1-06-9467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. septembril 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-9467 (05231400965) Kohtunik Külli I

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav J a n e k LESTBERG - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töötab OÜ-s Haljava ; varem kriminaalkorras karistatud 25.11.2002.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi – 2 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaadi abi Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J a n e k LESTBERG

§ 424

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 330 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 16500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 220 päevamäära ehk 11 000 (üksteist tuhat) krooni.

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o.

11 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist (1 000 krooni igas kuus). (Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606; mõlemal juhul viitenumber 4100064939).

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena J.

Lestbergilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks .

1. Välja mõista J. Lestbergilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ja sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. J. Lestberg isikuna, keda Tartu Politseiprefektuuri otsusega 16.10.2003.a. karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga 15 000 krooni, ajal, kui karistatus oli kustumata, trahv tasumata – s.o.
2. juulil 2005.a. kella 04.40 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt. 18.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Opel Omega registrimärgiga 124 TBV. Sellega pani J. Lestberg toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kur iteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav J. Lestberg tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja L. Toomsalu pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et J. Lestbergi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - ärakirjaga Tartu Politseiprefektuuri otsusest 16.10.2003.a., mille kohaselt karistati J. Lestbergi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 15 000 krooni ( tl. 5); - väärteoprotokolliga 13.07.2005.a. (tl.6), kus on taas fikseeritud mootorsõiduk i joobeseisundis juhtimine Jõelähtme vallas; - protokollidega alkoholijoobe tuvastamisest (tl. 8) ning kus J. Lestberg on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist (alkoholijoove fikseeriti 1,03 mg/l); - väljavõttega õigusrikkumiste kohta liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10) ja karistusregistrist (tl.11-12); - kahtlustatava J. Lestbergi enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 9, 20-21). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J. Lestbergi süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus J. Lestbergi süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J. Lestbergi on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Tal on kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud ning oma viimase rahatrahvi on ta täielikult tasunud. Kuna tema ülalpidamisel on elukaaslane ja aastane laps, on põhjendatud rahalise karistuse tasumine ositi. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

§ 50

lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks toimepandud tegu, tuvastatud joobeastet ning isikut arvesse võttes kohaldada ka lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb J. Lestbergilt ära võtta vähemalt 1 aastaks. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist ja perekondlikku seisundit, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik