← Eesti

1-06-3106\11

Obsah (4)§ 64§ 68§ 2§ 12

1-06-3106 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 30.06.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-3106(05244001887) Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Eeva Levina

§ 64

lg 1 liideti mõistetud karistused, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, ja mõisteti liitkaristus 13 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 loeti karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 7 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks jäi karistus 12 (kaksteist) aastat 4 (neli) kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 12.04.

  2. Viru Maakohus tunnistas J.Ivanovi süüdi selles, et tema 05.08.2005 kella nelja paiku öösel Pärna tänaval maja nr. 35 juures Kohtla-Järvel peksis Peeter Leetsmani vastu pead ja keha. Ta lõi kannatanut noaga rindkeresse ja kõhtu, põhjustades tema surma rindkere kinnise tömptraumaga, millega kaasnesid rinnaku murd ja roiete hulgalised murrud, verevalumid keskseinandi eesmises osas ja kopsukelmete all, millele järgnes traumaatiline šokk, mis oligi vahetu surma põhjus. Peale selle esinesid kõhu kinnine tömptrauma, kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool maksa parema sagara vigastusega, paremal pool seljal nahahaavadena paiknevad kaks rindkere seina mitteläbivat torke-lõikehaava, verevalumid üla- ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid näol ning hulgalised väikesed pindmised haavad pea juustega kaetud alal ja näol. Kohus kvalifitseeris nimetatud J.Ivanovi teo KarS § 113 järgi. Peale selle Juri Ivanov ebaseaduslikult, s.o omamata relvaluba, hoidis oma elukohas Pärna 35-28 Kohtla-Järvel kuni 17.08.2005 läbiotsimise käigus äravõtmiseni, tulirelva laskemoona – ühte jahipüssipadrunit, kaliiber 12 ja ühte automaadipadrunit kaliiber 5,45x39 mm, rikkudes Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid. Nimetatud tegevusega pani J.Ivanov toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 418 lg 1 järgi. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud J.Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga palub tühistada Viru Maakohtu 12.04.2006 otsus täielikult ja uue otsusega mõista J.Ivanov õigeks kõigis kuritegudes. Apellant leiab, et kohtulik uurimine maakohtus on läbi viidud ühekülgselt, valesti on tuvastatud asjaolud, kohtu järeldused ei vasta tehioludele, kohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust: 2

(5)1-06-3106 - kohtu poolt ei ole kindlaks tehtud, et J.Ivanovil oli konflikt kannatanu P.Leetsmaniga; - J.Ivanovi antud mehe kirjeldus ei vasta kannatanu isikule; - J.Ivanovi tegevuse tagajärjed ei vasta P.Leetsmanil tuvastatud vigastustele; - J.Ivanovi ütlused konflikti toimumise aja kohta on vastuolus kohtu poolt tuvastatud ründe toimumise ajaga. Arusaamatu on kohtu järeldus, et J.Ivanovi ütlustest ei nähtu kannatanu sõnadega või tegudega reageerimine pärast konflikti – kuidas oleks kannatanu pidanud ohustama pärast konflikti J.Ivanovi või N.Kuzmina elu või tervist? Kohus tegi järelduse, et Ivanov võttis peale P.Leetsmani tapmist viimase taskust magnetripatsiga võtmekimbu – kuid kohus ise kahtleb, kuna leiab, et on põhjendatud alus seda järeldada. Selle ripatsiga seotust Ivanov on alati eitanud – ei ole alust siduda selle magnetripatsiga just J.Ivanovi. Kahtlusi äratavad läbiotsimise tulemused -16.08.2005 teostati samas korteris läbiotsimine, mille käigus ei leitud midagi, kuid 17.08.2005 leiti magnetripats ja kaks padrunit. Ivanovi poolt 11.08.2005 antud ütlustele viitamine on põhjendamatu, kuna uurimistoiming oli viidud läbi protsessiõigusnormiõiguse rikkumisega ja see pole tõendina kasutatav. Eksperdiarvamus ei tõenda kuidagi J.Ivanovi seotust padrunitega, kuna antud korteris elasid peale J.Ivanovi viimase elukaaslane N.Kuzmina, varem elas nimetatud korteris ka N.Kuzmina tütar L.Bangert, kes on kaitseliitlane ja omab tihedat seost relvade ja padrunitega. J.Ivanovi seotus padrunitega ei ole tõendatud ja ka J.Ivanov ise eitab oma seotust nendega. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava J.Ivanovi kaitsja advokaat K.Kooga jäi oma apellatsiooni ja apellatsioonis toodud põhjenduste juurde. Süüdistatav J.Ivanov toetas kaitsja K.Kooga apellatsiooni. Ülekuulmisel J.Ivanov selgitas kohtule, et öösel, umbes kella 24.00.paiku, oli tal konflikt meesterahvaga, kes oli sarnane Spunginiga, kes kunagi töötas tema endisel töökohal kaadriosakonnas. Seda meesterahvast ta lõi vasaku käega, mille järel viimane kukkus posti juures põlvili. Ta võttis kannatanu püksitaskust ära väikse noa. Peale seda nad läksid abikaasaga edasi. Rohkem ta seda inimest ei peksnud. Korterist läbiotsimisel võetud padrunid võivad kuuluda tema elukaaslase tütrele. Korterist leitud võtmete kohta ei oska ta midagi öelda. Kannatanu Ljudmila Leetsman andis arvamuse, et on tõendatud, et tema mehe tapmise pani toime süüdistatav Ivanov. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör M. Lillepea, analüüsides kriminaalasja materjale, leidis, et süüdisttava J.Ivanovi süü on tõendatud ja palus jätta apellatsioon rahuldamata, otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära menetlusepooled, leiab, et maakohtu otsus süüdistatava J.Ivanovi suhtes kuulub tühistamisele ja tagasisaatmisele esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus, kuna asja arutamisel maakohtus oli oluliselt rikutud kriminaalmenetluse õigust – kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, otsus ei ole piisavalt põhjendatud KrMS § 339 lg 1 p 7,8 mõttes. Ringkonnakohus lähtub järgmisest : 1.

