← Eesti

4-05-616\8

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-05-616 Otsuse kuupäev 05.05.2006.a. Kohtunik Leo Sarnet Kohtuistungi sekretär Virve Roots Kohtuasi Margus Sarapmägi kaebus Keskonnainspektsiooni Virumaa osakonna otsusele 17.11.2005.a.väärteoasjas nr. RV-5688 Asja läbivaatamise kuupäev 13.04.2006.a. Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Margus Sarapmägi, tema esindaja vandeadvokaat Lembit Nirgi ja Keskonnainspektsiooni Virumaa osakonna esindaja Uno Luht Resolutsioon Margus Sarapmägi kaebus jätta rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna otsus 17.11.2005.a.väärteoasjas nr. RV-5688 jätta muutmata. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatud 05.05.2006.a., täisotsus antud kohtu kantseleisse 31.05.2006.a. Asjaolud Ööl vastu 25.07.2004.a. sõitsid Margus Sarapmägi ja A S nende isale kuuluva sõiduautoga xxxxxxx, reg. nr. xxxx, koos kahe kindlaks tegemata naisterahvaga xxxx vallas xxxx külas xxxx äärde. Margus Sarapmägi parkis auto ja püstitas telgi xxxx põhjakaldal veepiiri ja metsa vahelisele alale. xxxxx ja selle kallas asuvad xxxxx maastikukaitseala piiranguvööndis, kus Looduskaitseseaduse § 31 lg. 2 p.10 ja 11 alusel ja Vabariigi Valitsuse 03.06.1997.a. määrusega nr. 109 kinnitatud „Viitna maastikukaitseala kaitse eeskirja“ p.8 ja 9 sätete 2 kohaselt on keelatud telkimine kaitseala valitseja poolt selleks mitte ettenähtud ja tähistamata kohtades, samuti on keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid. Telkimine ja auto parkimine selleks mitte ettenähtud kohas fikseeriti Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor M V poolt 25.07.2004.a. kella 09.00 ajal. 17.11.2005.a. tegi Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna büroojuhataja Uno Luht üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr. RV-5688 ja määras Karistusseadustiku § 63 lg. 1, § 276 ja 279 alusel Margus Sarapmägile rahatrahvi 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni. Otsusest ja väärteoprotokollist nähtub, et Margus Sarapmägi eiras 25.07.2004.a. kella 09.00 ajal xxxxxxx vallas xxxxx juures Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor M V seaduslikku korraldust esitada oma isikut tõendavat dokumenti ja mitte lahkuda sündmuskohalt, millega takistas riiklikku keskkonnajärelvalvet teostava ametniku järelvalvetöö tegemist ja järelvalvega tegeleva isiku õiguspäraseid toiminguid. Margus Sarapmägi esitas 05.12.2005.a. kaebuse kohtule ja palus tühistada kohtuvälise menetleja 17.11.2005.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. RV-5688 ja lõpetada asja menetlus, kuna väidetavalt ei fikseerinud keskkonnakaitse vaneminspektor M V parkimist ja telkimist maastikukaitsealal, ta ei tutvustanud end kaebajale, ta ei näidanud kaebajale tema volitusi kinnitavat ametimärki ega esitanud ka muid dokumente, ta ei kandnud vormi ning keskkonnakaitseinspektor käitus autot peatada püüdes äärmiselt ebamõistlikult (autole peale hüpates). Kohtuvälise menetleja vastusest selgub, et menetlus asjas toimus vastavalt seadusele ja paluti jätta otsus muutmata kuna määratud karistus on õiglane. