1-06-6879\2

(06231400476)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Vilja Liik Kriminaalasi Artur Lihatšjov süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A r t u r LIHATŠJOV - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötab AS-s Ets-Nord; varem kriminaalkorras karistatud: 20.10.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkend it kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A r t u r LIHATŠJOV KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 270 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 13 500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära, s.o. 9 000 (üheksa tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 12 kuu jooksul võrdsetes osades pärast otsuse jõustumist ehk 750 krooni igas kuus . (Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606; mõlemal juhul viitenumber 4100064939) Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta A. Lihatšjovilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Iseseisvale täideviimisele kuulub Harju Maakohtu 20.10.2005.a. otsusega mõistetud karistus (2 aastat vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga).
2. Välja mõista A. Lihatšjovilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Ühispangas, viitenumber 2800049777) – määratud kaitsjale makstavast tasu 700 (seitsesada) krooni ning sundraha 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A. Lihatšjov, olles 13.07.2005.a. karistatud liiklusseaduse § 7419 alusel, s.o. joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 12 000 krooni, uuesti 14.04.2006.a. kell 01.00 ajal juhtis joobeseisundis Harjumaal Kuusalus Jõelähtme ja Kemba tee ristmikul mootorsõidukit Volvo 440 registrimärgiga 688 ALV. Sellega pani A. Lihatšjov toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. Lihatšjov tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. Lihtšjovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 14.04.
3. (tl 7), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 8); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 13.07.2005.a. (tl.6); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.13); väljavõttega karistusregistrist (tl.11-12); samuti A. Lihatšjovi enda ütlustega eeluurimisel (tl.9, 18 - 20). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Lihatšjovi süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Lihatšjovi süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Lihatšjovi on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal osaliselt tasutud, oma süüd on ta kahetsenud ja oma käitumise hukka mõistnud. Tal on käesoleval ajal töökoht ja regulaarsed sissetulekud. Kriminaalhooldus on möödunud siiani eriliste probleemideta ning kriminaalhooldusametnik on nõus temaga koostööd jätkama. Ka lühiajalise vangistuse mõistmine uue kuriteo eest, mis on küll toime pandud katseaja kestel, tooks kaasa eelmise otsusega mõistetud karistuse – 2 aastat vangistust – täitmisele pööramise, mis oleks liialt karm toimepandud kuritegude raskust ja isikut arvesse võttes. A. Lihatšjov on loonud perekonna ja 18.06.06.a. on perre sündinud poeg, kelle kasvatamisel soovib ta osaleda. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ja selle ositi tasumine ning jätkuv kriminaalhooldaja järelevalve, samuti süüdlase soov end käsile võtta ja vastutada oma lapse ja pere eest, motiveerib A. Lihatšjovi edaspidi käituma seaduskuulekalt, uusi süütegusid toime panemata. Kergemaliigilise karistuse mõistmise ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Põhjendatuks peab kohus süüdlase suhtes lisakaristuse kohaldamine, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära (4 500 krooni). Arvestades aga süüdlase praegust perekond likku ja varalist seisundit oleks menetluskulude hüvitamine täies ulatuses süüdimõistetule ilmselt üle jõu käiv ning kohus jätab neist osas (nii kaitsetasust kui sundrahast) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
4. Kohtunik