§ 2lg 2 sättele karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Arvestades antud kolmeastmelist 3

(5)1-06-3106 süüteomõistet, tuleb teo karistatavuse tuvastamisel arvestada teo koosseisupärasust, seejärel õigusevastasust ning lõpuks süüd. Teo koosseisupärasus tähendab selle asjaoludele vastavust eriosa süüteokoosseisus toodud tunnustele. Süüteo tunnused on objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

§ 12

lg 2-le on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

§ 12

lg 3– le on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Seadus võib olla ettenähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Arvestades ülaltoodut annab ringkonnakohus hinnangu süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tõendatusele. 1.

  1. Vastavalt KrMS § 62 p 1 sätetele on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Maakohus on leidnud, et süüdistatava Ivanovi ja kannatanu Leetsmani kohtumine toimus 5 augusti öösel peale kella 2.
  2. Kohus lähtus sellest, et on tuvastatud, et kannatanu võttis oma pangaarvelt kaupluse Valentin pangaautomadist välja 100 krooni raha 5 augusti öösel kell 2.25 /kd 2 lk 72/. Ringkonnakohus leiab, et antud kohtu arvamus on oletuslik, kuna Ivanov on andnud erinevaid ütlusi selle kohta, mis kell ja mitu korda ta käis kaupluses, tunnistaja N.Kuzmina ei osanud kohtuistungil selgitada, mis kell ta käis Ivanoviga kaupluses / kd 2 lk 49/, eeluurimisel tema ütlusi selles osas ei täpsustatud. Tõepoolest ei saa välistada, et peale Ivanovi lööki kannatanu Leetsman ise võis võtta raha pangaautomaadist kell 2.25, samal ajal millegagi ei ole tõendatud, et peale seda Ivanov uuesti teda peksis, tappis. Kohtuotsuses toodud järeldus, et tapmise kellaaeg on seotud Ivanovi valeütlustega, et ta võttis ära Leetsmanilt noa – see lause jääb arusaamatuks. Samuti ei saa välistada, et keegi teine võis ära kasutada kannatanu pangakaarti, ajal mil Ivanovi sõnade järgi, Leetsman lamas peale lööki posti juures. 1.
  3. Ringkonnakohus nõustub kaitsja K.Kooga väitega, et mitte millegagi pole kindlaks tehtud, et J.Ivanovil oli konflikt kannatanu P.Leetsmaniga, kuna Ivanovi poolt antud mehe kirjeldus ei vasta kannatanu isikule. Süüdistatava J.Ivanovi sõnade järgi mees, kellega tal oli poe juures konflikt, võis olla Spungin, keda ta varem tundis ja seda Ivanov samuti kinnitas ringkonnakohtu istungil / vaadata ringkonnakohtu istungi protokolli /. Antud maakohtu järeldus, et Ivanovil oli konflikt Leetsmaniga on samuti oletuslik ja ei vasta kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele. 1.
  4. Maakohtu otsusest võib aru saada, et Ivanovi süü Leetsmani tapmises on tõendatud eksperdi arvamusega kannatanu Leetsmani kohta ja märgib, et eksperdi arvamuse järgi olid kehavigastused tekitatud jalalöökidest rindkere piirkonda. Siin samuti tuleb nõustuda kaitsja K.Kooga väitega, et J.Ivanovi tegevuse tagajärjed ei vasta kannatanu Leetsmanil tuvastatud vigastustele, kuna Ivanov on andnud ütlusi, et lõi isikut vastu kaela. Leetsmanil mingeid vigastusi kaelal ei ole tuvastatud. Muid tõendeid peale Ivanovi enda ütluste kriminaalasjas ei ole ja seepärast kohtu järeldus, et Ivanov tekitas kannatanule hulgalised kehavigastused jalgadega, on samuti oletuslik. Kohtuarstliku-ekspertiisi arvamusega on samuti tuvastatud, et kannatanul oli kõhu parema poole läbistav haav maksa parema osa kahjustusega, mis tekkis eluajal torke-lõike riista mõjul, kaks mitteläbistavat rinnahaava, mis tekkisid torke–lõike riista mõjul, hulgalised väikesed pindmised kahjustused pea juustega kaetud alal ja näol mis tekkisid eseme mõjul, mis omab väikeseid väljaulatuvaid osasid selle pikkuses. Maakohus tõmbas ekspertiisist välja valikuliselt need kehavigastused, mis mingilgi määral vastasid Ivanovi ütlustele kannatanu löömisest, ülejäänud jättis ta põhjendamata kõrvale. 1.
  5. Maakohus leiab, et on alus järeldada, et Ivanov, peale Leetsmani tapmist, võttis Leetsmani taskust magnetripatsiga võtmekimbu ja et magnetvõti leiti hiljem läbiotsimisel 4