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema esindaja oma väidete juurde ja palusid kaebus rahuldada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse esitaja Margus Sarapmägi kinnitas kohtuistungil, et tema juhtis 25.07.2004.a. autot järve juurde ja tagasi, kogu seltskond oli seega nagu tema vastutusel. Ta väidetavalt ei näinud M V töötõendit, kuid võttis M V käsklust lahkuda kuulda, öeldi ju, et siin ei tohi olla, pange asjad kokku ja lahkuge. M V läks pastapliiatsit tooma protokolli kirjutamiseks, aga kuna enne andis ta korralduse asjade kokkupanemiseks ja lahkumiseks, siis seda ta tegigi ja pani telgi ja asjad kokku ja otsustas ära sõita. Seejärel küsis M V tema autojuhiluba enda kätte, kuid tema keeldus, öeldes, et suvalisele võõrale ta juhiluba ei anna. M V oli ebaviisakas, ei öelnud tere, ei esitlenud end. MV küsis kuidas nad järve äärde said, kas sõitsid? Ta vastas, et loomulikult sõitsid, ega ei lennanud. Võimalik, et ta oli hämmingus oma varasest ülesajamisest. Enesekaitse oli ärasõitmise põhjuseks. Kaebuse esitaja esindaja kinnitas kohtus, et Margus Sarapmägi seltskond sattus xxxxx järve randa pahaaimamatult, keskkonnainspektsiooni töötaja ei olnud vormis, ta esitas vastuolulisi korraldusi, riikliku järelevalve takistamist reaalselt ei olnud, tegu oli arusaamatusega ja kas üldse näidati töötõendit, kui ise oldi väga ärritatud olekus. Tunnistaja M V kinnitas, et ta esitas Margus Sarapmägile oma töötõendi koos ametimärgiga ja palus tal kohale jääda protokolli koostamiseks, kuid seda nõuet ei täidetud. Ta ei olnud vormiriietuses, sest suvist vormi neil ei olnud. Ta ei andnud Margus Sarapmägile korraldust lahkuda, vaid seletas Margus Sarapmägile, et too on seadust rikkunud, sest järve äärde ei või sõita ja seal ei või telkida, sest tegemist on kaitsealaga. Pärast seda Margus Sarapmägi ei kontakteerunud temaga. Margus Sarapmägi hakkas autoga ära sõitma. Ta seisis neile tee peale ette, kuid Arvet Sarapmägi tõmbas ta auto eest ära ja kõik lahkusid autoga. Oleks temaga räägitud, oleks ta väljastanud neile kutse keskkonnainspektsiooni ja asi ei oleks selliseks läinud. 3 Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitas kohtuistungil, et ta on veendunud, et Margus Sarapmägi sai järve ääres M V suheldes aru, kellega on tegemist. Ta sai ka aru, et asub kaitsealal. Kui ta sai aru oma rikkumisest, otsustaski ta lihtsalt sealt lahkuda. M V korralduste mittetäitmisega rikutigi seda, et takistati järelevalve teostamist. Ainus Margus Sarapmäge vabandav põhjus võib olla see, et MV ei olnud vormis. Samas on reguleerimata see, kas valves olev töötaja peab olema vormis. M V oli valves, ta esitas oma töötõendi ja asjaosaliste väiksema ajakulu huvides oleks olnud asja kohapeal menetlemine. Viisakus on suhteline mõiste. Suhtlemine eeldab kahte poolt. Kohtu järeldused Keskonnainspektsiooni Virumaa osakonna üldmenetluse otsus 17.11.2005.a. Margus Sarapmägi väärteoasjas nr. RV-5688 on tehtud selleks volitatud ametiisiku poolt ning on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna büroo juhataja Uno Luht on tuvastanud KarS § 276 ja 279 sätestatud tahtliku rikkumise Margus Sarapmägi poolt ning see on karistatav Karistusseadustiku § 63 lg. 1, § 276 ja § 279 järgi. Otsuse tegemisel on esitatud vastulauset põhjalikult käsitletud ja selgitatud miks toodud argumente ei ole arvestatud. Maakohus nõustub Keskkonnainspektsiooni seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Margus Sarapmägi karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et Margus