1-06-7834\2

(06230100107)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Kalle Tamme süüdistuses KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav K a l l e TAMM - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXXXX; töötab elektrikuna Eesti Energia AS-s; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 07.09.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – rahaline karistus 23 850 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks; 2) 18.01.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K a l l e TAMM KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust; KarS § 420 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 sätteid, ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui K. Tamm 2aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetavat karistust osaliselt 18.01.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi 2 (kahe)-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. 2-aastane katseaeg hakkab kulgema eelmise kohtuotsuse kuulutamisest s.o. 18.01.2006.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 18.01.2006.a. otsusega mõistetud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – viiakse täide iseseisvalt.
2. Välja mõista K. Tammelt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasud 9 385 (üheksa tuhat kolmsada kaheksakümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1 819,60 kr (üks tuhat kaheksasada üheksateist krooni ja 60 senti).
3. Asitõendid – Põhja Politseiprefektuuris hoiul olev helisummuti, 1-lasulise tulirelva osad, padrun, kuul ja kest (üleandmise akt 11.05.06.a. nr.148-06) – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; K. Tammele hoiule antud jope ja spordipüksid jätta Kalle Tammele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. K. Tamm ajavahemikul 1982-1985.a. Keilas Piiri 12 maja hoovis, ebaseaduslikult ehk ilma vastava loata omandas tuvastamata isikult kolme paki tee eest omatehtud tulirelva osad, valmistas nendest osadest 5,6 mm kaliibrilise tulirelva. Samuti omanda ta 2006.a. jaanuaris XXXXXXXXXXX maja juures kaks 5,6 mm kaliibrilist padrunit, s.o. tulirelva laskemoona. Hoidis neid padruneid ja tulirelva ebaseaduslikult, s.o. vastava loata XXXXXXXX oma keldriboksis kuni 16.01.2006.a. Ebaseadusliku tulirelva ja laskemoona käitlemisega pani K. Tamm toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema ajavahemikul 1982-1985.a. XXXXXXX asuva maja hoovis omandas ebaseaduslikult, s.o. vastava loata isetehtud tulirelva helisummuti, mida hoidis kuni 16.01.2006.a. oma elukohas XXXXXXXXX. Tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemisega pani K. Tamm toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K. Tamm tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja T. Vaske pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et K. Tamme süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega (tl. 2-7), millest nähtub, et XXXXXX keldriuksest paremal asuvalt kapilt leitud metallist relvataoline ese, korteri 1 välisukse juures olevast tööriistakohvrist leiti padrun, samuti on fikseeritud erinevates kohades verekahtlased määrdumised; -asitõendite (tulirelva osad, helisummuti, kaks padrunit, kuul, spordipüksid, jope) vaatlusprotokolliga (tl. 26 - 31); - ekspert T. Uukkivi arvamusega selle kohta, et ekspertiisiks esitatu on ühelasuline sulepeataoline tulirelv, mis on kõlblik laskude teostamiseks 5,6 mm ääretulepadrunitega. Relva valmistamiseks on kasutatud ümbertehtud 5,6 kal. vintrauda ja käsitöönduslikult valmistatud osi. Üks esitatud padrunitest kuulus tulirelva laskemoona hulka ning oli laskekõlbulik ning sellise padruniga saab tulistada uurimiseks suunatud relvast. Esitatud kuul oli tulistatud ühelasulisest 5,6 kal relvast (tl. 11-14); -eksperdi arvamusega selle kohta, et eksperdile esitatud silindriline ese on tulirelva helisummuti, mida saab kinnitada 5,6 kal relvale, mille relvaraua suudmel on vastav sisemine keermestik. Seda helisummutit saab kasutada tulistamisel uurimiseks suunatud ühelasulisest sulepeataolisest tulirelvast 5,6 mm ääretulepadrunitega (tl.18-19); -eksperdi arvamusega selle kohta, et K. Tamme paremalt ja vasakult käelt võetud proovides leidus mikroosakesi, mis keemiliselt koostiselt ja morfoloogiliselt ehituselt vastavad tulirelvast tulistamisel tekkivatele peamiselt padruni sütikust pärinevatele põlemisjääkidele (tl. 24) - tunnistajate Sergei Merkuševi (tl. 33-35), Andrei Kisseli (tl.37-39) ja Niina Tamme (tl. 4145) ütlustega eeluurimisel; - kohtuarst-eksperdi arvamusega selle kohta, et K. Tamme tervisekahjustus, s.o. lasuhaav vasemal kesk- ülakõhu eesseinas (kuus haiglas eemaldatud) võis olla tekitatud K. Tamme väidetud viisil relva lasust, suunage eest alt üles vasemale kõhupoolele (tl.67-69); - kahtlustatava K. Tamme enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 47 - 48; 49 - 50; 57 58; 63). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K. Tamme süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus K. Tamme süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et K. Tamme on põhjendatud ja otstarbekohane karistada vangistusega tingimisi, kuna arutatavad kuriteod on toime pandud enne viimast kohtuotsust, millega mõisteti talle vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga. Liitkaristus tuleb talle mõista KarS § 65 lg 1 alusel. Eelmise otsusega mõistetud lisakaristus kuulub täitmisele iseseisvalt. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale tänast mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Kuna arutatavad kuriteod on K. Tamm toime pannud enne eelmist kohtuistungit ning sundraha on temalt välja mõistetud juba eelmise otsusega, tuleb sundraha käesoleva otsusega jätta süüdlaselt välja mõistmata. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
4. Kohtunik