M Ä Ä R U S Tallinnas,11. septembril 2006.a. 1-06-10893 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Hallika ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Harald Sepa (Sepp) tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Harald Sepp oli süüdi mõistetud 19.08.2004.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,§ 346 järgi; liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kandmisele kuuluvat karistust eelmise otsusega( Tartu Maakohtu) mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 05.07.2003.a. ja lõpp 02.07.2008.a. Harald Sepa käitumine vanglas oli korralik. Samuti väljendusid rikkumised vanglaametnike seaduslike korralduste mittetäitmises. Vanglas ei tööta ega õpi. Vabal ajal loeb, lühiajalisel väljasõidul ei ole viibinud. Vabaduses kindlat töökohta ei oma . Planeerib tööd leida ehitusel. Vaja maksta hagi 20 864 krooni ulatuses. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning elukaaslase nõusolek toetada Harald Sepa majanduslikult niikaua, kui vaja. Ämari Vangla direktor taotleb Harald Sepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kohtus vangla esindaja ei toetanud taotlust. Kriminaalhooldusametniku hinnang ul uue kuriteo sooritamise risk Harald Sepa puhul keskmisest kõrgem varavastaste kuritegude puhul, risk suureneb alkoholi tarvitamisel ja kriminaalsete isikutega suhtlemisel. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Harald Sepp, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Harald Sepa ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne . Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepane mise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Harald Sepp on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist kõigil kordadel varguste eest. Ta pani toime uue kuriteo katseajal. Vanglas ei tööta ega õpi, vaatamata sellele , et tal on vaja hagi 20 864 krooni ulatuses hüvitada. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Harald Sepa l oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Vabaduses ta ei töötanud ka . Kohus arvestab ka , et Harald Sepp vabaduses kindlat töökohta ei oma. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Harald Sepa tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.