M Ä Ä R U S Tallinnas, 28. augustil 2006.a. 1-06-10108 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Aare Kliimanni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Aare Kliimann kannab karistust Põlva Maakohtu 20.02.2002.a. otsuse alusel. Teda karistati KrK § 100 järgi, karistuseks 7 aastat vangistust. KrK § 45 alusel arvestati karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg 19.10.2001-20.02.2002 ning ärakandmisele 6 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse algus: 20.02.2002.a. Karistuse lõpp: 19.10.2008.a. Aare Kliimanni käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult. Lühiajalisel väljasõidul viibinud ei ole. Vangistuse ajal töötanud ega õppetöös osalenud ei ole. Oma süüd tunnistab ja kahetseb, kohtuotsusega on leppinud. Vangistuses olles on tal olnud aega oma elu üle järele mõelda ning on aru saanud tehtud vigadest. Elab vangistust raskelt üle. Väidab, et on vangistusest väsinud. Edaspidi soovib elada seaduskuulekalt ja on nõus täitma kõik kriminaalhooldaja poolt pandud kohustused. Uue kuriteo toimepanemise oht on riskihindamise küsimustiku alusel väike. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht. Murru Vangla direktor taotles Aare Kliimanni ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul töökoha puudumine ja alkoholi tarvitamine on uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Aare Kliimann, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Aare Kliimanni ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmisel ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aare Kliimann kannab vangistust esmakordselt, kuid ta pani toime raske kuriteo. Oma süüd eeluurimisel kui ka kohtus ta ei tunnistanud ,kahetsuse väljendamine käesoleval kohtuistungil oli formaalne, mitte siiras ja oma süüd tunnetav. Pani toime ta kuriteo alkoholijoobes, kohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga , et töökoha puudumine ja alkoholi tarvitamine on uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Käesoleval ajal tal ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Aare Kliimanni käitumine vanglas ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Aare Kliimanni käituda õiguskuulekalt. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 1 kuu 21 päeva) vabastada vangistusest. Kohus asub seisukohale ,et antud juhul ei ole karistuse mõistmise eesmärgid veel saavutatud ja Aare Kliimanni karistusest tingimisi vabastamine on enneaegne. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Aare Kliimanni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.