M Ä Ä R U S Tallinnas,15. augustil 2006.a. 1-06-9579 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja T.Trendi ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas Tallinna Vangla direktori esildise Vitali Karašk`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Vitali Karašk oli süüdi mõistetud 11.08.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,5,7,8, § 201 lg.2 p.1, § 215 lg.2 p.1 järgi; liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 2/3 võrra ja kandmisele 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kandmisele kuuluvat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse (1k 27p) võrra ning liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka aeg 18.08.03-27.08.03 ning kandmisele 2 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 11.08.2004.a. ja lõpp 27.05.2007.a. Vitali Karaški käitumine vanglas ei olnud korralik, karistuse kandmise alguses esines mitmeid distsipliinirikkumisi, mis olid seotud sisekorraeeskirjade rikkumisega. Samuti väljendusid rikkumised vanglaametnike seaduslike korralduste mittetäitmises. Kokku karistatud distsiplinaarkorras kaheksal korral, neist viimane 08.12.2004.a. Karistuse kandmise ajal õpib üheksandas klassis. 2005.a. viibis lühiajalisel väljaviimisel „ Paarissuhete hoidmine ja taastamine“ raames. Oma kuritegu tunnistab, suhtub toimepandusse kriitikaga ja väljendab süütunnet. Kuritegu põhjendab narkootikume tarbimisega. Hoidub suhtlemast retsidiivselt meelestatud kinnipeetavatega. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning ema nõusolek toetada poega majanduslikult niikaua kui vaja. Tallinna Vangla direktor taotleb Vitali Karaški tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo sooritamise riski võib lugeda keskmisest madalamaks . Uue kuriteo sooritamise riski tõstab see asjaolu, et Vitali Karašk ei ole emotsionaalselt stabiilne , ta läheb kiiresti endast välja , temalt võib oodata impulsiivset käitumist, hiljem kognitiivset hinnangul oma tegudele. Kriminaalhooldaja hinnangul Vitali Karašk sobib kriminaalhooldusele. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Vitali Karaški, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Vitali Karaški ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vitali Karašk on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Teda on karistatud nii varguste ja kelmuste. 2002.aastal vabastati V.Karašk tingimisi enne tähtaega, kuid kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning ta pani toime uue kuriteo katseajal. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujuline, 8 korral ta rikkus režiimi. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Vitali Karaškil oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Vabaduses ta ei töötanud , tarvitas narkootikume, ning oli kuulutatud tagaotsitavaks, seoses sellega Karašk ei ilmunud 28.04.2003 kohtuistungile. Kohus arvestab , et Karašk peale vabanemist enne tähtaega kinnipidamiskohast tööle ei asunud, tegeles vargustega, kriminaalhooldusele ei allunud, seoses sellega oli Tallinna Linnakohtu määruse alusel saadetud karistust kandma. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Tallinna Vangla direktori taotlus Vitali Karaški tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.