Sarapmägi juhtis autot ja sõitis ööl vastu 25.07.2004.a seltskonnaga xxxxxx kaldale, kuhu telk üles pandi ja telkima jäädi. Vaidlust ei ole ka selles, et MV keskkonnakaitse inspektorina õigusrikkumist lahendama saadeti ja ta sündmuskohal hommikul kella 9.00 paiku seltskonna äratas ja neile olukorda tutvustas. Lõpuks vaidlust ei ole ka selles, et Margus Sarapmägi istus rooli ja juhtis autot, kui seltskond järve äärest ära sõitis. Maakohus lõpetas otstarbekuse kaalutlusel Margus Sarapmägi venna A S kaebuses menetluse, kuna tema osa sündmuses oli vähese tähtsusega. Maakohus peab usutavaks tunnistaja M V ütlusi, kes mõlemal kohtuistungil (vt. ka kohtuasi 4-05-411. AS kaebus sama sündmuse kohta) kinnitas, et ta esitles kõva häälega ennast Margus Sarapmägile ja teistele ning selgitas kõigile, et nad asuvad maastikukaitsealal, kuhu ei tohtinud sõita ega telkida. Samuti kinnitas ta, et ei lubanud Margus Sarapmägil lahkuda, nõudis temalt isikut tõendavat dokumenti, kuid Margus Sarapmägi ei kontakteerunud enam temaga, vaid otsustas asjad kokku panna ja ära sõita. Ta helistas kahel korral politseisse ja palus patrulli endale appi saata, kuid politsei jõudis kohale alles siis, kui Margus Sarapmägi juhitud auto oli lahkunud. Maakohus leiab, et Margus Sarapmägi väited, et tal kästi lahkuda, on ekslikud ja ennastõigustavad, sest kinnitas ta ju ise kohtuistungil, et ta oli hämmingus enda varasest ülesajamisest ja enesekaitse oli ärasõitmise põhjus. Maakohtu arvates oli just arusaamine sellest, et teda on tabatud keelatud kohas olemiselt, tinginud Margus Sarapmägi järgneva käitumise, kus ta ignoreeris M V korraldusi esitada oma isikut tõendav dokument ja jääda kohale kuni asja lahendamiseni. Maakohus leiab, et antud juhtumil on Margus Sarapmägi eiranud keskkonnakaitse vaneminspektor M V seaduslikku korraldust jääda protokolli koostamise ajaks paigale ja esitada talle kontrollimiseks oma isikut tõendav dokument - juhiluba. Maakohus ei pea antud situatsioonis M V inspektori vormi puudumist selliseks rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma otsuse tühistamise, sest M V tutvustas end kui ametiisikut ja esitas Margus Sarapmägile oma töötõendi koos ametimärgiga. Mingit õigust lahkuda Margus Sarapmägil ei olnud, sest sellega takistas ta M V täita oma tööülesandeid. 4 Uurinud väärteoasja toimikut ja analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et kaebuses toodud väited ei anna alust Keskonnainspektsiooni Virumaa osakonna üldmenetluse otsust 17.11.2005.a. Margus Sarapmägi väärteoasjas nr. RV-5688 tühistada, sest antud juhtumil on tõendatud Margus Sarapmägi süü keskkonnainspektori töö takistamises ja korralduste eiramises ning sellest tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 lg.1 tuleb jätta tema kaebus rahuldamata ja tehtud väärteotsus jätta muutmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka Margus Sarapmägi taotlus õigusabikulude hüvitamiseks. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent L.Sarnet M.Kaegas Kohtuotsus jõustus 13.septembril 2006.a Riigikohtu määrusega, kusjuures Riigikohus määras: Jätta läbi vaatamata Margus Sarapmägi kassatsioon Viru Maakohtu 5.mai 2006.a otsuse peale väärteoasjas nr 4-05-616 ja tagastada kaebus selle esitajale. Nooremreferent M.Kaegas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.