(5)1-06-3106 Ivanovi elukohas. Kohus ei andnud hinnangut sellele, et seda korterid kasutasid ka teised inimesed ja et enne seda tehtud läbiotsimisel ei leitud ei magnetripatsit ega padruneid. 1.
  1. Maakohus oma otsuses viitab ka sellele, et Ivanovi süüd tapmises tõendab see, et ta on rääkinud, et võttis kannatanu Leetsmani / ta ei ole rääkinud, et see oli Leetsman / pükste tagataskust noa. Samal ajal sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega on tõendatud, et Leetsmani pükstel puuduvad tagataskud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millisel viisil see võib tõendada Ivanovi süüd. Samuti tuleb arvestada, et oli öine aeg ja Ivanov võis segamini ajada, millises taskus oli kannatanul nuga, juhul kui oletada, et nii see toimuski. Ka selle kohta annab ringkonnakohus oma arvamuse - sündmuskoha fototabelite järgi on raske öelda, kas kannatanu pükste paremal poolel on tagatasku või mitte. 1.
  2. Maakohtu arvamus, et Ivanovi süü on tõendatud ka sellega, et tema sõnade järgi teenis ta dessantvägedes ja seepärast on võimeline käelöögiga halvama teise isiku liikumisvõime, kuid arvamus, et ta on armukade, vägivaldne ja agressiivne, on vaid oletuslik. Samuti ei ole kontrollitud kas ta tõepoolest teenis dessantvägedes.
  3. Maakohus, mõistes Ivanovi süüdi KarS § 418 lg 1 järgi, lähtus praktiliselt paljast faktist, et kui Ivanovi elukohas aadressil Kohtla-Järve Pärna 35-28 toimunud läbiotsimisel võeti ära jahipüssi ja automaadipadrun ning eksperdiarvamusega kuuluvad need padrunid tulirelva laskemoona hulka, siis ta ongi süüdi laskemoona hoidmises. Ringkonnakohus leiab, et ka antud kohtu järeldus, ei vasta kriminaalasja asjaoludele. Kõigepealt eksperdi arvamus padrunite kohta ei kinnita, et nad kuuluvad Ivanovile. Korteris elasid ka teised inimesed peale Ivanovi, kellele samuti võisid kuuluda antud padrunid. Ei ole antud hinnangut sellele, et esimesel läbiotsimisel padruneid ei leitud. Ja kui N.Kuzmina on andnud ütlusi, nagu oleks Ivanov kunagi olnud jahimees, siis seda oleks olnud vaja kontrollida. Arvestades ülaltoodut leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldused KarS § 113 ja § 418 lg 1 objektiivsete tunnuste kohta ei vasta kriminaalasja asjaoludele, ei ole piisavalt põhjendatud ja seepärast otsus kuulub tühistamisele. Kuna ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tuvastatud kuritegude objektiivsed tunnused ei vasta kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele ja ei ole piisavalt põhjendatud, siis ei ole vajadust anda hinnangut kuritegude subjektiivsetele tunnustele, õigusvastasele, süüle. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 2 p 2 ; 338 p 1,3 ; 339 lg 1 p 7,8 ; 341 lg 1 ; 342 ; 343 ; 387 lg 1 kuulub Viru Maakohtu otsus tühistamisele ja tagasisaatmisele esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Vladimir Rozalka Eeva Levina 5
(5)Mihhail Komtšatnikov

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.