Obsah (13)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 126§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 05.september 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-9259 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Meelis Räitsak süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Meelis Räitsakule mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 09.juuni 2004 otsusega Meelis Räitsakule mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 aasta võrra ning mõista Meelis Räitsakule liitkaristus vangistusena 2 aastat 4 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda Meelis Räitsakul karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 02.veebruar 2006 ning tõkend vahistamine jätta endiseks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Meelis Räitsakult riigieelarve tuludesse sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2714 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 9745 krooni 20 senti; 2.
3. kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 5 minigrip-kilekotti amfetamiiniga kogukaaluga 40,4 grammi (Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses) ja Kirde saia kilekott, 5 sulguriga minigrip kilekotti, milles oli amfetamiin ja 2 tühja minigrip kilekotti (Lõuna PP Viljandi Politseiosakonnas) – hävitada; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 2714 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Meelis Räitsakule mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viljandi Maakohtu 09.06.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta vangistust – võrra ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise algust 02.02.2006 alates.
2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. Meelis Räitsakule esitatud süüdistus Meelis Räitsakut on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja viisil ebaseaduslikult 40,4 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mis temalt 01.02.2006.a kella 09.45 ajal turvakontrolli teostamise käigus Viljandi linnas Pargi t 1 Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonnas leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 3 kohaselt leotakse suureks narkootilise aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele, sellest tulenevalt omandas Meelis Räitsak suures koguses narkootilist ainet. Meelis Räitsaku tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisena. 2.1.
4. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Meelis Räitsak tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 184 lg 1 järgi.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 184 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Meelis Räitsaku karistamise 2 kokkuleppemenetluses. Meelis Räitsaku karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.

o 7500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1274 krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 8470 krooni 80 senti, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 9745 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 2714 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Meelis Räitsakule kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 68 krooni 80 senti.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 8402 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Meelis Räitsakule välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2714 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 9745 krooni 20 senti (1274.40+68.80+8402) riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõendid 5 minigrip-kilekotti amfetamiiniga kogukaaluga 40,4 grammi (Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses) ja Kirde saia kilekott, 5 sulguriga 3 minigrip kilekotti, milles oli amfetamiin ja 2 tühja minigrip kilekotti (Lõuna PP Viljandi Politseiosakonnas) tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt Kar

S § 191 konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Meelis Räitsak on kahtlustatavana kinni peetud ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 02.veebruaril 2006. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4