M Ä Ä R U S Tallinnas,30. augustil 2006.a. 1-06-10155 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe , prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Erkki Rikmanni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Erkki Rikmann on süüdi tunnistatud 01.10.2003.a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 2,4 järgi, karistuseks 4 aastat vangistust, millest kuulub mahaarvamisele vahi all oldud aeg 15.04-15.05.2000 ning kandmisele 3 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse algus 13.07.2004.a. Karistuse lõpp 11.06.2008.a. Erkki Rikkmanni käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Suhtlemisel vanglatöötajatega viisakas. Ühel korral on taotlenud lühiajalist väljasõitu, kuid tulemusteta. Vanglas viibimise ajal on täiendanud oma kutseoskusi väikeettevõtte töökorralduse erialal. Soovis osaleda ka arvutikursustel, kuid grupi komplekteerituse tõttu see ei õnnestunud. Töist rakendust leidnud ega taotlust tööleasumiseks ei ole esitanud, samuti ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Oma toimepandud kuritegu tunnistab ja kahetseb. Suhtub kurireosse mõningase kriitikaga, peab tegu negatiivseks. Põhjendab liialt suure usalduse ja heatahtliku suhtumisega teistesse inimestesse, kes seda usaldust kurjasti ära kasutasid. Tegu hindab kui juhuste kokkulangemist. Kuriteo loodab heastada edaspidi ühiskonnas täisväärtuslikku elu elades. Leiab, et vangistus on positiivselt mõjutanud: on õppinud ja elu üle järele mõelnud. Tulevikus enam nii usaldav ega heatahtlik ei ole. Uue kuriteo toimepanemise risk riskihindamise küsimustiku alusel on väike, kuid ei ole välistatud. Vabanedes võib toime panna samalaadseid kuritegusid, kuna ei ole aru saanud toimepandud kuriteo ühiskonnaohtlikkusest. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning ema materiaalne ja moraalne toetus. Murru Vangla direktor taotles Erkki Rikmanni ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise riski võib suurendada kinnipeetava kerge mõjutatavus ning katkenud suhe elukaaslasega. Ohuks võib olla ka liigne enesekesksus ja optimism oma tuleviku suhtes. Riski vähendavateks asjaoludeks on töö- ja elukoha olemasolu ning ema toetus. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Erkki Rikmann, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Erkki Rikmanni ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Erkki Rikmann kannab karistust raske narkokuriteo eest, tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteoga, ta valmistas isikute grupis suures koguses narkootilist ainet. Kohus pöörab siinkohal tähelepanu kriminaalhooldaja hinnangule, mille kohaselt ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist ja julgeolekuosakonna spetsialisti arvamusele, mille kohaselt, et Erkki Rikmann vabanedes võib toime panna samalaadseid kuritegusid kuna ta ei ole aru saanud toimepandud kuriteo ühiskonnaohtlikkusest . Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Erkki Rikmann käituda õiguskuulekalt. Erkki Rikmanni käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja korrektselt. Töist rakendust leidnud ega taotlust tööleasumiseks ei ole esitanud, samuti ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Ühel korral on taotlenud lühiajalist väljasõitu, kuid tulemusteta. Vanglas viibimise ajal on täiendanud oma kutseoskusi väikeettevõtte töökorralduse erialal. Kohus leiab ,et Erkki Rikmanni käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 9 kuud 11 päeva) vabastada vangistusest. Kohus asub seisukohale, et ei ole käesoleval ajal Erkki Rikmanni vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Erkki Rikmanni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.