorrad ning valida sekkumise meetodid. Prokurör toetab taotlust. Kohus leiab ,et taotlus kuulub rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ,süüdimõistetu isikut ,varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalle Pärnoja on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud ühel korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Murru Vanglas on käitumine olnud õiguskuulekas. Suhted vanglaametnikega viisakad. Pärast vabanemist Kalle Pärnoja asub elama aadressil xxxxxxxxxxx, tööd garanteerib OÜ RBB Real . Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS §75,76; KrMS §§ 69, 269 lg.2 p.4, 383-387, 426, 432 kohus määras: Vabastada Kalle Pärnoja / ik.xxxxxxxxxxxx/ karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldaja Mihkel Ristikivi järelvalve alla / Kuninga,22, Pärnu/ ning kohustada järgima KarS § 75 lg.1 p.1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas / aadressil xxxxxxxxxxx /, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Kalle Pärnoja suhtes vastavalt KarS § 75 lg.2, 4 järgmised kohustused: 1/registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel. 2/ mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 3/asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele . 4/ võlanõude kustutamiseks võtta ühendust kohtutäituriga ja koostada tsiviilhagi tasumise graafik kuu jooksul peale vabanemist . 5/ igakuiselt hüvitada tsiviilhagi ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend. 6/mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. 7/ osaleda sotsiaalabiprogrammides. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule . Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.