← Eesti

1-06-9242\2

M Ä Ä R U S Tallinnas,08. augustil 2006.a. 1-06-9242 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Sergei Maiorovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Sergei Maiorov oli süüdi mõistetud 18.11.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 263 p 1,3,4; § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi; liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 2/3 võrra ja kandmisele 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kandmisele kuuluvat karistust Lääne-Viru MK 19.12.2002 otsusega mõistetud karistuse (1a 11k 28p) võrra ning liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka aeg 09.06.2003 ning kandmisele 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 29.01.2005.a. ja lõpp 25.09.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 28.05.2006.a. Sergei Maiorovi käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Suhetes vanglatöötajatega püüab käituda viisakalt. Lühiajalist väljasõitu taotlenud ei ole, kuna ei ole sellele mõelnud. Vanglas töist rakendust leidnud ei ole ja ei ole ka tööd taotlenud. Samuti ei ole asunud õppima, ega osale ka sotsiaalprogrammides. Aprillis esitas taotluse üleviimiseks ja töötamiseks avavanglaosakonnas. Oma kuritegu tunnistab, suhtub toimepandusse kriitikaga ja väljendab süütunnet. Kuritegu põhjendab nahaalsuse ja rumalusega. Tulevikus ei sekkuvat enam sarnastesse olukordadesse ja hoidub kindlasti vanglasse sattumisest. Arvab, et vangistus on muutnud teda kinnisemaks inimeseks, kes valib suhtlusringkonda. Pärast vabanemist peab oluliseks tööleasumist ja poja kasvatamist. Hoidub suhtlemast retsidiivselt meelestatud kinnipeetavatega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on riskihindamise küsimustiku alusel väike. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning ema nõusolek toetada poega majanduslikult niikaua kui vaja. Murru Vangla direktor taotleb Sergei Maiorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist, kuna kinnipeetavat on varem kriminaalkorras neli korda karistatud. Riski vähendamiseks on soovitav isikul vabanedes mitte hakata suhtlema kuriteokaaslaste ja teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Sergei Maiorovi, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Sergei Maiorovi ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Maiorov on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Teda on karistatud nii varguste ja väljapressimise. Kinnipeetav alustas kuritegude sooritamist alaealisena ning tema kuritegelik aktiivsus jätkus ka täiskasvanuks saades. Ta pani toime uue kuriteo katseajal. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Sergei Maiorovil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Vabaduses ta ei töötanud 1 aasta, oli kuulutatud tagaotsitavaks, vanglas ka ta ei tööta ja ei ole ka tööd taotlenud samuti ei ole asunud õppima, ega osale ka sotsiaalprogrammides. Vabaduses tal ei ole garanteeritud töökohta . Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist, kuna kinnipeetavat on varem kriminaalkorras neli korda karistatud. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Sergei Maiorovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.