M Ä Ä R U S Tallinnas,09. augustil 2006.a. 1-06-9255 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Tiit Urbanikku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Tiit Urbanik oli süüdi mõistetud 24.03.2004.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2; § 140 lg 2 p 2,3 järgi, liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02-03.12.1999 ning kandmisele 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Lääne-Viru MK 14.03.2002 otsusega mõistetud karistus
(6a)ning liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus 14.03.2002-23.03.2004 ning kandmisele 4 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 24.03.2004.a. ja lõpp 13.08.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 24.06.2006.a. Tiit Urbanik on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud ühel korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega korrektsed ja viisakad. Mais viibis lühiajalisel väljasõidul. Omandas Rummu EKK kutseõppeoskonnas keevitaja, gaasi- ja käsielekterkeevitaja ning tisleri eriala. Osales vabatahtlikult peresuhete hoidmise ja taastamise sotsiaalprogrammis. Toimepandud kuritegu tunnistab, kahetseb ja võtab vangistust paratamatusena. Kuriteo toimepanemise põhjuseks peab elamispinna ja töökoha kaotust ning äraelamiseks raha vajamist. Tähtsaimaks peab õiguskuuleka elu elamist pärast vabanemist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on riskihindamise küsimustiku alusel väike. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning elukaaslase nõusolek materiaalselt toetada. Murru Vangla direktor taotleb Tiit Urbanikku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kuna kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, valdavalt on tegemist varavastaste kuritegudega. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Tiit Urbanik, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Tiit Urbanikku ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tiit Urbanik oli kaheksandal korral kohtulikult karistatud paljude varguste eest, millistest tekitatud kahju ( 16 785 krooni) ta vanglas ei tööta. Pani toime ta kuriteod alkoholijoobes. Peale varavastaste kuritegude, ta pani toime kuriteo KrK § 107 lg.2 p.5 järgi, millega põhjustas inimese surma. Riskihindamise küsimustiku alusel uue kuriteo toimepanemine ei ole välistatud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leiab ,et Tiit Urbaniku käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 2 kuud 4 päeva) vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Tiit Urbanikku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: